Väike karihiir Väike-karihiir on meil esinevatest karihiirtest väikseim. Tüvepikkus on tal 4,5...6 cm ja kaalub 3...5 grammi. Välimus on tal karihiirtele iseloomulik: pikk saba, pikk ja kitsas ning ninaosas teravnenud kolju. Karvastiku värvus on tumepruun. Väike-karihiir on levinud väga laial maa-alal Euraasias Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini. Eestis on ta levinud paiguti, olles kõikjal vähearvukas. Elab ta metsades, niitudel ja soodes. Elupaigaks on talle enda valmistatud või teiste loomade vanad urud, õõnsad kännud, mahalangenud puutüved jne.
nii väikestele ja ka suurtele loomadele. Kõdukihis elab palju tillukesi loomi, näiteks tuhatjalgseid ja nälkjaid. Nad toituvad kõdunenud lehtedest ja puuokstest. Paljud putukad toituvad surnud orgaanilisest ainest. Mullakandid ja tuhatjalgsed toituvad põhiliselt surnud taimedest. Päeva veedavad nad kivialuses niiskes pinnases. Metsa all võib kohata väga erineva suurusega röövloomi. Palju väiksemad nende hulgas, näiteks ämblikud, on söögiks suurematele, näiteks karihiirtele ja rebastele. Mõned metsas elavad röövloomad, näiteks karud, söövad nii liha kui taimi. Neid nimetatakse kõige toidulisteks. Kõdunedes muutuvad taimejäänused ja surnud loomad seente ning väga väikeste organismide, bakteriste toimel tagasi lihtsateks aineteks. Neid aineid, näiteks nitraate, kasutavad taimed kasvamiseks. Nii toimub aineringe. Koostas: Liis Ilves
Põhja-Ameerikas. Kõdukihis elab palju tillukesi loomi, näiteks tuhatjalgseid ja nälkjaid. Nad toituvad kõdunenud lehtedest ja puuokstest. Nälkjad ja teod kraabivad endale toitu suus oleva kareda hõõrlaga. Tavaliselt tulevad nad öösiti välja toitu otsima. Paljud putukad toituvad surnud orgaanilisest ainest. Metsa all võib kohata väga erineva suurusega röövloomi. Palju väiksemad nende hulgas, näiteks ämblikud on söögiks suurematele, näiteks karihiirtele ja rebastele. 4. Mõned metsas elavad röövloomad, näiteks karud, söövad nii liha kui taimi. Neid nimetatakse kõigetoidulisteks. Parasvöötme tuntud taimetoidulised imetajad on antiloop, kulan ehk metseesel, piison. Lihatoidulised imetajad on hunt, hüään, mäger. Koiott ja karu on segatoidulised (omnivoor ehk segatoiduline). Närilised: suslik, lemming, mutt.
Nälkjad ja teod kraabivad endale toitu suus oleva kareda hõõrlaga. Tavaliselt tulevad nad öösiti välja toitu otsima. Paljud putukad toituvad surnud orgaanilisest ainest. Mullakandid ja tuhatjalgsed toituvad põhiliselt surnud taimedest. Päeva veedavad nad kivialuses niiskes pinnases. Röövloomad metsa all Metsa all võib kohata väga erineva suurusega röövloomi. Palju väiksemad nende hulgas, näiteks ämblikud, on söögiks suurematele, näiteks karihiirtele ja rebastele. Mõned metsas elavad röövloomad, näiteks karud, söövad nii liha kui taimi. Neid nimetatakse kõige toidulisteks. Kus toimub kõdunemine? Kõdunedes muutuvad taimejäänused ja surnud loomad seente ning väga väikeste organismide, bakterite toimel tagasi lihtsateks aineteks. Neid aineid, näiteks nitraate, kasutavad taimed kasvamiseks. Nii toimub aineringe. Kasutatud kirjandus:
· Taimekahjustajate seire Elu mitmekesisuse säilitamine ja soodustamine Põllumajanduskoosluste bioloogiline mitmekesisus sõltub majandamisviisist ning maastiku struktuurist Looduslikud kooslused on bioloogiliselt mitmekesisemad kui põllumajanduskooslused Põldude suuruse piiramine. Hekkide, metsatukkade, tiikide säilitamine ja rajamine - luuakse elu ja pesitsuspaiku lindudele, siilidele, karihiirtele, ämblikele jt putukatest toitujateleViik Luuakse ja hoitakse alles elupaigad taimekahjustajate looduslikele vaenlastele sh antagonistlikele mikroorganismidele, konkurentidele, lülijalgsetest parasitoididele ja röövtoidulistele organismidele. Tolmeldajatel toidubaas, sel ajal kui kultuurtaimed ei õitse Mitmeaastase taimestikuga põlluservade Heinaseemne segu peaks koosnema:
Väga intensiivsete helide tagajärjel võib rebeneda ka kuulmekile ja puruneda kuulmeluukesed. Mürast tingitud üldised tervisehäired on: südameveresoonkonna häired, peavalu, unetus, väsimus, lihaspinge, stress, kontsentratsioonihäired. Akustiline trauma (purustatakse Corti organ). Suvise hooldusraie piirkonnas hukkub raie tõttu ligikaudu 70% lindude pesitsustest. Samalaadne on mõju ka imetajatele, sealhulgas jahiulukitele ja paljudele kaitsealustele liikidele (karihiirtele, käsitiivalistele jne.). 30 KIIRGUS Põhjus: Inimene saab põhilise kiirguse: hoonete elektrijuhtmed, vesivoodid, kuvarid, mobiiltelefonid jne. Mobiiltelefoni ei soovitata kasutada üle 2 tunni päevas. Antenn ei tohiks puudutada inimese pead. Mikrolaineahjud: tervisele kahjulik on kiirguse leke. Toidus: kõrge sagedusega raadiolained põhjustavad toidu veemolekulide väga tiheda sagedusega võnkumisi. Mõju:
annaabi.ee 
