Teovõime- kohustuste täitmise suutelisus. Kujuneb vastavalt arengule: kuni 7a. Teovõimetu, 7-18a. osalise/piiratu teovõimega, Alates 18a. Teovõimeline Erandlikult ka 15. aastaselt teovõimeline juhul, kui..abiellus nooremalt, vanemad surnud Teovõimet võib ka piirata ( ntx vangis olemine vm kohtukaristus ) Et kõik täidaksid õigusreegleid, võideldakse kuritegevuse vastu,loodud on mitmed instantsid ( asutused). (NT: politsei, prokuratuur, kohus, tolli-, piiriamet, karistusasutused jne ) 1. riigivõim- seadusandlik võim (parlament) 2. riigivõim- täidesaatev võim (valitsuse juhid). 3. riigivõim- KOHUS (4. riigivõim- avalik võim) KOHUTUSÜSTEEM. 1. astme kohtud- kohtuotsusi saab edasi kaevata appelatsiooni korral Maakohtud (4- Tartu, Pärnu, Viru, Harju). Töötavad kohtumajades (Tartu alla kuuluvad Võru, Põlva, Valga, Viljandi, Jõgeva, Tartu ) Halduskohtud (Tallinna ja Tartu )
3. Linnade valitsemiskord 1938. a linnaseaduse järgi Siseministeerium omavalitsuste talitus: · Maavalitsused (presidendi määratud maavanem) · Linnaomavalitsused (3 järku). Vallavalitsus ja vallakohus. Siseministeerium omavalitsuste talitus: · Vallaomavalitsused (1917 muudeti vaid terrioriaalseks, 1945 loodi külanõukogu, 1950 kaotati vallad). 4. Kohtukorralduse muudatused võrreldes tsaariajaga Kohtuministeeriumile allusid kohus, prokuratuur, karistusasutused, kinnistusametid ja notariaat. Kohtukoda, ringkonnakohtud (kuni 1935 rahukogud), jaoskonnakohtunikud (kuni 1935 kohtud), hoolekandekohtud 1920-26, linna ja alevi vaeslastekohtud 1918-44, vallakohtud vaeslastekohtuna 1918-44 5. Kiriku lahutamine riigist. Iseseisev EELK ja EAÕK. Piiskop, metropoliit · Mai-juuni 1917 Tartus I eesti kirikukongress Jätta alles TÜ usuteaduskond EELK on vaba rahvakirik kodumaal ja asundustes
- Eksperiment oli kavandatud kahenädalasena, kuid Zimbardo katkestas selle viiendal päeval. Vt http://www.prisonexp.org ja http://zimbardo.socialpsychology.org Totaalsed institutsioonid: Erving Goffman (1961) - Piirid eluvaldkondade vahel puuduvad - Üks autoriteet - Range reziim - Formaalsed eeskirjad - Kollektiivsus - Individuaalsuse kadumine ja isiksuse allasurumine - Reaktsioonina totaalsusele luuakse oma sotsiaalne süsteem: Karistusasutused vastandavad end kuritegevusele, mille tagajärjel kinnipeetavad, vastandades end totaalse institutsiooni võimule, pöörduvad nende väärtuste poole, mille vastu on võim suunatud (Perovskaja, N. (2008) Kavatuse eritingimuste mõjusus. Tapa erikooli lõpetanud nelja noormehe elukäigu näitel. Eluloouurimus. Magistritöö. Vangla päevakava Vangla subkultuur: olemus ja tekkepõhjused
Enamik vanglaid ja kinnipidamisasutsi vajaksid ka kapitaalremonti. Kuna Venemaal on hetkel demograafiline kriis ja rahvastik on vananev, siis on probleemiks ka kinnipeetavate äärmiselt noor keskmine vanus (33 aastat). Jaanuarikuu (2009) seisuga oli Vene FPES andmetel 8 875 000 inimest kandmas vanglakaristust kellest 7 343 000 peetakse kinni kolooniates ja 1 447 000 eeluurumisvanglates 85 000 on kasvatuslikes asutustes ja 553 000 naiste koloonias. Venemaal on kahte tüüpi karistusasutused : vanglad ja parandusasutused (IU), on ka IU haiglad. IU (parandusasutused) jagunevad: 1. Harivad alaealiste kolooniad (VK) 2. Paranduslikud kolooniad täiskasvanutele (IK) . Neid on kahte tüüpi I esmakordsetele kuritöö sooritajatele, kelle karistus ei ületa 5 aastat ja II neile, kes on kohtu otsusega viidud üle rangema reziimiga kolooniatesse. Need IK jagunevad omakorda minimaalse, keskmise ja maksimaalse turvalisusega reziimideks.
Spetsiifilise funktsiooni, konstitutsioonilise seaduslikkuse kontrolli alusel jaotus: a) kõigi institutsioonide peale kaebuste arutamine, kelle tegevus ei vasta põhiseadusele; b) kõigi instituutide osas, mis ei ole vastavuses põhiseadusega. Sõltuvalt rahvusriigi või rahvusvahelisuse tasandist kohtute jaotus: a) rahvusriikide kohtud; b) rahvusvahelised kohtud. Lisaks õiguskaitseorganeid: prokurör; kohtueelse uurimise organid; täitemenetluse organid; kinnipidamis- ja karistusasutused. Järelvalveinstitutsioonid 1) teenistusjärelvalve; 2) konstitutsioonilisuse järelvalve; 3) riigi ja omavalitsuste vara järelvalve; 4) tehniline järelvalve ehk seire. Järelvalve teostamise meetodite liigitamine: 1) järjestuseee alusel ajas: a) preventiivne e eelkontroll B) repressiivne e järelkontroll 2) kontrollfunktsiooni järjepidevuse alusel: a) regulaarne e pidev e permanentne, samas hõlmav; B) irregulaarne e pisteline, nii hõlmav kui ka valikuline
ülesannete realiseerimiseks ja töö korraldamiseks; 7) Riigiorganite koosseisu kuuluvad füüsilised isikud, kes riigi on riigiteenistuses ning moodustavad nn professionaalse riigiteenistujate korpuse ehk bürokraatia; Liigitus: 1. Seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtuorganid. 2. Riigivõimu esindusorganid, riigipea, täidesaatva riigivõimu organid, justiitsorganid (kohtud; täitemenetluse organid; kinnipidamis- või karistusasutused või kriminaalteraapia korrektsiooniastused) Tunnuste alusel saab vahet teha, millega on tegemist. Need organisatsioonid kuuluvad ainult riigile, mitte nt kohalikule omavalitsusele või erakonnale. 1. Teine tabel on esimese tabeli parem pool, ei mahtunud. 77. Rahvas kui kõrgeim riigiorgan. Kõrgem riigiorgan on rahvas. Võim kuulub rahvale. Võimu teostamine: 1)Seadusandlike organite valimine (esindusorganite valimine rahva poolt) 2)Riigipea valimine rahva poolt, kui
- tuleb määratleda, millised teod peetakse antud ühiskonnas kuritegudeks, millised käitumisviisid on kriminaalsed (tegude kriminaliseerimine); - tuleb paika panna sanktsioonide süsteem ning määratleda konkreetsed sanktsioonid konkreetsete kuritegude eest; - kuritegevuse kontrolli vajalik element on formaalse sotsiaalse kontrolli institutsioonide väljakujunemine (nt politsei, prokuratuur, karistusasutused, kohus); - kuritegevuse kontrolli teostavate institutsioonide tegutsemise korra sätestamine; - kuritegevuse kontrolli teostavate institutsioonide tegevus toimepandud kuritegude registreerimisel, avastamisel, kuritegusid toimepannud isikute väljaselgitamisel ja süüdistamisel, neile karistuse määramisel ja karistuse täideviimisel; - sotsiaalsete institutsioonide (perekond, kool, kirik jne), organisatsioonide ja indiviidide