Mets-karihiired asustavad metsi, heinamaasid ning põldude- ja teedevahelisi hekialasid. Eluiga 15-23 kuud. Karihiir on kogu ööpäeva aktiivne, tehes mõnekümneminutilisi puhkepause. Mets-karihiirt leidub kõikjal Eestis väljaarvatud hiiumaal! Lihtne segamini ajada Väike-Karihiirega, kes nagu nimigi ütleb, on Mets-Karihiirest väiksem samuti on Mets-karihiire karv heledam. Emane Karihiir sünnitab 5-7 poega. Pojad iseseisvuvad umbes 22 päeva pärast. Vaenlasi on mets-karihiirel päris lugematu hulk, sest sisuliselt kõik kiskjalised imetajad ja röövlinnud võtavad neid tabamise korral saagiks Huvitavaid tähelepanekuid: · Noored isendid on ebaproportsionaalselt suure peaga. · Märgates samast soost liigikaaslast, tõusevad karihiired tagakäppadele ning võivad alustada tagaajamist, mille eesmärk on sissetungijat hammustada ja lüüa. · Näljasurm saabub umbes 11-tunnise söömata oleku järel.
suurem osa siirdus mujale. Kui kliima taas soojenes, tuli osa neist (metskits, metssiga ja punahirv) tagasi. Osa Euro-Kasahhi steppide ja metsasteppide liikidest levis Eesti alale siis, kui inimtegevuse tagajärjel tekkisid ava-kultuurmaastikud. Sellised stepiliigid on põld-uruhiir, juttselg-hiir ja hiliseim tulnuk halljänes (umbes 200–300 aastat tagasi). Enamikul Eesti nüüdisaegsetel liikidel (näiteks mutil, karihiirel, mägral, karul, oraval, hundil, rebasel, kärbil ja nirgil) on suur ökoloogiline amplituud ja väga lai levila. Inimkaaslejad imetajad on Eestis koduhiir, rändrott ja kodurott; kaks esimest võivad soojal ajal elada ka väljaspool hooneid, kuid kodurott saab elada vaid inimasulais. Kodurotti võib veel kohata Kagu-Eestis ja kitsal alal Peipsi ääres (kuni Narva jõe suudmeni). Eestis on tabatud ka tähnikhirve isendeid,