Ta peab taluma kõrgeid temp° ja peab vastuvõtma löökkoormusi ja seetõttu nõutakse sõrmelt järgmist: ta peab olema vastupidav ja sitke löökkoormusele ta tööpinnad peavad olema kulumiskindlad omama väikest kaalu ( seet õttu tehakse sõrmed seest õõnsad) tööpinnad peavad olema muljumiskindlad Kolvisõrmed valmistatakse teras 15; 20; 12X3A. Toorik treitakse välja ja tsementeeritakse, selleks asetatakse treitud toorik karbonisaatorisse (pruunsüsi), seejärel läheb toorik elektriahju 723° ja lastakse C difunseerida materjalisse st tooriku pind rikastub süsinikuga ja seda nimetatakse tsementeerimiseks. Tunniga imendub süsinik 0,1 mm sügavusele materjali pinda. Tsementeeritakse 1 ööpäev, peale mida jahutatakse koos ahjuga maha, seejarel lihvitakse mõõtu. Sellise töötlusega saavutatakse kõva ja tugev pinnakiht, aga südamik jääb pehmeks Sõrme ühendusviisid kolviga võivad olla:
Termokeemilisel töötlemisel toimub pinnakihi keemilise koostise muutus koos difusioonist tingitud struktuurimuutustega. Tsementiitimine seisneb väikese süsinikusisaldusega (C<0,25%) terasest detaili pinnakihi rikastamises süsinikuga, et järgneva karastamisega saada kõva ja kulumiskindlat kinnakihti ning säilitada pehme ja sitke südamik. Tahkel tsementiitimisel on karbonisaatoriks puusüsi segatult 10-30% süsihappesooladega ( B aC O3 , N a2 C O3 jt). detailid pakitakse karbonisaatorisse, kuumutamisel (900-950 C o ) moodustub puusöest õhuhapnikuga CO. Kontaktis rauaga laguneb süsinikoksiid ning moodustub atomaarne süsinik, mis tungib detaili pinda: 2 C O → C O 2+ C . Gaasilisel tsementiitimisel kuumutatakse detaile 920-980 C o propaani, maagaasi vm süsinikvesinikgaasi keskkonnas. Gaasi osalisel põlemisel tekkiv süsinikoksiid CO rikastab detaili pinna märksa kiiremini kui tahkel tsementiitimisel. Tsementiiditakse sügavuseni 0,5-