Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Karbonaatmullad ehk rendsiinad FAO – Leptosols (leptos – õhuke) 1. kõrge CaCO3 sisaldus, kihisemine A-horisondist 2. suur kivisus >50% isegi >75% (paekaldad) 3. lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C 4. kaltsifiilne taimkate (mesikas, lutsern) Levik: Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eesti 3 alltüüpi: 1. Paepealsed Kh (loopealsed) 2. Rähksed rendsiinad K 3. Gleistunud rendsiinad Kg Ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel.
Karbonaatioon on vajalik paljude mereorganismide kestade ja luustike koostisainete: aragoniidi ja kaltsiidi moodustamiseks. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Teadlased on Euroopas avastanud mere toiduahela esimese astme mikroorganismide kestade ja toeste muutumist viimasel ajal.
Karbonaatne karedus - põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid. 51. Püsiv ehk mittekarbonaatne karedus- põhjustavad vees lahustunud sulfaadid, silikaadid

Karbonaatne materjal on hea alus uuringutele, millest leitakse PETM-ile omane negatiivne CIE. Antud sündmusele oli iseloomulik maailmamere hapestumine ja tsirkulatsiooni muutus, karbonaatide suurem lahustuvus (CCD kõrgemal), ihnofossiilide kadumine, õhu ja vee temperatuuride globaalne kasv ning sedimentatsioonilise tsükli vahetus.
Karbonaatsed kivimid - valdavalt kaltsiidist (lubjakivid) või mineraalsest dolomiidist koosnevad settekivimid (rahvakeeles paas) või moondekivimid (marmor). Eestis moodustavad lubjakivid ja dolomiidid pealiskorra olulise osa ja on karbonaatsete muldade lähtekivimiks.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Karbonaatne karedus e. mööduv karedus: tingitud vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaatidest: vee keetmisel laguvenad vesinikkarbonaadid ühendeiks, mis vees ei lahustu -> mood katlakivikihi Mittekarbonaatne e. püsiv karedus: tingitud tugevate hapete kaltsiumi- ja magneesiumisooladest: vees on Ca(2+) ja Mg(2+) katioone tasakaalustavateks anioonideks Cl(-) ja SO4(2-). Keetmisega pole kõrvaldatav.

Karbonaatne – karbonaatmuld e. rendsiina – nõrgalt eristunud profiiliga huumus- akumulatiivne muld pael, dolomiidil rähkmoreenil jt. kõvadel karbonaatsetel kivimitel.
Karbonaatne löss on lähtekivimina viljakas, kuid allub kergesti vee-erosioonile, mistõttu loodusliku taimkatteta alasid liigestavad tihti mitmesuguses arengujärgus olevad
Karbonaatne karedus ehk karbonaatkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees.

Karbonaatkivimites on primaarsete struktuuride peamiseks tunnuseks teraliste ja mudaliste koostisosade vahekord ja omadused (Joonis 6).
Karbonaatne karedus – põhjustatud leelismuldmetallide vesinikkarbonaatidest, on kõrvaldatav keetmisega.
Karbonaatne karedus – põhjustatud vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaatidest.

Karbonaatpuhversüsteem – süsihape ja bikarbonaat, kõige tähtsam, hoiab vere plasma stabiilsena.
Karbonaatsel c - l, kuid savistumise käigus on karbunaadid ülesmitest kihtidest leostunud.
Karbonaat - (HCO3-, CO32-), fosfaat- (H2PO4-, HPO42-), kloriid- (Cl-) ja jodiidioonid

Karbonaatne karedus on põhjustatud kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisest vees.
Karbonaatpuhversüsteem – kõige paindlikum Kasutab vere abil transporditavat süsihappegaasi.
Karbonaatkivimeis on kihipinna sekundaarsete tekstuuridena levinud ka stüloliitpinnad.

Karbonaatne karedus on põhjustatud vees sisalduvatest HCO3- ja CO32- ioonidest.
Karbonaatne e. mööduv karedus ja mittekarbonaatne e. jääv karedus.
Karbonaatkivimite materjali on jää edasi kandnud Lõuna-Eestisse ja ka kaugemale.

Karbonaatne ehk mööduv ja mittekarbonaatne ehk jääv karedus.
Karbonaat - silikaatne tsükkel, Maa globaalne termostaat
Karbonaatpuhversüsteem - trantsp pidevalt süsihappegaasi, transp.

Karbonaatne karedus - 2,5; 2,6; keskmine 2,55 Katse arvutused:
Karbonaatne gleimuld on seega piiratud harimiskindlusega muld.
Karbonaat - nende kujul kandub CO2 kehast välja

Vote UP
-1
Vote DOWN
Karbonaatkivimid on valdavalt halli värvusega ja ; telgvöönd, mille ladestu on punane või kirju süvaveelisemate savikate lubjakivide ja merglite tõttu.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Karbonaatsus - kihisemine 10%soolhappega vitab lupjamise vajadusele

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun