BMW 2002 „New Class“ , 02- seeria. Toodeti aastatel 1968-1975 Mudelid : BMW 2002, BMW 2002 TI, BMW 2002 tii, BMW 2002 Turbo Kere tüübid: 2-uksega sedaan, 2-uksega kabriolett, 3-ukseline luukpära Käigukast: 4 käiguline manuaal Mootori maht: 1990 cm/2 „New Class“ BMW menu oli tohutu, sest ta varustati 2-liitrise mootoriga ja mudelinimeks sai 2002. See polnud veel kaugeltki piir. Tõelistele adrenaliinisõltlastele tehti väiksemas koguses 2002tii (kahe karburaatoriga, 130 hj, 97 kW) ja 2002 Turbo (170 hj) versioone. Just „new class“ BMW mudelit täiustades arenes aastakümnete jooksul välja see BMW, mida me ostame tänapäevani. Ameerika turu jaoks loodud ja sealsetele nõuetele vastamiseks kohandatud mudeli 2002 suurest mootorist annab aimu must, keskelt kahe hõbedase ribiga iluvõre. Pakuti ka kabrioletti ja luukpäraga 02-seeria autot. 1973. aasta Frankfurt Motor Show'l tutvustati sportautot 2002 Turbo, mis arendas 170 hobujõudu
temperatuurini, kus sinna pritsitud kütus süttib ilma sädemeta. Survetakt Kolb liigub ülespoole, silindris olev õhu ja kütuse segu surutakse kokku. Kolvi all olevas ruumis tekib hõrendus, kuna ruumala allpool kolbi suureneb. Kolvi all olev ruum on tihenditega tehtud nii tihedaks et välisõhk pääseb sinna ruumi vaid ettenähtud ava kaudu. Selle ava teeb lahti kolb, liikudes ülemise surnud seisu poole. Ava on aga omakorda ühendatud küttesegu valmistaja seadmega - karburaatoriga. Seega täitub kolvialune ruum ehk karter värske kütteseguga. Töötakt. Mõni kraad enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu süüdatakse kokkusurutud töösegu elektrisädemega. Rõhk silindris tõuseb ja kolbi surutakse karteri poole. Teatud kindlal hetkel suleb kolb oma alumise servaga täiteava. Karteri maht väheneb ja rõhk karteris tõuseb. Kolb, enne jõudmist alumisse surnud seisu, vabastab oma ülemise servaga
BMW e28 Sander Põder TTHK Mis on BMW e28? BMW 5. seeria E28 oli autoplatvorm, mida kasutati kõikide 5. seeria BMWde tootmisel aastatel 1981 1987. Eel- ja järelkäija Talle eelnes versioon e12 ja järgnes BMW 5. seeria e34. Bensiinimootorid 518, karburaatoriga, R4, tüüp: M10, 66 kW 518i, sissepritse, R4, tüüp: M10, 77 kW 520i, sissepritse, R6, tüüp: M20, 92 kW 525i, sissepritse, R6, tüüp: M30, 110 kW 525e, sissepritse, R6, tüüp: M20 (tegelik töömaht 2,7 l), 9095 kW 528i, sissepritse, R6, tüüp: M30, 135 kW 535i, sissepritse, R6, tüüp: M30, 136 kW 535is, sissepritse, R6, tüüp: M30, 136 kW M535i, sissepritse, R6, tüüp: M30, 160 kW M5, sissepritse, R6, tüüp: M88/3, 210 kW (alates 1984
rafineerimiseks. NAFTASAADUSTE OMADUSED JA KASUTAMINE Petrooleum Omadused Petrooleum on tugeva lõhnaga kergesti voolav hele vedelik, mis saadakse põhiliselt nafta destilleerimisel. Petrooleumi tihedus on 780...850 kg/m³ ja see koosneb paljudest süsivesinikest. Keemispiirkond on 150...300° C. Kasutamine 20.sajandi esimesel poolel kasutati petrooleumi ottomootorite kütusena. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena karburaatoriga väikekateldes, teraviljakuivatite soojusgeneraatorites, valgustuslaternates ja süütevedelikuna. Samuti kasutatakse petrooleumi lahustina, sest mõningad ained lahustuvad vaid selles. Petrooleumi fraktsioonidest koosneb põhiliselt ka reaktiivlennukite kütus. Petrooleumi lisatakse diislikütusele hangumistemperatuuri alandamiseks. Bituumen Omadused Bituumen on mustjaspruun amorfne aine. 2
1967 chargeri antitiib Kuna Chargeril oli suur müügiedu, hoolimata sellest et ta võeti kasutusele aasta keskel, olid muutused piiratud aastani 1967. Väljas oli uus monteeritud poritiib ja omakorda esitleti signaale, mis oli peakisteks erinevusteks 1966 ja 1967 aasta chargeri vahel. Vinüülkatus muutus ka kättesaadavaks. Mootorite valikutele lisati 440 Magnum ja 361 in ³ mootori asendati 383 ³ mootor. 440 oli konservatiivselt hinnatud 375 hobujõudu (280 kW) koos ühe 4- silindrilise karburaatoriga. 318 2-silindriline A oli baasmootor ja järnes sellele moodsam Chrysler La mootor aastal 1968 kiilukujulise põlemiskambritele vananenud 1967 disain. 383 4-silindriline ja 426 Street Hemi jättis võimalusi. 1968-1970 Alates 1968. aastast ümbritseb külgprohviili kaarena poritiivad ja tagakülje plaadid. Esi-ja tagaosa lehtmetallist kujundas Harvey J Winn. Katusele taheti anda tagaklaasi ilme, mis sarnaneks 66-67 aasta Pontiac GTO-ga
Vahetada tuleb sellepärast, et manused ammenduvad ning mootor hakkab seestpoolt korrodeeruma, mis võib põhjustada mootori ülekuumenemist, ummistumist ning veepumba, termostaadi, lõdvikute, radiaatori ja teiste osade purunemist. Seega on oluline teada, millist jahutusvedelikku kasutatakse, kuna remont ja osade vahetus on kallis. Toitesüsteem. Ottomotorit toidetakse bensiinist ja õhust koosneva kütteseguga, mida valmistab karburaator. Karburaatoriga toitesüsteem aga ei suuda mootori koormuse muutumisel moodustada täpselt vajaliku koostisega küttesegu. Kütusekulu ja kahjulike ainete koguse vähendamiseks heitgaasis on uuemad autod varustatud bensiinipritsega. Sisselasketorustikus on kütusepihusti, mis avaneb-sulgub suure sagedusega,tagades sellega kütuse pihustumise peeneks uduks ja kogu segu täieliku põlemise. Heitgaas juhitakse väljalasketorustikust tuletoru kaudu
1971. aasta B- kere on suurim kere mida Chevrolet on tootnud. Kõikidel 1971. aasta General Motorsi V8 mootoriga auodel oli kevadest standardvarustuses Turbo Hydra-Matic ülekanne. Poweglide ülekanne jäi valikuliseks V6 mootoritega autodele kuni 1973. aastani. B- kerega Chevroletid sarnanesid mitmesti Cadillaciga. Tihti võis segi ajada 1971. aasta impalat Cadillac Eldoradoga. 1973.-1976. aasta mudelite standardiks sai kahe lõõriga karburaatoriga V8 mootor millel oli neli erinevat kubatuuri: 5 700cm 3, 6 550cm3, 6 600cm3 ja 7 400cm3. Kõige paremini müüs Custom Coupe keretüübiga mudel. 1972. aasta algusest ehitati mootorid ümber tinavabale bensiinile. 1972. aastal tehti ka viimane Impala kabriolett. Neid müüdi 6 456 masinat ja müüginubritelt sai see neljanda koha, Cervette 6 508-st masinast koht tagapool ja Mustangi 6 401-st masinast koht eespool. 1973
kütteseguga ja mille kaudu juhitakse läbi töötanud gaasid välisõhku. Koosneb järgmistest üksikosadest: nukkvõll, sisse- ja väljalaske klapid, klapivedrud, vedrude kinnitus detailid, nookurid, tõukurid või tõukuri vardad. Toitesüsteem toitesüsteemi ülesandeks on kütusest ja õhust põlemiskõlbliku segu valmistamine. Segu valmistamine võib toimuda kas otseselt silindris või väljaspool silindrit. Ottomootori toitesüsteem jaguneb olenevalt küttesegu valmistamise viisist, karburaatoriga või sissepritsega süsteemiks. Toitesüsteem koosneb(karburaator mootoril): õhupuhasti, karburaator, kütusepump, väljalasek kollektor, väljalaske torustik, kütuse torustik, kütuse paak. Diiselmootorite toitesüsteemi erinevus seisneb küttesegu valmistamise viisis, kuna põlev segu valmistatakse vahetult silindris. Vedel kütus pritsitakse kõrge rõhu all läbi pihusti otse silindrisse ja põlev segu saadakse silindris olevast kuumast õhust ja sinna pritsitavast vedelkütusest
Nagu bensiingi koosneb ta paljudest süsivesinikest. Kindel keemistemperatuur puudub. Keemispiirkond on 150...300° C, leektemperatuur umbes 30°C ja parafiinide kristalliseerumise algus - 60°C. 20 sajandi esimesel poolel kasutati petrooleumi ottomootorite kütusena. Bensiinist halvema aurumise ja madala oktaaniarvu tõttu ta kaasaegsetesse ottomootoritesse ei sobi. Määrimisomaduste puudumise tõttu ei kõlba petrooleum ka diiselmootoritesse. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena karburaatoriga väikekateldes, teraviljakuivatite soojusgeneraatorites, valgustuslaternates ja süütevedelikuna. Veel kasutatakse petrooleumi lahustina sest mõningad ained lahustuvad vaid selles. Petrooleumi fraktsioonidest koosneb põhiliselt ka reaktiivlennukite kütus, milledel kiirus helikiirusest väiksem. Petrooleumi lisatakse diislikütusele hangumistemperatuuri alandamiseks. Diislikütused Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta
peaaegu üheaegselt oma iseliikuvate bensiinimootoritega sõidukitega avalikkuse ette. Daimler töötas koos Wilhem Maybach välja esimese hõõgsütega kiirekäigulise bensiinimootori. Samuti konstrueeris ta esimese neljarattalise sisepõlemisega auto. Karl Benz lõi esimese bensiinimootoriga auto ning tema nimest on tulnud ka sõna "bensiin". Aastal 1893 ehitati esimene bensiinimootoriga auto ka USA-s vendade Charles ja Frank Dureya poolt. Nende iseliikuril oli karburaatoriga 4-hobujõuline mootor ja jõu ülekandmiseks kasutati hõõrdülekannet. Bensiinimootoriga auto leidis paljudes maades suurt poolehoidu ja autode võimsused hakkasid kasvama. 5 1.2 Autospordi algusaastad Bensiinimootoriga auto oli kergem ja ökonoomsem, seda oli lihtsam käsitseda ning tema populaarsus auruauto kõrval suurenes. Kuna mootori võimsus kasvas kiiresti ning ka auruautode
6 NELJATAKTILISE KARBURAATORMOOTORI TÖÖTSÜKKEL Tsükli vaatlemisel eeldame tinglikult, et iga protsess algab ja lõppeb kolvi surnud seisus. Sisselasketakt sisselase. Väntvõlli l pöörlemisel liigub kolb 3 ülemisest surnudseisust alumisse, tekitades silindri ülal osas hõrenduse. Nukkvõll avab gaasijaotusmehhanismi detailide vahendusel sisselaskeklapi 7, mis sisselasketoru 5 kaudu ühendab silindri karburaatoriga 6. Hõrenduse toimel karburaatorist mööda sisselasketoru saabuv küttesegu, täidab silindri, kus moodustub töösegu. Töösegu koosneb küttesegust ja jääkgaasidest, mida väikeses koguses alati jääb silindrisse eelmisest tsüklist. Kui mootor töötab täiskoormusega, on sisselaske takti lõpul rõhk silindris 0,08 ... 0,09 Mpa, töösegu temperatuur aga 80 ... 120 kraadi ( töösooja mootori korral). Survetakt surve
jahutusvedelik võib üle kuumeneda või isegi keema minna. Surveklapp. 36. Liigõhuteguri arvutus ja segukoostise piirväärtused Lamda=õhumasstegelik/õhumassteoreetiline 1 kg mootoribensiini täielikuks põlemiseks on vaja 14,7 kg õhku (õhu tihedus õhk 1,2 kg/m3) 37. Segumoodustamine diisel- ja ottomootoris Ottimootoris kasutatakse küttesegu valmistamiseks järgmisi meetodeid: 1) karburaatoriga küttesegu valmistamine 2) elektrooniliselt juhitavate sissepritsesüsteemide kasutamine küttesegu valmistamiseks Diislil: Segukomponentide silindriväline ettevalmistamine: 1) õhu ettevalmistamine (makroosakeste eemaldamine, filtreerimine, eelsoojendamine ja/või eeljahutamine), 2) õhu laadimine (vabasisenemisega, keerisliikumisega, õhulaaduriga), 3) kütuse ettevalmistamine (filtreerimine, vee ja õhu
Nagu bensiingi koosneb ta paljudest süsivesinikest. Kindel keemistemperatuur puudub. Keemispiirkond on 150...300° C, leektemperatuur umbes 30°C ja parafiinide kristalliseerumise algus - 60°C. 20 sajandi esimesel poolel kasutati petrooleumi ottomootorite kütusena. Bensiinist halvema aurumise ja madala oktaaniarvu tõttu ta kaasaegsetesse ottomootoritesse ei sobi. Määrimisomaduste puudumise tõttu ei kõlba petrooleum ka diiselmootoritesse. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena karburaatoriga väikekateldes, teraviljakuivatite soojusgeneraatorites, valgustuslaternates ja süütevedelikuna. Veel kasutatakse petrooleumi lahustina sest mõningad ained lahustuvad vaid selles. Petrooleumi fraktsioonidest koosneb põhiliselt ka reaktiivlennukite kütus, milledel kiirus helikiirusest väiksem. Petrooleumi lisatakse diislikütusele hangumistemperatuuri alandamiseks. Diislikütused Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta
Nagu bensiingi koosneb ta paljudest süsivesinikest. Kindel keemistemperatuur puudub. Keemispiirkond on 150...300° C, leektemperatuur umbes 30°C ja parafiinide kristalliseerumise algus - 60°C. 20 sajandi esimesel poolel kasutati petrooleumi ottomootorite kütusena. Bensiinist halvema aurumise ja madala oktaaniarvu tõttu ta kaasaegsetesse ottomootoritesse ei sobi. Määrimisomaduste puudumise tõttu ei kõlba petrooleum ka diiselmootoritesse. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena karburaatoriga väikekateldes, teraviljakuivatite soojusgeneraatorites, valgustuslaternates ja süütevedelikuna. Veel kasutatakse petrooleumi lahustina sest mõningad ained lahustuvad vaid selles. Petrooleumi fraktsioonidest koosneb põhiliselt ka reaktiivlennukite kütus, milledel kiirus helikiirusest väiksem. Petrooleumi lisatakse diislikütusele hangumistemperatuuri alandamiseks. Diislikütused Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta
mehaanilistest lisanditest on paagi allosa küljes kraan sõelfilter. koos f il t e r s a d e s t i g a (joon. 33). Bensiinikraan Mopeedi bensiinikraan on keermetatud nõelkorgiga ja, koosneb kerest 7 ja koonilisest pöördkorgist 3 koos käe- tal on ainult kaks lülitusseisu-- avatud või suletud. pidemega T. Õõnsas pöördkorgis on avad, mis ta pöörami- Bensiinikraan ühendatakse karburaatoriga bensiinikmd- sel satuvad järjekorras kohakuti kraani keresse pressitud last kummist või plastist voolikuga. kähe eri pikkusega toruotsakuga 4 ja 5. Kraami on kolm Õhufiltrid. Koos õhuga silindrisse imetav tolm seguneb lülitusseisu: «3»-- suletud, «ö» -- avatud (kraan on paa - silindri peegelpinnal oleva õliga ja põhjustab silindri, kolvi giga ühendatud pikema toruotsaku 5 kaudu) ja «P» · -- ning kolvirõngaste kiiret kulumist. Selle vältimiseks ühen-
imetakse lisaõhku) siis on ka lambda väärtus vale mõõdetuna sumbutaja otsast. On üksikuid juhtumeid kus küttesegu doseeritakse nii lahja, et mootor töötab vahelejätmistega mille tulemusena suureneb samuti hapniku hulk heitgaasis sest ta ei osalenud bensiini põletamisel ja LAMBDA väärtus on jällegi paigast ära. Lambda väärtus tuleb arvesse võtta kui auto on varustatud niinimetatud LAMBDA ANDURIGA ehk hapnikuanduriga. Oma töös olen reguleerinud sadu sissepritsega ja karburaatoriga autosid ning sättinud küttesegu koostise LAMBDA väärtuse järgi paika vaatamata sellele, et masinad ei omanud lambdaandurit... Kuidas siis töötab see LAMBDA ANDUR? Lambdaandur on väliskujult süüteküünla sarnane ja on keeratud vindiga väljalaskekollektorisse, või heitgaasitorusse või katalüsaatorisse. Oma ehituselt kujutab ta keemiatundidest tuttavat katseklaasi-kolbi mille sees on tsirkoonium ja sinna sisse on asetatud veel
annaabi.ee 
