Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"karbonaatmuldadel" - 3 õppematerjali

Metsatüübid
16
doc

Metsatüübid

kuldvits, maasikas; samblarindes: laanik, metskäharik, palusammal. The hepatica site type can be found in the northern and northwestern parts of Estonia on the typical leached and podzolic sodded carbonate soils which have been formed from carbonate parent material and are potetially very fertile. Sinilille kasvukohatüüpi võib leida Põhja- ja Loode-Eestis tüüpilistel leostunud ja leetjatel kamar- karbonaatmuldadel, mis on moodustunud karbonaatsest lähtekivimist ja on potensiaalselt väga viljakad. Spruce forests predominate (57%), pine (27%) and birch forests (10%) being the next. The potentially high fertility is only seldom realized. Kuusemetsad (57%) on esikohal, männimetsad (27%) ja järgnevad kasemetsad (10%). Potensiaalselt kõrge viljakus on ainult harva realiseeritud. The reasons for it are the damages of the fungus causing butt rot and the attack by

Keeled → Inglise keel
93 allalaadimist
Üldise taimekasvatuse kogu materjal
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

..2 korda) ning künda sügiskünni lõppfaasis (oktoobri teises pooles). Teraviljadele järgnevad teraviljapõllud tuleks samuti enne kündmist koorida ja künda septembris. Sellega vähendame olulisel määral teraviljadele eelneva teravilja negatiivset järelmõju. Rühvelviljade põllud koorimist ei vaja ja need küntakse oktoobris. KÜNNISÜGAVUS Künnisügavus sõltub paljudest tingimustest. Normaalseks sügavuseks peetakse 20...22 cm. Kamar- karbonaatmuldadel sõltub see harimiskõlbliku mullakihi paksusest ja kamar-leetmuldadel huumushorisondi tüsedusest. Sügavkünnile reageerivad positiivselt peaaegu kõik kultuurid. Seejuures tuleb arvestada ka asjaoluga, et künnisügavuse suurendamine ühe sentimeetri võrra nõuab 5...7% enam energiat. Sageli aga saagitõus kulutatud energiat ei kompenseeri. Künnisügavus sõltub ka kasvatatavast kultuurist. Rühvelviljad vajavad 25... 30 cm sügavkündi

Botaanika → Taimekasvatus
250 allalaadimist
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

enamasti pealt hallika kirmega. Pööris kitsas, kuni 10 cm pikk, vähesepähikuline, alumised pööriseharud 1- või 2-kaupa (aaskaerandil 3-5 ­kaupa). Pähikud 2,5 cm pikad, 3-5 õiega. Kõik õied on 2 cm pikkuse põlvja ohtega. Õitseb juunist augustini. Karjatamisel vähe söödav, annab madala söödaväärtusega heina. VESIHALJAS TARN ­ Nimi: Carex flacca, flacca tähendab ladina keeles lõtv, rippuvate emas- pähikute järgi. Lõikheinaline. Kasvukoht: karbonaatmuldadel Eesti lääne ja põhja osas, lubjarikastel niitudel ja loodudel tavaline. Püsik. Taim on hallroheline, 20-50 cm kõrge, lehed 2,5-6 mm laiad, alaküljel sinakashallid, varrest lühemad ning sellest kaardunult eemalehoiduvad. Isaspähikuid 2 või 3 ja nad on 2-3 cm pikkused; emaspähikuid 2 või 3, 1-5 cm pikad ja asuvad kuni 3 cm pikkustel karedatel raagudel; viljumisel kaarduvad väljapoole. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune või pikem

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun