Ilutaimede hooldusjuhend
(kaasa arvatud
ploom, mandel, aprikoos ja virsik), mis kasvavad põhjaparasvöötmes. Vahelduvalt
asetsevad lehed on enamasti saagja servaga; valged või roosad õied on kahesugulised.
Viljad on luuviljad, mille südames on seeme ja välimiseks kihiks on viljaliha.
(Hageneder 2006)
Kirsipuu on keskmise suurusega puu, mis algupäraselt pärineb Euraasiast ja on
naturaliseerinud Põhja-Ameerikas. Puu koor on hall ja sile, vananedes muutub see
mahagonpunaseks ja koorub põikribadena. Valged karikakrakujulised õied kasvavad
kobarais ja avanevad koos lehtedega aprilli lõpul või mai algul. Läikivad punakaslillad
viljad on väikesed ja mõru või magusa maitsega. Metskirsipuu on enamiku maguskirsi
kultuursortide esivanem (Hageneder 2006).
Roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluvad magus kirsipuu ja hapu kirsipuu on
erinevad liigid, kuid mitmed riigid käsitlevad nende vilju statistikas koos lihtsalt
kirssidena. Ka on aretatud nende kahe liigi vahelisi hübriidseid sorte. (Kask 2007)