komponendist. Sisaldab 70% Go1 ning 30% M' mulda. Go AT-El-BtG-CG Toorhuumuslik horisont, lessiveerunud horisont, tekstuurne sisseuhtehorisont gleistunud, lähtekivim gleistunud. M' T1-T2-T3 Halvasti lagunenud turvas, keskmiselt lagunenud turvas, väga hästi lagunenud turvas. Ülekaalus väga hästi lagunenud turvas. T horisonti 30-50cm. MULDADE OMADUSED Põllumassiiv on üsna korrapärase kujuga, esineb mõningaid sopistusi. Leostunud gleimuld Tunnused: Tekkinud karbonaatsetel lähtekivimitel ja on liigniisked mullad, mille ülemiseks horisondiks on toorhuumuslik horisont (AT , metsas OT- või õhuke alla 10cm tüsedusega T- horisont). Pruun sisseuhtehorisont asub mulla profiili keskosas. Profiili kõige alumises osas on tugevasti gleistunud lähtekivim või lausaline gleihorisont. Tugevat gleistumist näitab sinakas- või rohekashallikad laigud, mille taustal võib olla ka roostepruune ja kollakaid laike kui tomub veereziimi vaheldumine.
Joonis 3. Põllumaa sügavkaeve. Must rist – sügavkaeve asukoht, Punased jooned - kaugused 7 5. Muldkatte koosseis Kadrina vald asub Kesk-Eesti leostunud ja leetjate ning ka Põhja-Eesti rendsiinade ja mitmesuguste gleimuldade valdkondadesse (Mullateadus, õpik kõrgkoolidele). Piirkonnas leidub enamasti leostunud muldasi, rähkmuldasi ja gleimuldasi ( T. Kikas ja P. Penu ). Leostund mullad on tugevalt karbonaatsetel lähtekivimitel kujunenud. Keemine algab 30-60 cm sügavuselt. Leostunud muldadele on tihti iseloomulik Bw ( pruuni savistunud horisondi, cambic ) esinemine. Rähkmullad on karbonaatsetel rähk-või veerismoreenil. Neid iseloomustab väga tugev karbonatsus, lühike profiil ja kivisuse paljusus. Kadrina valla põllumaad on enamus suure kivisusega, ning keemine on neil kõrgemalt, kui 30 cm. Kuigi need mullad on keskmise lõimisega, võivad osa neist olla sademevaesel perioodil põuakartlikud
(Mullateadus 2012) Leetjas muld – KI Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad, mille profiilis esineb selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont (El). Keemine esineb nende profiilis enamasti Bt- või BC- horisondis ehk sügavusvahemikus 60-90 cm. Eluviaalsest horisondist on savi- ja tolmuosakesed osaliselt ümber paigutatud järgnevasse tekstuursesse sisseuhtehorisonti. (Mullateadus 2012) Leostunud muld – Ko Leostunud mullad on kujunenud tugevasti karbonaatsetel (rähksel) lähtekivimil ja nende pindmine osa on vähemalt 30 cm tüseduselt vabadest karbonaatidest leostunud. Keemine algab neil muldadel kas Bw- või BC- horisondist, tavaliselt 30-60 cm sügavusel. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bw) esinemine huumushorisondi ja lähtekivimi vahel. (Mullateadus 2012) Hinnang kasutussobivusele Rähkmuldade (K) viljakus kõigub suurtes piirides. Nende muldade hulka kuuluvad ühed
max 250m,toitealad Haanja ,Otepää,Sakala ja Karula kõrgustik.Kiht jookseb välja Võrtsjärve,Emajõkke.3) Devoni-Narva lade-savid ja dolomiidid,max paksus 90m,veepide.4)Siluri põhjaveekompleks-haarab ka devoni kõige alumise osa,mis on Pärnu lade ja seepärast nimetatakse ka Pärnu-Siluri põhjaveekompleksiks.See on surveline,rauavaene,levib kogu lõuna-eestis,joogiveeks Tartus,Pärnus,Võrus,Valgas.5)Silur- Ordoviitsiumi põhjaveekompleks-karbonaatsetel kivimitel,karstunud,lõhelised,ülemises osas väga hea veeandlusega,vesi mage,nii suveline kui ka vabapinnaseline,toitaalaks põhja-eesti veelahkmealal ja Pandivere kõrgustik.,jookseb tühjaks merre,reostustundlik.6)Ordoviitsium- Kambrium-ordoviitsiumi alumisesosas liivakivid ja kamriumi ülemisesosas liivakivid,vesi kõrgsurveline,väga hea joogivesi,palju.Põhja-Eestis suured tööstuslikud veehaarded.Kaevud võivad üle äära ajada,kambriumi sinisavid veepidemeks
b) Ammooniummolüptaat seemnete puuderdamiseks 100g/ha, vesilahusena 200g/ha, tahkelt 1kg/ha. 8) Zn-taimetoitelemendina ja Zn- väetise liigid Zn on taimedele väga tähtis. Zn on taimedes ligikaudu 30fermendi koostises ja kuulub klorofülli ja kasvuregulaatorite koostisesse. Eriti tähtis on P omastamisel ja taimede hingamisel. Zn puudujäägi korral on taimede lehed kitsad. Normaalsest väiksemad, värvuselt kolakad. Puit taimedel leherosetid (kirss jne.). esineb nii karbonaatsetel kui leetmuldadel. Zn väetisi anda siis, kui mullas sisaldus alla 0,2%. Zn väetised : a) Zn- sulfaat seemnete puuderdamiseks 200g/ha, vesilahuses 500g/ha, tahke väetisena 2kg/ha. Zn liig võib olla toksiline kui Zn üle 5mg/kg mullas. 9) Mn- taimetoitelemendina ja Mn-väetise liigid Mangaan on taimes kloroplastide ja fermentide koostises. Võtab osa valkude ja suhkrute sünteesist. Mn puuduse korral esineb taimedel kolletustõbi, mis algab noorematest lehtedest.
Need on suuremalt jaoltsoostuvate metsade ja rohumaade mullad. Omaette on eristatud leede-gleimullad (LG) mida on 12,6%-l vaadeldavast alast. Neil kasvavad enamasti rabastuvad metsad. Nõmme-ja palumännikud on iseloomulikud l leede-(L) ja leetunud(Lk, kokku 10,8%) muldadele. Savise ja liivsavise lõimisega ( vastavalt 4,5 ja 7,1%) gleimuldadele kasvavad enamasti mosaiikse alustaimestuga ürgmetsailmelised segapuistud. Roostike all on 680 ha e ligikaudu 0,7%. Uhutud moreenitasandikel ja karbonaatsetel rannasetetel kujunenud rähk-,klibu-, leetjad ja leostunud muldi on vaid 5,4%. Kaugseire andmeil hõlmavad Hiiumaa maastikurajooni metsased alad 71,5% territooriumist. Hiiumaa keskonnaatlase (2) andmeil aastast 2000 on metsade kogupindala Hiiu saarel ja selle rannikumere väikesaarel kokku 67 000 ha, st 68,5% alast. Kõige suurema osa annavad lehtpuu segapuistud (33%), järgnevad männikud (19%) ja okaspuu-lehtpuu segapuistud (18%). Kuusikud hõlmavad vaid 1%
vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. (Mullateadus 2012) Leostunud gleimuld (Go) ja leetjas gleimuld (GI) – Alaliselt liigniisked mullad, mille peamiseks horisondiks on toorhuumuslik horisont (AT -, metsas OT- või õhuke, alla 10 cm tüsedune T – horisont) (Mullateadus 2012). Leostunud ja leetjad gleimullad on moodustunud karbonaatsetel lähtekivimitel, kusjuures keemine esineb kas Bw- või Bt – horisondis või lähtekivimis vahemikus 30-70 cm. Leostunud gleimulla kasvukohatüüp sõnajala, angervaksa, osja; leetjal gleimullal osja, tarna ja sõnajala kasvukohatüüp (Muldade väliuurimine 2013). Leostunud gleimuldades on orgaanilise aine lagunemine ja humifitseerumine intensiivsem ning orgaaniline aine ladestub mulda hästi lagunenud kujul (Mullateadus 2012). Leetjates
Gleistunud leetjate muldade kasutamine haritava maana sõltub eelkõige kuivendamisest, sest kuivendatud muld on head põllumullad ja sobivad paljude kultuuride kasatamiseks. Gleistunud leerjad mullad esinevad tavaliselt koos leostunud ja leetjate muldadega. [2] Leostunud gleimuld (Go) on osatähtsuselt neljas muld põllumassiivil. Need mullad on alaliselt liigniisked mullad, mille pealmiseks horisondiks on toorhuumuslik horisont. Leostunud gleimullad on moodustunud karbonaatsetel lähtekivimitel. Keemine algab vahemikus 30-70 cm. Niitmise ja karjatamise mõjul kujunevad looduslikele leostunud gleimuldadele soostunud rohumaad. Mulla ülesharimisel moodustub eutroofne toorhuumuslik horisont, milles orgaanilise aine ja huumusesisaldus on 7,0-8,0%, üldlämmastiku sisaldus 0,35-0,4%. kultuuristamisel väheneb leostatud gleimuldadel orgaaniline aine ja lämmastiku sisaldus. Mulla pH on alla 5,5. Liikuva või kiirelt vahelduva mullaveega leostunud gleimuld
majade valmistamiseks. Kogutakse ka okaspuu vaiku mida kasutatakse keemiatööstuses. (http://palkmajad.planet.ee/images/home_1_01.png ) 9 SALUMETSAD Elutingimused salumetsas Tiit Leito kirjutab oma raamatus „Eesti metsad“ salumetsadest nii:Salumetsad levivad kõige toitaineterikkamatel ning kogu aasta jooksul veega hästi varustatud karbonaatsetel muldadel. Salumetsades on kasvutingimused taimedele väga soodsad, sest mullad on kõrge huumusesisaldusega ja neutraalse reaktsiooniga. Viimane neist tagab metsakõdu kiire lagunemise ja huumusrikka mullahorisondi tekkimise. (Tiit Leito, 2008, lk.70). Salumetsa pinnas on mõõdukalt niiske ja muld mineraalainete poolest rikkas. Selles metsas on taimede kasvutingimused paremad kui teistes metsatüüpides. Salumets. (http://www.zbi.ee/puhtu/looduslugu/ylaste_valjad.jpg )
Väljakujunenud alla 30 cm tüsedusel paasi katval materjalil Edasine alljaotus: A-horisont <10 cm - väga õhukesed (Kh?) paepealsed rendsiinad A-horisont 10-30 cm õhukesed paepealsed rendsiinad Kh?? 2. Rähksed rendsiinad K FAO - Calcaris Regosols Väljakujunenud valkjashallil rähkmoreenil, veerismoreenil, fluviogatsiaalsetel karbonaatsetel setetel. Paas > 30cm Profiil: A-C-D; A-Bm-C-D Edasine alljaotus: A-horisont <10 cm - väga õhukesed - K?; VII-X klass A-horisont 10-20 cm - õhukesed K?? A-horisont 20-30 cm - keskmise sügavusega K???; IV-VII klass A-horisont >30 cm - sügavad K???? II-V klass K?, K??, K??? - põuakartlikud K???? - parasniiske viljakas muld (rukis, lutsern)
2) suur korese (räha) sisaldus >50% isegi >75%; 3) lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C 4) lubjalembene (kaltsifiilne) taimkate (lutsern, ristik, lubikas). Levik: Põhja-, Loode- ja Lääne-Eesti ALLTÜÜBID: 1. Paepealsed Kh (loopealsed) 46000 ha e. 1,2% Välja kujunenud < 30 cm tüsedusel paasi katval materjalil 2. Rähksed rendsiinad K 187000 ha e. 4,7% Välja kujunenud valkjashallil rähkmoreenil, veerismoreenil, fluvioglatsiaalsetel karbonaatsetel setetel. Paas > 30 cm. 3. Gleistunud rendsiinad Kg 65000 ha e. 1,6%, harit. 23000 ha ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel MKT: leesikaloo; kastikuloo; lubikaloo, IV...Va bonit. Mets Pruunmullad (leostunud mullad) Ko parasniisked kuni ajutiselt liigniisked - karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m) - savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osal soostumine
Gleistumine pinnaveest paepealsetel, rähksetel ajutiselt kõrgest pinnaveest. Pruunmullad K0 · parasniisked kuni ajutiselt liigniisked · karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m) · savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osadel ka soostumine · Eesti viljakamad mullad (Kesk-Eesti Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, osalt ka Tartu- ja Viljandimaa) Jaguneb edasi: 1. Leostunud mullad K0 FAO Cambisols Välja kujunenud karbonaatsetel liivsavidel, harvem saviliiva moreenil, parasniisked, hästi õhustatud, kõrge bioloogiline aktiivsus, kihisemine 30-50 cm, huumust >3%. Sobivad kõigi põllukultuuride kasvatamiseks, kõrge produktiivsusega metsad. Mullaprofiil hästi diferentseerunud (A-Bm-C), neutraalne reaktsioon, I, II-IV, V klass sõltuvalt lõimisest. 2. Leetjad mullad K1 Levik paralleelselt K0-ga, lessiveerumisel (lessiv. + savid) profiil A-El-Bf-C, lähtekivim
kättesaadavus: mullaosakeste vahelistesse ruumidesse mahub nii vett kui õhku. Savimuldade puhul on tihti tegemist hapnikuvaegusega ja pindmise kihi kiire kuivamisega (nn koorik), mis võib takistada sügavamate kihtide kuivamist. Toitesoolade olemasolu sõltub lähtekivimist ja sademetest, orgaanilised toitained lisanduvad organismide elutegevusest (huumus). Liigniiskus pärsib organismide lagunemist ladestub kõdukiht või turvas. Karbonaatsetel muldadel (nt Lääne- Eestis) kasvavad lubjalembesed ehk kaltsifiilsed taimeliigid, mererandade soolastel muldadel halofiilid, kõrge lämmastikusisaldusega (-NO3-) muldadel nitrofiilid. 10. Troofilised tasemed Troofilise taseme moodustavad organismid, kes tarvitavad toiduks samapalju muundumisi läbiteinud ainet. Nii kuuluvad näiteks ökosüsteemi taimtoidulised loomad ühele ja nendest toituvad loomad järgmisele troofilisele tasemele. Taimed kui
devoni põhjaveekihid sügavamatest põhjaveekihtidest. 10) Siluri põhjaveekompleks- haarab ka devoni kõige alumisema osa, mis on Pärnu lade ja seepärast nimetatakse ka Pärnu-Siluri põhjaveekompleksiks. See on surveline, rauavaene, levib kogu lõuna-Eestis, joogiveeks Tartus, Pärnus, Võrus, Valgas. Sellega soovitatakse asendada kesk-devoni põhjaveekiht,s est selles pole rauda. 11) Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks- karbonaatsetel kivimitel, karstunud, lõhe- lised, ülemises osas väga hea veeandlusega (esimesed 70 meetrit väga lõhelised). Vesi mage, nii surveline kui vabapinnaline, toitealaks Põhja-Eesti veelahkmeala ja Pandive- re kõrgustik, jookseb tühjaks merre, reostustundlik. Joogiveeks Pärnu-Mustvee piirist põhja pool. Lõuna-Eestis kaetud teiste kivimitega ja pole nii reostustundlik.
niisketeks. Kuivad palurohumaadel on sagedamad taimekooslused lamba-aruheina jussheina, hariliku kasteheina punase aruheina, maarjaheina ning võnkvarre kooslused. Niisked palurohumaad on levinud gleistunud (pseudoleetunud) kahkjatel muldadel. Sagedamini leidub hirsstarna hariliku tarna ning tedremarana luht- kastevarre kooslust. Moodustavad ülemineku palu- ja soostunud rohumaade vahel. Pärisarurohumaad Kuivad ja parasniisked rohumaad enamasti karbonaatsetel muldadel, aga ka mitmesugustel gleistunud leetjatel muldadel. Tekkinud salumetsade ning laane- või palumetsade asemele. Varasemal ajal olid pärisarurohumaad enamasti hõredamad või tihedamad puisniidud, nüüdisajal on paljud pärisarurohumaad kujunenud kultuurniitude või põldude asemele. Jaotatakse kuivadeks ja niisketeks pärisarurohumaadeks sõltuvalt mulla niiskusesisaldusest. Soostunud rohumaad
agrotehnikast. Sademeterikkal suvel esineb mangaanipuudust harva Mikroelemendid Boori sisaldus mullas sõltub enamasti mulla lõimisest ja keemilisest koostisest. Raskemad mullad on booririkkamad. Kerge lõimisega ja happelistes muldades allub boor kergesti väljauhtumisele. Lubjarikastes ja lubjatud muldades on omastatava boori sisaldus madalam. Boorivaesed on Lääne-Viru, Võru, Harju ja Jõgeva maakonna mullad. Molübdeeni on üldiselt rohkem Põhja- ja Kesk-Eesti karbonaatsetel moreenidel välja kujunenud muldadel. Erinevalt teistest mikroelementidest on Mo hästi liikuv leeliselises keskkonnas. Lubiväetiste kasutamine suurendab liikuva molübdeeni sisaldust mullas. Molübdeenivaesed mullad on Pärnu ja Kasari jõgikonnas ning Võrtsjärve põhjaosas. Vase sisaldus sõltub eelkõige lähtekivimist ja orgaanilise aine sisaldusest mullas. Vaserikkad mullad on Pärnu ja Kasari jõgikonnas, Põhja-Eesti looaladel ja Saaremaa huumusrikastes muldades
Keppartit ja Jaanus Järsi, kes aitasid kaasa õppevahendi valmimisele. Koostaja METSABOTAANIKA I ARUMETSADE KLASS 2 Arumetsade klassi kuuluvad mineraalmuldadega metsamaad, kus turbahorisont puudub või selle tüsedus looduslikult ei ületa 30 cm (kuivendatult 25 cm). 1. LOOMETSADE TÜÜBIRÜHM Loometsad kasvavad õhukestel huumusrikastel karbonaatsetel muldadel, mis on kuju- nenud massiivsel pael või selle murenemisel tekkinud rähal. Ehkki reljeefi nõgudes võib ajuti niiskust olla taimede kasvuks piisavalt, on sellised mullad põua ajal kergesti läbikuivavad. Seetõttu saavad siin kasvada taimed, mis taluvad suvist kuivaperioodi kahjustusteta. Hõre puurinne varjutab alustaimestikku vähe ning seetõttu leiame loometsades kõrvuti kasvamas kuivalembeseid taimi - leesikas, kassikäpp, nõmm-liivatee ja lubjalembeseid niidutaimi -
b) Ammooniummolüptaat seemnete puuderdamiseks 100g/ha, vesilahusena 200g/ha, tahkelt 1kg/ha. 27) Zn-taimetoitelemendina ja Zn- väetise liigid Zn on taimedele väga tähtis. Zn on taimedes ligikaudu 30fermendi koostises ja kuulub klorofülli ja kasvuregulaatorite koostisesse. Eriti tähtis on P omastamisel ja taimede hingamisel. Zn puudujäägi korral on taimede lehed kitsad. Normaalsest väiksemad, värvuselt kolakad. Puit taimedel leherosetid (kirss jne.). esineb nii karbonaatsetel kui leetmuldadel. Zn väetisi anda siis, kui mullas sisaldus alla 0,2%. Zn väetised : a) Zn- sulfaat seemnete puuderdamiseks 200g/ha, vesilahuses 500g/ha, tahke väetisena 2kg/ha. Zn liig võib olla toksiline kui Zn üle 5mg/kg mullas. 28) Mn- taimetoitelemendina ja Mn-väetise liigid Mangaan on taimes kloroplastide ja fermentide koostises. Võtab osa valkude ja suhkrute sünteesist. Mn puuduse korral esineb taimedel kolletustõbi, mis algab noorematest lehtedest.
murendmaterjalil, milla kiht on õhem kui 30 cm. Õhukesed Kh´´ A 1020 cm A-D; A-AD-D; A-AC-D Rendzic Leptosols (WRB), Lithic Rendolls, Lithic Udorthents (ST) Keskmise sügavusega Kh´´´ A 2030 cm A-ABm-D; A-AC-D; A-AD-D; A-C-D 2. Rähksed rendsiinad K: karbonaatsed mullad valkjashallil moreenil, veerismoreenil, Põllumajanduses üles haritud üksnes Kh´´´ fluvioglatsiaalsetel karbonaatsetel setetel. Põrandpaas asub sügavamal kui 30 cm Ülejäänud loometsad, kadastikud Calcaric Regosols, Calcaric Cambisols (WRB), Rendollic Eutrochrepts, Lithic Rendolls, Loometsad paepealsetel rendsiinadel kuuluvad osalt kaitse, osalt hoiumetsade alla Typic Rendolls (ST) 1. lagedaks raiumisel ei saavutata hõlbsasti metsa, kuivavad läbi
· Kattesoomused ulatuvad teravate tippudena välja käbi alumises osas. Noored käbid tumepunakaspurpursed. Käbid valmivad oktoobris, seemnete varisemine algab mais. 10. Kuriili lehis (Larix gmelinii var. japonica) ja siberi lehis (Larix sibirica) Larix gmelinii var. japonica - Areaal Lõuna-Kuriilid, Sahhalin, Kamtsatka. Kõrgus 25...30 m. Ei ole kasvupinnase suhtes eriti nõudlik, kuid kasvab kõige paremini hästi vett läbilaskvatel ja viljakatel karbonaatsetel muldadel. Mullatüüpidest on levinud kuivad liivmullad, happelised leetmullad, parasniisked pruunmullad, raskemad gleimullad ja veega küllastunud turvasmullad. · Okkad 20...40-kaupa, paiknevad lamekiirjalt 1...2,5 (4,5) cm pikad, alt sinakasrohelised. · Võrsed tume-punakaspruunid kuni violettpruunid, osaliselt valkja härmatisega, pungad tumeviolettpruunid, 2.a. võrsed hallikaspruunid. · Käbid munajasümmargused 1..
peaaegu üldse kaitstud. Liivadel olevad leetunud gleimullad (Lääne- ja Vahe-Eestis, Hiiumaal, Peipsi ääres ja mujal) erinevad leede-glei- ja turvastunud leet-gleimuldadest ainult huumushorisondi olemasolu poolest. Keemilised saasteained satuvad hõlpsasti põhjavette. Mõnevõrra paremad on moreensel lähtekivimil paiknevad leetunud gleimullad, kuid neid on Eestis väga vähe. Leostunud ja leetjad gleimullad on pidevalt liigniisked savistunud horisondiga mullad, paiknevad karbonaatsetel moreenidel ja neid õhukeselt katvatel keskmise ja raske lõimisega veesetetel Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis. Nende võimalik viljakus säilib suhteliselt hästi ka ebakvaliteetselt tehtud kultuurtehniliste tööde korral. Vajavad kuivendamist mitte ainult põllumajanduskõlvikutel, vaid ka metsamaadel. Põhjavett suudavad nad õhust ja inimtegevusest tuleneva saastamise eest kaitsta märksa tõhusamalt kui leetunud gleimullad,
annaabi.ee 
