Aadliperest; majanduslikult kindlustatud; lapsepõlves vigastus, mille tulemusena moondunud kehavormidega; suhtles palju boheemide ja lõbutüdrukutega; viibis palju Pariisi lõbumajades ja kabareedes Kus ja millises keskkonnas möödus Toulouse-Lautreci kunstnikuelu? Pariisi ööelu, kabareed, lõbumajad Keda ta kujutas oma maalidel? Mida ta seejures rõhutas? Inimesed (ööelust), näitab ühiskondlikku kuuluvust ja nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. Mille juures kasutas Henri de Toulouse-Lautec litograafitehnikat? Graafika- ja plakatikunsti Mida tähendab kunstnikerühmituse nimi ,,Les Nabis"? prohvetid Kellelt võtsid nabiid oma eeskujud? Gauguini stiili järgijad Kuidas defineeris maalikunsti nabii Maurice Denis? Maalikunst, so. tasapind, millel kindla korra järgi värvid. Temaatika pole oluline.
"Autoportree"1888 "Kust me tuleme?Kes me oleme?Kuhu me läheme? 1897. HENRI DE TOULOUSE-LAUTREC Maalikunstnik ja graafik, esimene plakatikunstnik. Lastehalvatusega. Naisklounid, prostituutide argielu, ööelu. Visandlik maalimine, kankaan-kabaree. Inimesi kujutades näitab ta nende ühiskondlikku kuuluvust ja rõhutab nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. "Tants" Reklaamplakat "Jane Avril" 1893 Naiskloun De Goulue "Moulin-Rouge'is"1891 PAUL CEZANNE "Kõik mind ümbritsev on taandatav geomeetrilistele kujunditele, vormidele." Portreed, zanrimaalid, maastikumaalid, natüürmort. "Kaardimängijad" "Suplevad naised!1900-1905
aerograafiga, mis andis eriti sileda viimistluse. Hüperrealistide motiivid on nagu popkunstnikelgi läbinisti linlikud. Suhtumine motiivi on küll enamasti jahe, kuid võib ka tajuda kunstniku enda vaimustust külluslikust linnatsivilisatsioonist. Selliseid töid on teinud ameeriklased: R.Estes, R. Goings ja R. Cottingham. Hüperrealism skulptuuris tähendas mulaazide tegemist George Segali jälgedes, kuid nende muutmist täiesti illusionistlikuks. Duane Hanson riietab oma karikatuursuseni ilmekad inimtüübid standardsesse poeriietusse ja lisab neile kõiksuguseid asju, nt. kauplusekäru, fotoaparaadid,kotid, binoklid jne. Hüperrealism skulptuuris esindajad on veel John de Andrea, Chuck Close ja Michelangelo Pistoletto. Neoekspressionism tärkas Euroopas. Selle tõusu soodustas suurelt modernismi kriis ning vahel vaadeldakse neoekspressionismi postmodernismi ühe variandina. 1980. aastatel oligi iseloomulik Euroopa kunsti esiletõus ja suhteline sõltumatus USA eeskujudest
Sellel perioodil toodi maalikunsti ka meditatsioonipildid, ehk mandalad. Mandala on tavaliselt üsna keerulise struktuuriga geomeetriline kujund. Tüüpiline mandala skeem on ringiga ümbritsetud ruut. Ruut on orienteeritud ilmakaarte järgi. Mandalat tõlgendatakse universumi mudelina. Teise haruna tekkis ilmalik maal portree ja maastik. Kasutati eredaid värve ja läbimõeldud kompositsioone. Maalide seas oli traagilisi ajaloosündmusi edasi andvaid, rahulikult kirjeldavaid ja karikatuursuseni teravdatud tegelaste kujutusi. Kamakura perioodil maaliti jõulisi ja värviküllaseid portreid, õukonnaelu, ajaloosündmusi ning pühakute, poeetide ja õpetlaste elujuhtumeid. Zen- budismi levik põhjustas tihenenud läbikäimise Hiinaga. Kopeeriti ja jäljendati palju hiina tusimaali. Teemaks on inimene looduse kõrval, maastik või linnud- lilled. Meeleolu nendel piltidel oli rahulik. Ashikaga ajastul sai Hiina eeskujul eelistatuks sumi-e, mis oli ühevärviline tusimaal
5.Halvasti. 6. Henri de Toulouse-Lautrec on kahe väga pika ajalooga ptransuse aadliperekonna viimane võsu. Lapsepõlves juhtunud luumurdude tõttu kasvas ta moondunud kehavormidega kääbuseks. 7. Ta sukeldus Montmatrte'il toimuvasse, trotsides oma invaliidsust. Elades viletsuse piiril, säilitas ta aristokraatliku vabadusetunde ja üleoleku. Ta jälgis ümbritsevat. 8. Inimesi kujutades näitab ta nende ühiskondlikku kuuluvust ja rõhutab nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. 9. Hakkas tegelame ka värvilise litograafiaga ja selles tehnikas sai plakatitega kuulsaks. 10. Les Nabis tähendab Prohvetid. 11. Nabiid võtsid eeskujuks Gauguin'i. 12. Maurice Denis sõnastas nabiide arusaamise sellest, mis on maalikunst eelkõige tasapind, millel paiknevad kindlas korras värvid. See, mida pilt kujutab, on teisejärguline. Ma ei nõustu, vastupidi just.
Erinevalt impressionistidest huvitasid neid rohkem optilised efektid ja kompositsioon kui vahetu mulje edasiandmine. * G. Seurat „Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte’i saarel“, „rand Lõuna-prantsusmaa“ 17. Iseloomustage H. De Toulouse-Lautreci loomingut. Tooge näiteid teostest. *oma töödes ühendab ta ilmekate üksikasjade täpse jälgimise juugendliku üldistusega. * inimesi kujutades näitab nende ühiskondlikku kuuluvust, rõhutab omapäraseid jooni karikatuursuseni * tegeles ka värvilise litograafiaga ning selles tehnikas sai ta kuulsaks. * „Reklaamiplakat“, „Moulin-Rouge’is,“
hauakünkad; kivist majataolised hauakambrid; mägede sisse raiutud kambrid (ehitati ka eeskojad jms). Enamik nekropolides. Tuhastati, tuhk urnis/sarkofaagis. Keal surnu portree/kuju. Levinud poollamav poos. Sarkofaagidel kujutati vahel surnuid elu nautimas. Leitud hauakambritest seinamaale (kuulsamad Tarquinia ja Cerveteri nekropolides). Hauakambrid sisustati eluoana ja jäljendasid inimeste senist elu:heas ja halvas. Tihti tehti isikud tundeküllasemad, kui kreeklased neid tegid. Jõuti ka karikatuursuseni, mis meenutas mõneti kreeklaste kouroseid. Tõlgendati kreeklaste kunsti omamoodi.palju fantastilisi elukaid. Parimad oldi pronksi töötlemises. Saavutati elulisus. Ehitistest säilinud müüre ja väravaid. Tepleid tuntakse ainult roomlase kirjelduste järgi. Põhiplaan mõneti sernane kreeka templitega. Põhjaks oli siiski ruut ja sel olev hoone tihtipeale puidust.ühel pool pühakojad, teisel pool eeskoda. Sambad algul puust, hiljem kivist.nagu dooria sambad, kuid neil oli baas.
Nende eeskujul pühendus aadel ilmalikule maalile. Tuntud on ka tema Kongobuji kloostris asuv ,,Nirvaana" (1086) ja Chohoji kloostris asuv ,,Ülestõusmine". Samaj ajal võrsus ilmalik yamato- e koolkond, mis viljeles peamiselt makimonot- lai pildirull, mis rullitakse kokku lühemas servas oleva kepi ümber. Yamato-e esindas rahvuslikku stiili jutustavate motiividega aga ka maastikega. Maalide seas on traagilisi ajaloosündmusi edasi andvaid, rahulikult kirjeldavaid ja karikatuursuseni teravdatud tegelaste kujutusi. Tuntuim on Fujiwara no Takayoshi makimono klassikalise romaani ,,Genji Monogatar" (ill 4) aineil. Munk Toba Sojo (1053- 1140) maalis satiirilisi makimonosid. Ta naeruvääristas seisusi ja tähtsaid isikuid, kujutades neid loomadena (konnadena, ahvidena, jänestena vm.). Kamakura ajastul yamato-e teemaring laienes: maaliti jõulisi ja värviküllaseid portreid, õukonnaelu, ajaloosündmusi ning pühakute, poeetide ja õpetlaste elujuhtumeid
jne. (seetõttu on Cézanne eeskujuks ja eelkäijaks kubistidele). Cézanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Henri de Toulouse-Lautrec Inimesi kujutades näitab Toulouse-Lautrec nende ühiskondllikku kuuluvust ja rõhutab nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. 1892. aastast hakkas ta tegelema värvilise litograafiaga ning selle tehnikas 7 plakatitega sai ta kuulsaks. Tema plakatid on jaapani graafika mõjudega – oma teravmeelse ökonoomse joonekõvera, selgete värvuste ja tugevalt rõhutatud tasapinnaliste kujutistega ning ristkülikukujulise formaadi, kujutise ja kirja harmoonilise tasakaaluga. Toulouse-Lautreci loogelised jooned ja liialdused seovad tema graafikat ka juugendiga. Fovism
kalastamist. Näib nagu tahaks hauamabrite kunst säilitada lahkunute hingedele meelepärast elukeskkonda . Elus on naudinguid ja rõõme, aga ka nukraid mõtteid ja surmahirmu. Surmajärgne olek ei pea olema parem ega halvem kui maine elu , vaid sellega võimalikult sarnane. Selline arvamus aitaks seletada etruski kunsti suurt looduslähedust. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Kohati ulatub nende omapära rohutamine karikatuursuseni. VANA - ROOMA ARHITEKTUUR arhitektuurisüsteem Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks. Vaimset kultuuri, näiteks filosoofiat ja kirjandust, arendati kreeklasi jäljendades ja tihti ka kreeklaste poolt. Visuaalses kunstis oli kreeka mõju samuti tugev. Siiski oli rooma kunstis ka olulist omapära. Kõige tugevamini ja kõige varem avaldus see arhitektuuris. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti
Maalid on võrreldes varase perioodiga muutunud tunduvalt detailsemateks ja mitmeplaanilisemateks ning kaotanud oma algse rõõmu ja kergemeelsed lõbud. (Janson 1995: 168) 6. ETRUSKI SKULPTUUR Etruskide figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis, mis muidu on etruskide kunsti suurel määral mõjutanud. Kohati võib isegi öelda, et etruski figuuridel ja portreedel esinev omapära rõhutamine ulatub lausa karikatuursuseni. Hea näitena võib välja tuua Veji Apolloni (Lisa 1), mis ei ole tehtud mitte marmorist, vaid põletatud savist. Põletatud savi oli etruskide lemmikmaterjaliks. Veji Apolloni näol on küll tardunud naeratus, mis muudab ta väga sarnaseks kreeka arhailise ajastu kouros'ele, kuid riietatud on Apollon nagu kore. Apolloni keha on väga kohmakas ja massiivne. Sellest võib järeldada, et kreeka kunst oli etruskidele küll tuttav, kuid nad leidsid
Nende eeskujul pühendus aadel ilmalikule maalile. Tuntud on ka tema Kongobuji kloostris asuv ,,Nirvaana" (1086) ja Chohoji kloostris asuv ,,Ülestõusmine". Samaj ajal võrsus ilmalik yamato-e koolkond, mis viljeles peamiselt makimonot- lai pildirull, mis rullitakse kokku lühemas servas oleva kepi ümber. Yamato-e esindas rahvuslikku stiili jutustavate motiividega aga ka maastikega. Maalide seas on traagilisi ajaloosündmusi edasi andvaid, rahulikult kirjeldavaid ja karikatuursuseni teravdatud tegelaste kujutusi. Tuntuim on Fujiwara no Takayoshi makimono klassikalise romaani ,,Genji Monogatar" (ill 4) aineil. Munk Toba Sojo (1053- 1140) maalis satiirilisi makimonosid. Ta naeruvääristas seisusi ja tähtsaid isikuid, kujutades neid loomadena (konnadena, ahvidena, jänestena vm.). Kamakura ajastul yamato-e teemaring laienes: maaliti jõulisi ja värviküllaseid portreid, õukonnaelu, ajaloosündmusi ning pühakute, poeetide ja õpetlaste elujuhtumeid. Zen- budismi levik
segu, mida vaatleja tajub õigesti vaid teatud kaugusel pildist. Tihti kasutati puhtaid spektrivärvusi. Samas ei tahetud piirduda vaid looduse jäljendamisega ning taotleti ka harmoonilist kompositsiooni. Taheti joontega valjendada emotsioone ning neile anti sarnane tähendus muusikaga. Valguse edasiandmine on äärmiselt intensiivne, kuid figuurid on veidralt staatilised. Touluse-Lautrec oli samuti huvitav postimpressionist, kes rõhutas oma subjektide klassikuuluvust ning moonutas tihti neid karikatuursuseni, ta oli algselt mõjutatud impressionistidest, kuid hiljem Gauguinist, Jaapani puulüigetest ja juugendist. Nabiid olid vaimustunud Gauguini sünteetilisest stiilist ning katsetasid nii sümbolistliku sisu kui ka juugendliku dekoratiivsusega. Nad olid ainuke seos välismaal oleva Gauguini ja Euroopa vahel. Hiljem hakkas paljusid nabiisid huvitama impressionism. Maal: Georges Seurat Paul Signac Henri de Toulouse-Lautrec
ROBERT COTTINGHAM (s. 1935) Kujutab samuti New Yorgi linnapilti, tema omapära on terava nurga allnähtud rõhutatud juhuslikud fragmendid kõrghoonete fassaadidest ja valgusreklaami neoontorudest.Huvi sõnaosade ja kirjatähtede vastu näib olevat popkunsti pärandus. DUANE HANSON (s. 1925) Hüperrealism skulptuuris tähendas mulaazide tegemist G. Segali jälgedes, kuid nad muudeti täielikult illusionistlikeks. Hanson riietab oma karikatuursuseni ilmekad inimtüübid standartsesse poeriietusse ja lisab näiteks kauplusekäru, mis on täis tõelisi kaupu, või riputab grotesksele ameerika turistidepaarile kaela ja kätte tõelised fotoaparaadid, binoklid, kotid jms. 9 JOHN de ANDREA (s. 1941) Tema mulaazid on alasti inimestest ja ta jäljendab üpris illusionistlikult inimnahka ja kõike sellele lisanduvat
nii et pilti ilmub elegantne lineaarne konstruktsioon. ROBERT COTTINGHAM (s. 1935) Kujutab samuti New Yorgi linnapilti, tema omapära on terava nurga allnähtud rõhutatud juhuslikud fragmendid kõrghoonete fassaadidest ja valgusreklaami neoontorudest.Huvi sõnaosade ja kirjatähtede vastu näib olevat popkunsti pärandus. DUANE HANSON (s. 1925) Hüperrealism skulptuuris tähendas mulaazide tegemist G. Segali jälgedes, kuid nad muudeti täielikult illusionistlikeks. Hanson riietab oma karikatuursuseni ilmekad inimtüübid standartsesse poeriietusse ja lisab näiteks kauplusekäru, mis on täis tõelisi kaupu, või riputab grotesksele ameerika turistidepaarile kaela ja kätte tõelised fotoaparaadid, binoklid, kotid jms. JOHN de ANDREA (s. 1941) Tema mulaazid on alasti inimestest ja ta jäljendab üpris illusionistlikult inimnahka ja kõike sellele lisanduvat. CHUCK CLOSE (s. 1940) Maalib tohututel formaatidel frontaalselt ja ülilähivaates inimnägusid, mis mõjuvad näonaha
Mõlemat suunda ühendas oma loomingus Otto Dix, kes avaldas palju mõju mitmele noorele eesti kunstnikule. Sealt on pärit inimeste karakteri rõhutamine kuni groteskini, objektida materjali ja vormi toonitamine ning õhu- ja värviprobleemide jätmine tahaplaanile. Aleksander Vardi (1901-1983) maalidel on esemete ja figuuride kontuurid teravad, vormid kalgid, värvid selged, kuid kuivad ja meeleolu karm ning proosaline. Adamson-Ericu (1902-1968) noorpõlvetöödele on omane karikatuursuseni arendatud iseloomustus. Ka graafik Edvard Viiralti (1898-1954) looming oli 20.ndatel osalt veristlikku ilmega. Ta kujutas 20.nadte alguses stipendaadina Dresdenis elatud suurlinnaelu pahupoolt, kuid tema fantaasiaküllane ja groteskne kujutlus ei olnud nii süngelt tõsine nagu sakslastel. Pärast 1925. aastat elas Pariisis ja sealne lõbujanuline atmosfäär soodustas suurlinnaelu kergemeelsemat kujutamist. Viiralti loomingu mitmekülgsus oli ületamatu nii tehniliselt kui sisuliselt
Paljudes hauakambrites on seinamaale, neist on leitud skulptuure ja käsitööesemeid. Kuulsamad maalid Tarquinia ja Cerveteri nekropolides. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on illusoorsed uksed ja aknad. Seinamaalidel on tantsijad, pidusöögid, musitseerimine, jahipidamine, kalastamine. Tahetakse saavutata lahkunule meelepärast keskkonda. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Kohati viib omapärasus karikatuursuseni. Põletatud savi oli etruskide lemmikmaterjal. Kreeka skulptuur oli etruskidele tuttav, aga nad tõlgendasid seda omamoodi, nt kouros'el olid riided seljas. Apolloni kuju on massiivne, kohmakas. Loomade kujud on loodustruud. Kuulus emahunst, kes imetab Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust. Veenev seisak ja metsik ja valvas pilk. Lõvide ja fantastiliste elukate kujutamine pronksis ja maalingutel. Ehitistest on säilinud mõned ümarkaarelised linnaväravad ja müürijupid. Templeid pole
tsirkus. Ka Lautrecki vaatlus on sardooniline ja ebasentimentaalne, oma karakteritele andis ta elava individuaalsuse ning ilmekalt deformeeritud vormid teenivad nii väljenduse kui ka vormikeele huve. Veelgi suurem mõju tema loomingule on jaapani värvilisel puulõikel, art noveau'l ning Gauguini loomingul. Toulouse-Lautrecist sai kaasaegsete Montmatre'i inimtüüpide kujutaja. Inimesi kujutades näitab Toulouse-Lautrec nende ühiskondllikku kuuluvust ja rõhutab nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. 1892. aastast hakkas ta tegelema värvilise litograafiaga ning selle tehnikas plakatitega sai ta kuulsaks. Tema plakatid on jaapani graafika mõjudega oma teravmeelse ökonoomse joonekõvera, selgete värvuste ja tugevalt rõhutatud tasapinnaliste kujutistega ning ristkülikukujulise formaadi, kujutise ja kirja harmoonilise tasakaaluga. Toulouse-Lautreci loogelised jooned ja liialdused seovad tema graafikat ka juugendiga..
analüütiline epistemoloogia algab kahest kriitilisest küsimusest: mida see tähendab? ja kust me seda teame? Tuleta meelde nt Popperi kriitiline ratsionalism). Sündis sadulsepa peres Königsbergis, õppis sealsamas ülikoolis, töötas koduõpetajana ja pärast magistrikraadi kaitsmist 1755 eradotsendina. Alguses kirjutas füüsikast ja astronoomiast. 1770 määrati KÜ loogika ja metafüüsika õppetoolile. Algas nn kriitiline periood. Karikatuursuseni korrapärane: ta ei lahkunud kunagi Kö-st ega abiellunud; kuna pidas seksuaalsust alandavaks, siis tõenäoliselt puudus tal ka selles vallas kogemus [t.m isetäituvad ennustused ja performatiivid]. Kanti intellektuaalsed lähtepositsioonid olid suuresti Leibnizi kujundatud. L. ideed levisid Wolffi kaudu, kes oli L-i filosoofia põhjal loonud hästi liigendatud ja korrastatud süsteemi. Wolff uskus, et aprioorne tunnetus ja teadmine on tõelised ning empiiriline kaemus on jumaliku
Ka Lautrecki vaatlus on sardooniline ja ebasentimentaalne, oma karakteritele andis ta elava individuaalsuse ning ilmekalt deformeeritud vormid teenivad nii väljenduse kui ka vormikeele huve. Veelgi suurem mõju tema loomingule on jaapani värvilisel puulõikel, art noveau’l ning Gauguini loomingul. Toulouse-Lautrecist sai kaasaegsete Montmatre’i inimtüüpide kujutaja. Inimesi kujutades näitab Toulouse-Lautrec nende ühiskondllikku kuuluvust ja rõhutab nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. 1892. aastast hakkas ta tegelema värvilise litograafiaga ning selle tehnikas plakatitega sai ta kuulsaks. Tema plakatid on jaapani graafika mõjudega – oma teravmeelse ökonoomse joonekõvera, selgete värvuste ja tugevalt rõhutatud tasapinnaliste kujutistega ning ristkülikukujulise formaadi, kujutise ja kirja harmoonilise tasakaaluga. Toulouse-Lautreci loogelised jooned ja liialdused seovad tema graafikat ka juugendiga..
ROBERT COTTINGHAM (s. 1935) Kujutab samuti New Yorgi linnapilti, tema omapära on terava nurga allnähtud rõhutatud juhuslikud fragmendid kõrghoonete fassaadidest ja valgusreklaami neoontorudest.Huvi sõnaosade ja kirjatähtede vastu näib olevat popkunsti pärandus. DUANE HANSON (s. 1925) Hüperrealism skulptuuris tähendas mulaazide tegemist G. Segali jälgedes, kuid nad muudeti täielikult illusionistlikeks. Hanson riietab oma karikatuursuseni ilmekad inimtüübid standartsesse poeriietusse ja lisab näiteks kauplusekäru, mis on täis tõelisi kaupu, või riputab grotesksele ameerika turistidepaarile kaela ja kätte tõelised fotoaparaadid, binoklid, kotid jms. JOHN de ANDREA (s. 1941) Tema mulaazid on alasti inimestest ja ta jäljendab üpris illusionistlikult inimnahka ja kõike sellele lisanduvat. CHUCK CLOSE (s. 1940) Maalib tohututel formaatidel frontaalselt ja ülilähivaates inimnägusid, mis mõjuvad
annaabi.ee 
