Jaapani agressoriks. Jaapan lahkus vastuseks Rahvaste liidust, kuid mitte Hiiinast . 4) Itaalia agressioon Etioopias itaalia tahtis muutuda väga tugevaks, selleks oli vaja uusi asumaid. Esimeseks valiti etioopia. 1935. Aastal tungisid fasistlikud Itaalia väed etioopiasse. Kohe pärast sõja algust kuulutas Rahvaste Liit selle vallutussõjaks ning kutsus üles sõjaka riigi suhtes majanduslikke karistusmeetmeid rakendama. See aga ei andnud tulemust kuna Saksamaa hakkas ise Itaaliat varustama. Mõne kuu pärast oli sõda läbi ja Etioopia muudeti Itaalia asumaaks. 5) Miks õnnestus Saksamaa taasrelvastumine ? kuna saksamaa astus Rahvasteliidust välja ja hakkas Hitleri eestvedamisel looma võimast sõjaväge. Seati sisse üldine sõjaväekohustus. Ja ei kumbki Inglismaa ega Prantsusmaa ei reageerinud sellele eriti. Varsti sõlmis Inglismaa merekokkuleppe Saksamaaga
1931. a ründas JP Hiinat, Mandzuuriat, ja loodi JP sõltuv Mandzukuo riik. RL saatis sinna uurima komisjoni, kelle arvates ei saanud Mandzukuo riiki iseseisvaks pidada. RL nõudis, et JP viiks oma väed Hiinast välja. Valitsus eiras seda nõuet ja RL kuulutas JP sõjaalgatajaks ja vallutajaks. JP lahkus RL-st, kuid mitte Hiinast. - IT. 1935. a tungisid fasistliku IT väed Etioopiasse. RL kuulutas IT tegevuse vallutussõjaks ning kutsus üles sõjaka riigi suhtes majanduslikke karistusmeetmeid rakendama. IT hakkas toetama RL-st lahkunud SM. Etioopia muudeti IT asumaaks. RL loobus IT karistamisest, Etioopiat peeti siiski iseseisvaks riigiks, mis ei sobinud IT-le ja ta lahkus RL-st. - HSP. Sõjaväelased ei olnud rahul valitsusega, puhkes mäss ja peale seda kodusõda. Sekkusid ka teised riigid, valiti pooli, katsetati uusi relvi II MS jaoks. RL püüdis saata sõjapiirkondadesse abi korras toiduaineid, ravimeid ja riideid ning üritas meresõitu HSP vetes ohutumaks muuta. 6
Too kõikide kohta välja 4 aspekti, meedia - 3. Sportlased: Kohtunikud: Koostöö võistkonnakaaslaste, Säilita head suhted sportlaste ja treenerite, ametnike ja vastastega, treeneritega nende austav kohtlemine Tunne hästi võistluse reegleid Arusaam, et ilma vastasteta poleks Vajadusel kasuta karistusmeetmeid võistlust sportlaste ja treenerite suhtes Ära püüa võita vastas ebaausate Püsi heas füüsilises vormis, mis on võtetega sinu töö tegemisel väga oluline Ära kasuta sobimatut keelt ega solva vastast, treenereid või pealtvaatajaid Lapsevanemad:
võimalik kuritegu või tõde avastada. Antud toiming peab toimuma ka piiratud ajaperioodi jooksul. Kinnipeetavate sõnumite saatmise vabadusse võib riik sekkuda samuti üsna erandlikult. Näiteks kui on vaja takistada keelatud ainete toimetamine kinnipidamisasutusse. Kuna igaühel on õigus korrespondentsi puutumatusele, on riigil kohustus ebaseaduslikud tegevused keelata ning näha ette teatud karistusmeetmed ning kahtluse korral uurima ja välja selgitama olukorra tõsidus ning vajadusel ka karistusmeetmeid rakendama. Seega on vabadusõiguste aluseks idee, et igal inimesel, vaatamata tema majanduslikust seisusest või haridustasemest, peaks sündimisega kaasnema teiste kodanikega võrdselt teatud hulk õigusi. Iga inimene on väärtus,kelle õigusi ja vabadusi tuleb hinnata ja kaitsta. Vabadusõiguste piiramine, ilma õigustatud seadusliku aluseta, on põhiseadusevastane ning igaühel peab vajadusel olema võimalus ka enda õiguste kaitseks, kui neid on rikutud.
"Me pole muud kui USA orjad," olen mitmest suust kuulnud. USA mainele ei tule just kasuks Jaapani lõunapoolseimal Okinawa saarel asuv USA sõjaväebaas (Jaapanil pole peale seda kui USA tuumapomme loopides maa okupeeris, oma sõjavägegi), mille sõdurid umbes aastas korra millegi jälgiga hakkama saavad, nagu näiteks 12-aastase jaapani tüdruku mitmekesi vägistamine, mis küll palju meediakära ja jõuetut raevu tekitab kuid mille puhul radikaalsemaid karistusmeetmeid ette võtta pole võimalik, sest baas on USA territoorium, ning Jaapani seadused seal lihtsalt ei kehti. Ma pole veel kohanud rahvast kellele nii väga kummardada meeldiks kui neile siin. Kummardatakse tervitades, hüvasti jättes ja tänutäheks. Isegi õhtuse uudistesaate diktorid, ekraanile ilmudes kõigepealt kummardavad vaikides nii sügavalt, et pealagi paistab ja siis alles tervitavad sõnadega. See komme hakkab muuseas külge, ilmselt pean end Eestisse jõudes tagasi hoidma, et
riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi – rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine – reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Venemaa mitte karistamine leppe rikkumisel) Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik – Euroopa Liit – Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. ÜRO peaassamblees-seadusandlik võim on esindatud iga riik ühe häälega-selle otsused on soovituslikud, mitte kohustuslikud. 2
riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Venemaa mitte karistamine leppe rikkumisel) Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. ÜRO peaassamblees-seadusandlik võim on esindatud iga riik ühe häälega-selle otsused on soovituslikud, mitte kohustuslikud. 2
seetõttu riigile täiesti lojaalseks pidada. Eriliseks probleemiks, iseäranis maksukogujatele, olid rändleva eluviisiga rahvad: mustlased ja saamid. Saamid, kelle jaoks riigipiire ei eksisteerinud, rändlesid suguvõsale kuuluvate suve- ja talveasulate vahel kalapüügi ja jahipidamise eesmärgil. Järgiti ka metsloomade rännet, küttides püünisaukude abil ja jõgede koolmekohtadel metsikuid põhjapõtru. Siiski ei rakendanud Rootsi ega Vene riik saamide suhtes erilisi karistusmeetmeid (nagu rakendati Rootsis näiteks mustlaste suhtes), sest ekstreemsetes põhja oludes vajati saami teejuhte, saamide külalislahkust ja nende põhjapõtru 58 edasiliikumiseks. Rootsis üritas riik probleemi lahendada ristiusustamisega. Venemaal piirdus keskvõim lisaks ristiusustamisele karistamatute pisiülemuste manitsemisega, et nad saame ülearu ei hirmutaks, sest muidu nad põgenevad ega ole enam kättesaadavad
annaabi.ee 
