Juriidilise vastutuse liigitamine on seotud õigusrikkumiste liikidega, kohaldatav juriidiline vastutus peab vastama õigusrikkumise iseloomule ja raskusele. Õigusharude järgi liigitatakse juriidiline vastutus: Kriminaalvastutus (kuritegu); Haldusvastutus (väärtegu); Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus; Distsiplinaar-vastutus; Tööõiguslik vastutus. Vastutust kohaldatava organi järgi eristatakse kohtulikku ja haldusvastutust. Õiguskorra kaitse tagamise viisist sõltuvalt eristatakse karistatavaid ja õigust-taastavaid (üldjuhul tsiviilõiguslikud, eesmärk ennistada õigusrikkumisele eelnenud olukord, taastada õiguspärane suhe) mõjutusvahendeid. 10.Kuidas liigitatakse iseloomu järgi õigusrikkumised? 1) Kuriteod - karistatav tegu, mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 2) Väärteod - süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või arest.
Seega tema uurimisobjekt mitte kuritegevus kui sotsiaalne nähtus, vaid üksiksüütegu. 3. Preventiivne/profülaktiline ärahoidev, tõkestav. Tegeleb ühiskonna kuritegevuse reaktsioonide ja ühiskonnapoolsete kuritegevusele reaktsioonide uurimisega. Profülaktiline aspekt kõige lähedasem kriminaalpoliitika paljuski kattub preventiivne profülaktilisega. Uurib haigusi, nende põhjusi, püüab aru saada. Karistus ei saa olla eesmärk iseeneses, vaid ta peab püüdma karistatavaid tegusid edaspidi ära hoida. Üldpreventiivse teooria kohaselt kurjategija on kohe tegemas süüteo toimepanemise otsust. Talle avaldab mõju hulk motiive, millest osa räägib poolt ja osa vastu. Ühel poolel on süüteole õhutavad motiivid, nt kättemaks, viha, ahnus vms, teisel pool aga pärssivad motiivid nagu sünnipärane vastumeelsus igasuguse vägivalla vastu või kavatsusega omandatud kalduvus oma kirgi alla suruda. Otsus kujutab endast sel juhul niisuguses motiivide
Mille kohta kvalifitseerida, kui on mitu koosseisu? Tegelikult siin ei ole konkurentsiga tegemist. Siin teod subsumeeritakse ühe koosseisu alla ehk see on seaduse konkurents (erinevad teod, aga nad koondatakse ühe kõige raskema alla). Seaduse konkurents võib olla erinev, kus nt kohaldamisele tuleb mitte üldine, vaid erinorm (kvalifitseeritakse siin erinormi järgi). Eelteod või järelteo, mis kaasnevad põhideliktiga, iseenesest ei moodust karistatavaid teod, nad on küll ebaõiged, kuid neid neelatakse delikti puhul ära. Nad loetakse taunitavaks tegudeks, kuid põhidelikti puhul nad kaotavad. Siin lähtutakse ebaõigsuse määrast. Hindamisel, kas neelab või mitte, pole tähtis see, et üks on raskema sanktsiooniga, kuis see, mis olid konkreetsed asjaolud (kas on põhjus erinevalt kvalifitseerida). Kui on eraldi võetavad koosseisud (täiesti erinevad), siis neid subsumeeritakse eraldi ja kohaldatakse eraldi karistusi ehk liitkaristusi
Enne valgustuslikke reforme oli tavaline, et kui kohtunik pidas tegu karistusväärseks, mõistis ta ka karistuse, ehkki seda polnud nimetatud krim.seaduses ega ka kehtivas prejudikaatide kogus. Samasugune vabadus oli kohtunikel karistuse määramisel. § kui selline puudus. Veel 19 saj oli kuriteo kirjeldamise tehnika kasuistlik. Oleks korrektselt järgitud põhimõtet, et ühtki karistust kuriteo eest ei saa määrata ilma seaduseta, tulnuks ette näha ka kirjeldada kõiki karistatavaid tegusid, st. tehnika oleks muutunud veelgi keerulisemaks ja kasuistlikumaks. Hea näide selle kohta on Rootsi 1832 a. krim. seadus. Sellesse kuuluvad näiteks nii detailsed varguse ja selle karistamisega seotud asjaolud, millega püüti olukordi katalogiseerida nii, et seadused muutusid naeruväärseteks, Näiteks 1864 a krim. seaduse peatukk 20 §9 püüab keegi varastada sel teel, et: purustab müüri, seina, põranda, lae, luugi, akna, värava, ukse, luku või mingi muu sarnasse tõkke;
vaid teiste juriidilisite isikute suhtes! Ka maht võib olla piiratud (nt ei tohi olla ainult juhatuses.. aga võib teguseda FIE-na). * Riigikohus: ärikeeldu saab kohaldada vaid nende juriidilise isiku liikmete suhtes, kelle puhul on põhjust eeldada, et nad on pannud toime kriminaalselt karistatavaid tegusid. (Varul pole nõus - seadusandja on mõelnud isikuid, kes on pannud toime raskeid juhtimisvigu). Ärikeeldu võib erandjuhtudel kohaldada ka peale pankrotimenetluse lõppu ( 91 lg 3). Kui isik, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu, siiski on jätkuvalt teise juridiilise isiku juhatuses, siis see ei mõjuta iseenesest tema tehingute kehtivust. Kui aga teeb kahjulikke tehinguid, siis võivad nõukogu liikmed
Hageja pidi kutse ise edastama, kui ta oli kuninga teenistuses, siis teda kohtusse kutsuda ei saa. Tähtis oli vormelitel, mida lausuma pidi. Tõendamiseks kasutatati vande all tunnistajad. Valetunnistus oli keelatud, karistus oli ka rahatrahviga. Süüteo liigid. Esindatud olid enamus valdkondi. Ülekaalus olid rahatrahvid, eksisteeris ka surmanuhtlust, vabadusekaotust. Rakendati ka julma piinamist. Vara arestimine oli ka yheks karistuse viisiks. Juurde on tulnud karistatavaid kuriteo liike. Muutunud spetsiifiliseks ning rahatrahv on saanud põhiliseks. Selle kohta on kasutatud sõnu germaani barbariõigus, vahepeal oli kasutusel germaani rahvaõigus, kuid see ei ole ju rahvakoosolekul vastu võetud seadus, seega oleks selline tähistamine vale. Viimasel ajal räägitakse just hõimuõigusest, päritud esiisade õigusest. Glodovech I oli selle ajastu valitseja. Germaani rühmad: Ida- ja läänegermaanlased (see on muidugi kõige üldisem jaotus) Lex Salica loomine:
annaabi.ee 
