kantud, säilis vaid drapeering seeliku seljaosal, sageli seelikud slepiga. Varrukad pikad ja kitsad. Naine tundus pika ja saledana. Palju nööpe. Sageli rõivad nii kitsad, et takistasid liikumist. Soengud kõrged, ülespandud juustest. Kübarad kõrged kitsaste servadega, sulega kaunistatud. Jalatsid: kõrge kõvera kontsaga kingad. 1872. a hakati uuesti kandma turnüüri, mis oli varasemast tunduvalt suurem, figuur muudeti karikatuurseks. Kombineeriti eri faktuuride ja värvustega materjale, kaunistuste hulk seelikul (eriti seljaosal) suurenes. Naisterõivastus lähenes meesterõivastusele, laiemalt levis kostüüm, reisirõivastus, vihma- ja tolmumantlid. Ülerõivad. Jakid ja mantlid, mille siluett oli sarnane moesoleva kleidi siluetiga. Mantel sellise lõikega, et kaitses hästi turnüüri. Lisandid: kindad, muhvid, kotid, armastatuim kaunistus kunstlilled. Jalatsid paistsid, muutusid mitmekesisemateks
pikemates töödes. Kõige ambitsioonikamaid töid oli M. Metsanurga monograafia, mis ilmus 1929, on äratõukepunkt ka suurele poleemikale Raudsepa ja Suitsu vahel. Siin tuleb välja maailmavaateline põrkumine, aga st tähendab ka nooreestilise esteetika põrkumist mässukatsega. Suits suutis Raudsepa nulliks teha, aga Raudsepp seda asja nii ei jätnud. Kui ta hakkas kirjutama romaani "Viimne eurooplane", siis valis ta karikatuurseks prototüübiks Suitsu ja mingil moel kättemaksuromaaniks kujuneb. Hakkas romaani kirjutama varem. Raudsepp jääb Eestisse ja püüab kohaneda, aga see ei õnnestu. Pärast 50ndate aasta pleenumit ta arreteeritakse ja sureb 1952. aastal. Kui ilmub 1973. a raamat pealkirjaga "Hugo Raudsepa kannatustee", mis ilmus paguluses. 4. oktoober 2010 Looming Võib eristada 4 perioodi, aga need on erineva pikkuse ja tähendusega:
9 319 samas, lk. 13 320 samas, lk. 14 321 samas lk. 14 4. Riigipiiridega määratletud majandus on ettevõtluse ja juhtimise elukeskkond. Peaaegu kogu selle perioodi jooksul vähemasti kuni 1980. aastate alguseni olid kõik need eeldused, esimene välja arvatud, piisavalt lähedal reaalsusele selleks, et neid saaks kasutada uurimisel, kirjutamisel, õpetamisel või juhtimise praktiseerimisel. Tänaseks on need kõik oma aja ära elanud ja muutunud peaaegu karikatuurseks, olles reaalsest tegelikkusest sedavõrd eemaldunud, et on kujunemas takistuseks juhtimisteooriale ning veelgi tõsisemaks takistuseks juhtimise praktikale. Reaalsus on kiiresti kujunemas täpselt vastupidiseks sellele, milline ta nende eelduste kohaselt olema peaks. Järelikult on viimane aeg senised eeldused läbi vaadata ning üritada 9.1.2. Juhtimine ei tähenda ainult ärijuhtimist