Karbon mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Karbonaatmullad ehk rendsiinad FAO – Leptosols (leptos – õhuke) 1. kõrge CaCO3 sisaldus, kihisemine A-horisondist 2. suur kivisus >50% isegi >75% (paekaldad) 3. lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C 4. kaltsifiilne taimkate (mesikas, lutsern) Levik: Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eesti 3 alltüüpi: 1. Paepealsed Kh (loopealsed) 2. Rähksed rendsiinad K 3. Gleistunud rendsiinad Kg Ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel.

Mullateaduse kospekt

1

Karbonaatioon on vajalik paljude mereorganismide kestade ja luustike koostisainete: aragoniidi ja kaltsiidi moodustamiseks. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Teadlased on Euroopas avastanud mere toiduahela esimese astme mikroorganismide kestade ja toeste muutumist viimasel ajal.

Euroopa kalavarud

1

Karbonaatne karedus - põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid. 51. Püsiv ehk mittekarbonaatne karedus- põhjustavad vees lahustunud sulfaadid, silikaadid

Keemia ja materjaliõpetuse eksami kordamisküsimused

0

Karbonaatne materjal on hea alus uuringutele, millest leitakse PETM-ile omane negatiivne CIE. Antud sündmusele oli iseloomulik maailmamere hapestumine ja tsirkulatsiooni muutus, karbonaatide suurem lahustuvus (CCD kõrgemal), ihnofossiilide kadumine, õhu ja vee temperatuuride globaalne kasv ning sedimentatsioonilise tsükli vahetus.

Paleotseeni-Eotseeni termaalne maksimum

0

Karbon ehk kivisöeajastu Karbonis hakkasid ürgmandrid Eurameerika ja Gondwana teineteisele lähenema, kokkupõrke tulemusel moodustusid nende servaaladel mäestikud (Hertsüünia kurrutus). Valdavalt oli kliima soe ja niiske, mis soodustas taimestiku arenemist ja kivisöelademete tekkimist.

Evolutsioon Maal

0

Karbonüülühendite keto - ja enool-vormid on spetsiifilist tüüpi struktuuri-isomeerid. Nad võivad kergesti üle minna ühest olekust teise happe või aluse jääkide juuresolekul. Neid vorme nimetatakse tautomeerideks ja sellist üleminekut tautomeeriaks. Keto-enoolne tautomeeria on tasakaaluolek.

Aldoolreaktsioonid

0

Karbonüül - ja karboksüülühendid Aldehüüdid ja ketoonid Tuntud aldehüüd-formaliin Tuntud ketoon-atsetoon *karbonüülühendid on ühendid,mis sisaldavad karboksüülrühma --c=o *kui rühm seotud ühe c ja ühe h aatomiga nimetatatakse seda aldehüüdrühmaks

Karbonüül- ja karboksüülühendid

0

Karbonaatsed kivimid - valdavalt kaltsiidist (lubjakivid) või mineraalsest dolomiidist koosnevad settekivimid (rahvakeeles paas) või moondekivimid (marmor). Eestis moodustavad lubjakivid ja dolomiidid pealiskorra olulise osa ja on karbonaatsete muldade lähtekivimiks.

Geograafia

0

Karbonüül - ühendid −CHO −aal HCHO Madalamadkarbonüül- 40%-line metanaali lahus on Kuna aldehüüdrühmas oleva süsiniku ühendid on kergesti formaliin, mis on o.-a. on +I, siis aldehüüdid võivad nii Metanaal lenduvad ja vees desinfits.

Orgaaniline keemia

0

Karbonüülrühm - C(O)- esineb kahes lähedases ühendite klassis : aldehüüdides RCHO ja ketoonides RCOR’; Aldehüüdides on karbonüülrühm seotud vähemalt ühe vesiniku aatomiga. Aatomite rühmitust H-C=O kutsutakse ka aldehüüdrühmaks.

Orgaaniline keemia I

0

Karbonatiitne laava on ka tunduvalt madalatemperatuurilisem silikaatsest, kui karbonatiitse laava temperatuur on ligi 510 C siis teised laavad üle 1100 C, samuti on karbonatiitne laava kõige vedelam maailmas.

Ol Doinyo Lengai

-1

Karbonaatne karedus e. mööduv karedus: tingitud vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaatidest: vee keetmisel laguvenad vesinikkarbonaadid ühendeiks, mis vees ei lahustu -> mood katlakivikihi Mittekarbonaatne e. püsiv karedus: tingitud tugevate hapete kaltsiumi- ja magneesiumisooladest: vees on Ca(2+) ja Mg(2+) katioone tasakaalustavateks anioonideks Cl(-) ja SO4(2-). Keetmisega pole kõrvaldatav.

Hüdrokeemia mõisted

0

Karboni - permi jäätumine, kvaternaari jäätumine, millele eelnes pikk jahenemine, need olid kaks suurt jäätumissündmust. Kõrge veetase juura, kriit, madal – eelkambriumis.

Globaalmuutused

0

Karboniseeruminseks nim. betooni reageerimist seda ümbritsevas keskkonnas leiduvate ainetega (nt. CO2). Karboniseerumise tagajärjel langeb betooni pH ning selle keskkonna omadused muutuvad.

Keemia ja materjaliõpetuse eksam

0

Karbon ehk kivisöeajastu oli Paleosoikumi viies, eelviimane ajastu; algas 354 miljonit aastat tagasi ja lõppes 292 miljonit aastat tagasi; järgnes Devonile ja eelnes Permile.

Erinevad ajastud

0

Karbonüülrühm - C(O)- esineb kahes lähedases ühendite klassis : aldehüüdides RCHO ja ketoonides RCOR’; Aldehüüdides on karbonüülrühm seotud vähemalt ühe vesiniku aatomiga.

Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte

0

Karbonaatne – karbonaatmuld e. rendsiina – nõrgalt eristunud profiiliga huumus- akumulatiivne muld pael, dolomiidil rähkmoreenil jt. kõvadel karbonaatsetel kivimitel.

Metsabotaanika

0

Karbonaatne löss on lähtekivimina viljakas, kuid allub kergesti vee-erosioonile, mistõttu loodusliku taimkatteta alasid liigestavad tihti mitmesuguses arengujärgus olevad

Bioomide kirjeldus

0

Karbonüülrühm - C(O)- esineb kahes lähedases ühendite klassis: – aldehüüdides RCHO; – ketoonides RCOR'. Lihtsaim aldehüüd on metanaal ehk formaldehüüd HCHO.

Keemia alused KT 4

0

Karbonaadid – mööduv karedus, saab vähendada vee keetmisega (tekib katlakivi). Kloriidid ja sulfaadid – jääv karedus, saab vähendada kasutades ioniite.

LEELISMETALLID. NAATRIUM

0

Karbonaadid - looduses levinud Ca karbonaadid: CaCO3 ja Ca(HCO3)2. CaCO3 - lubjakivi (paekivi), kriit, marmor, kasutatakse tohututes kogustes ehitusmaterjalina.

Anorgaaaniline keemia kokkuvõte

0

Karboniks e. kivisöeajastuks, sest tolle aja metsade jäänustest on tekkinud kivisüsi). Kui kliima muutus kuivemaks suri enamik eostaimedest välja.

Bioloogiline evolutsioon

0

Karbonaatne karedus ehk karbonaatkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees.

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

0

Karbon - perm: maismaataimestik:osjad, sõnajalad; lennuvõime teke putukatel, algeliste kahepaiksete evolutsioon, roomajate teke.

EVOLUTSIOON

0

Karbonaatkivimites on primaarsete struktuuride peamiseks tunnuseks teraliste ja mudaliste koostisosade vahekord ja omadused (Joonis 6).

Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal

0

Karbonitriidid on karbiidi ja nitriidi baasil tard- Üleminekugrupi metallide rasksulavail ühen- lahused või keemilised ühendid.

Materjalid

0

Karbonüülühedid - ühendid, Metaanhape – sipelghape mille molekulis on kasutatakse karbonüülrühm. keemiatööstuses, ärritava

Karbonüülühendid

0

Karbonüülühendid on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma,ning nende struktuuris esineb kaksikside süsiniku ja hapniku vahel.

Karbonüülühendid

0

Karbon - Perm 359mil.Lopsakas maismaataimestik:puukujulised osjad,kollad ja sõnajalad.Lennuvõime teke osal putukatest.

Evolutsioon

0

Karbonüülühendid - sisaldavad karbonüülrühma ehk süsinikku, mis on kaksiksidemega seotud hapniku külge.

Küllastumata süsivesinikud

0

Karbonaatne karedus – põhjustatud leelismuldmetallide vesinikkarbonaatidest, on kõrvaldatav keetmisega.

Keemia

0

Karbon - Perm — lopsakas maismaataimestik: puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad.

Ökoloogia kordamine gümnaasiumile

0

Karbonaatne karedus – põhjustatud vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaatidest.

Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte

0

Karbonaatpuhversüsteem – süsihape ja bikarbonaat, kõige tähtsam, hoiab vere plasma stabiilsena.

Füsioloogia KT1

0

Karbonaatsel c - l, kuid savistumise käigus on karbunaadid ülesmitest kihtidest leostunud.

Eesti mullastiku eksam

0

Karbonaat - (HCO3-, CO32-), fosfaat- (H2PO4-, HPO42-), kloriid- (Cl-) ja jodiidioonid

Üldbioloogia

0

Karbon - Perm: Lopsakas maismaataimestik, puukujulised osjad, kollad, sõnajalad.

Bioloogia: evolutsioon I osa

0

Karbonaatne karedus on põhjustatud kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisest vees.

II A rühma metallid

0

Karbonüülrühm on polaarne molekuliosa, kuid vesiniksidemeid ta praktiliselt ei moodusta.

Karbonüülühendid - Ketoonid ja Aldühüüdid

0

Karbonaatpuhversüsteem – kõige paindlikum Kasutab vere abil transporditavat süsihappegaasi.

KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA

0

Karbon - sõnajalad! tekkisid kivisöelademed, osa putukaid õppisid lendama.

Maa kui süsteem - KONSPEKT

0

Karbonaatkivimeis on kihipinna sekundaarsete tekstuuridena levinud ka stüloliitpinnad.

Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal

0

Karbonitriidid on karbiidi ja nitriidi baasil tardlahused või keemilised ühendid.

Tehnokeraamika referaat

0

Karbonüülrühma süsinikul on elektrofiilsustsenter (δ+), mida võivad rünnata nukleofiiilid.

Karboksüülhapped. Estrid ja amiidid.

0

Karbonaadirohke moreen on soodus liigirohkeile aruniitudele, salu- ja sürjametsadele.

Metsabotaanika

0

Karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga, mis pole hüdroksüülrühm.

Spikker

0

Karbonaatne karedus on põhjustatud vees sisalduvatest HCO3- ja CO32- ioonidest.

Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

0

Karbonaatne e. mööduv karedus ja mittekarbonaatne e. jääv karedus.

Keskkonnakeemia kokkuvõte

0

Karbonüülühend – ühend, mille molekulis esineb karboksüülühend CO,

Karbonüülühend

0

Karbonüülühendid – ühendid, milles esineb funktsionaalne rühm – C \

Karbonüülühendite ülevaade

0

Karbonüülühenditeks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad karbonüülrühma.

Polaarsed ained

0

Karbonaatkivimite materjali on jää edasi kandnud Lõuna-Eestisse ja ka kaugemale.

Konspekt

0

Karbonaatne ehk mööduv ja mittekarbonaatne ehk jääv karedus.

Keemia mõisted

0

Karbonüülühend on keemiline ühend, mis sisaldab karbonüülrühma.

Karbonüülühendid

0

Karbonüülühend - ühend, mille molekulis esineb karbonüülrühm.

Aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, estrid

0

Karbon – sõnajalgtaimede metsad ja esimesed roomajad.

Evolutsioon ja selle vormid

0

Karbonüülühendid - ühend, mille molekulid esineb karbonüülrühm

Karbonüülühendid

0

Karbonüülühendid – ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma

Orgaaniline keemia

0

Karbonaadid on mineraalid, mis valdavalt settivad mereveest.

Ol Doinyo Lengai

0

Karbonaat - silikaatne tsükkel, Maa globaalne termostaat

Geograafia küsimused eksamiks

0

Karbonüülühend – ühend, mis sisaldab karbonüülrühma C=O

Alkoholid

0

Karbonüülühendid on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma.

Karbonüülühendid

0

Karbonaadid on inimestele ja ka loodusele väga olulised.

Karbonaadid referaat

0

Karbonüülrühmas on süsinik ja hapnik seotud kaksiksidemega.

Referaat: Orgaanilised happed

0

Karbonaatpuhversüsteem - trantsp pidevalt süsihappegaasi, transp.

Inimese füsioloogia

0

Karbonaatne karedus - 2,5; 2,6; keskmine 2,55 Katse arvutused:

Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

0

Karboni - puukujulised osjad,kollad ja sõnajalad.

Evolutsioon

0

Karbonaatne gleimuld on seega piiratud harimiskindlusega muld.

Kadrina valla mullastiku tingimused

0

Karbonaat - nende kujul kandub CO2 kehast välja

Organismi keemiline koostis

0

Karboniseeritud vees on bakterite paljunemine pärsitud.

Mineraalvesi

0

Karbonüül - , aldehüüd- ja ketorühmad.

Keemia

0

Karbon - kivisüsi, taimed, roomajad

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

0

Karbonaatioonid - viivad kudedest CO2 välja

Organismi keemiline koostis

0

Karbonüül - ja karboksüülühendid

Keemia

0

Karbonüülrühm – ketoon ketoos

Sahhariidid

-1

Karbonaatkivimid on valdavalt halli värvusega ja ; telgvöönd, mille ladestu on punane või kirju süvaveelisemate savikate lubjakivide ja merglite tõttu.

Eesti loodusgeograafia

-1

Karbonaatsus - kihisemine 10%soolhappega vitab lupjamise vajadusele

Agronoomia praksis

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti