V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Keegi neist ei tohi pääseda. Kes ellu jääb,
viidagu Montfau-conile.»
Tristan tegi kummarduse.
«Kuulan teid, majesteet!»
Natukese aja järel lisas ta:
«Aga mis teha selle nõiaga?»
Küsimus pani kuninga mõtlema.
«Ah nõiaga? Härra d'Estouteville, mis rahvas temaga tahtis teha?»
«Majesteet,» vastas Pariisi prevoo, «ma arvan, kui rahvas teda ta varjupaigast, kirikust,
välja tahab tuua, siis nähtavasti sellepärast, et rahvas tunneb ennast solvatud olevat ta
karistamatusest ja tahab teda üles puua.»
Kuningas näis sügavatesse mõtetesse vajuvat. Siis pöördus ta Tristan 1'Hermite'i poole:
«Olgu siis, vader, hävita rahvas ia tõmba nõid võlla!»
«Nii, nii,» ütles Rym tasakesi Coppenole'ile. «Karistada rahvast ta-tahtmise pärast ja teha
siiski seda, mida rahvas tahtis.»
«Kuulan teid, majesteet!» vastas Tristan. «Aga kui nõid veel kirikus on, kas võib teda siis
kinni võtta, hoolimata varjupaiga õigusest?»
«Paastu jumala nimel, jah, varjupaik