Õli jahutusvõime võrreldes veega on 3...4 korda väiksem. Õli kui karastuskeskkonna eeliseks on tema mittetundlikkus temperatuurile – õli jahutab ühesuguse intensiivsusega nii temperatuuril 20 °C kui ka 150...200 °C. Õli puuduseks on tema tuleohtlikkus (süttimistemperatuur sõltuvalt õli margist on 150...320 °C piires) ja karastusvõime kadumine aja jooksul (õli pakseneb). Peale selle õli põleb ja detaili pinnale moodustub oksiidikile. Karastamiseks kasutakse ka sulasoolade segud (isotermkarastusel) või sulametallid (kõrglegeerterased). Karastamine koos noolutamisega, eesmärk ja kasutusalad Karastamiseks nimetatakse termotöötlusviisi, mille tulemusena saadakse ebastabiilne struktuur. Karastamise puhul sõltub optimaalne kuumutuspiirkond terase süsinikusisalduse järgi. Karastamise protsess koosneb kolmest erinevast etapist: a) Austenisatsioon- terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri;
KALEVIPOEG Päeva tõusul tõstis Kalev pead, tõusis isutukile, tuli püsti. Võttis mõne kulbi leemepajast linnupetet keha karastamiseks. Kalevipoeg lootis leida kohta, kust ta pääseb põrgu piiridele, et jõuda alla-ilma. Ta jõudis koobaste juurde, piilus prao servalt koopasse, lootes leida rada, mida mööda on võimalik käia. Tee koopasse oli pime, suitsune ja tahmane. Kalev ei näinud suitsu sees kõndida. Tark lind lausus: ,,Kõlise kelluke, kuuluta kullakeelt!" Kalev mõistis, täitis kaarna käsku. Kuldkellakese kõlin puistas paksud suitsupilved.
Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: K. Seegel Ülesanne: Terasest (γ-raud) hammasratta toorik (C-sisaldus C0%) rikastatakse pindkarastamise jaoks süsinikuga üleküllastatud gaasikeskkonnas (C-sisaldus Cs%) tsementiitimise teel. Leida protsessiks kuluv aeg t(h) temperatuuril T, et x mm kaugusel pinnast oleks tagatud karastamiseks vajalik tooriku C-sisaldus Cx%. Algandmed võtta tabelist vastavalt variandile, kus: C0 - tooriku materjali süsinikusisaldus, % Cs - gaasilise keskkonna süsinikusisaldus, % Cx - detaili süsinikusisaldus sügavusel, % T - protsessi läbiviimise temperatuur, °C 201 x - vaadeldava punkti kaugus detaili pinnalt, mm 4 Vajaminevad valemid ja tabelid on toodud loenguslaididel
Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) Katsekehaks oli 7 alumiiniumsulami AlCu4MgI tükki(täpsemad andmed tabelis). Kõvadust määrasime Rockwelli meetodil B-skaala järgi. Rockwelli masina täpsust määrasime etaloonplaadiga, tulemustes on viga välja arvutatud. Duralumiiniumi kuumutamiseks kasutasime kahte ahju: 500 ºC karastamiseks, ning 120 ºC vanandamiseks. Al. sulam Cu (%) Mg (%) Mn (%) Si (%) Fe (%) AlCu4MgI (7) 3,8...4,9 1,2...1,8 0,3...0,9 0,5 0,5 Katsetulemused: (Eelistatud on ülevaatliku tabeli kuju). Termotöötlemise viis on K+KV (karastamine, kunstlik vanandamine). Karastamise käigus oli ahju temperatuur stabiilselt 500 ºC
Terase kuumutamine üle faasimuutuse või faasitmutuste temperatuuride, seal hoidmine ja seejärel kiire jahutus C. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Acm või Ac1, seal hoidmine ja seejärel aeglane jahutamine ahjust väljas vabalt õhus D. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur Score: 2/2 6. Mida nimetatakse terase karastamiseks? Student Response A. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Ac1 või Ac3, seisutamine ja seejärel aeglane jahutamine koos ahjuga B. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Ac1 või Ac3, seisutamine ja seejärel aeglane jahutamine õhus C. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur
Karastamine – kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3 (vastavalt poolkarastus ja täiskarastus), kiire jahutamine (vees, õlis). Noolutamine – karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri Ac1. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) 3 erineva süsinikusisaldusega terast: väike (5tk), suur (1 tk), turvavöö keel (1tk), andmed toodud tabelis. Kõigi katsekehade paksus oli 3mm. Kõvadust määrasime Rockwelli meetodil C-skaala järgi. Karastamiseks kasutasime ühte ahju 2 korda (800 ºC ja 930 ºC), noolutamiseks oli kasutuses 3 ahju (200 ºC, 350 ºC ja 500 ºC). Jahutamiseks kasutasime toatemperatuuril olevat vett (jahutab algul 600 ºC/s, hiljem 300 ºC/s), õli (jahutab ühtlaselt 150º C/s), ja õhku (jahutab kaua). Rockwelli masina täpsust määrasime etaloonplaadi abil, tabelis on kõvadused antud ilma veata. Teras C (%) Mn (%) Cr (%) Si (%) P (%) S (%) Al (%) Ni (%) Mo (%)
B. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur C. Terase kuumutamine üle faasimuutuse või faasitmutuste temperatuuride, seal hoidmine ja seejärel kiire jahutus D. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Acm või Ac1, seal hoidmine ja seejärel aeglane jahutamine ahjust väljas vabalt õhus Score: 2/2 6. Mida nimetatakse terase karastamiseks? Student Response A. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur B. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Ac1 või Ac3, seisutamine ja seejärel aeglane jahutamine õhus C. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Ac1 või Ac3, seisutamine ja seejärel aeglane jahutamine koos ahjuga D. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Ac1 või Ac3,
Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Acm või Ac1, seal hoidmine ja seejärel aeglane jahutamine ahjus C. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Acm või Ac1, seal hoidmine ja seejärel aeglane jahutamine ahjust väljas vabalt õhus D. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur Score: 2/2 6. Mida nimetatakse terase karastamiseks? Student Response A. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Ac1 või Ac3, seisutamine ja seejärel aeglane jahutamine õhus Student Response B. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Ac1 või Ac3, seisutamine ja seejärel kiire jahutamine C. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur D
B. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur C. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Acm või Ac1, seal hoidmine ja seejärel aeglane jahutamine ahjust väljas vabalt õhus D. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Acm või Ac1, seal hoidmine ja seejärel aeglane jahutamine ahjus Score: 2/2 6. Mida nimetatakse terase karastamiseks? Student Response A. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Ac1 või Ac3, seisutamine ja seejärel aeglane jahutamine õhus B. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Ac1 või Ac3, seisutamine ja seejärel kiire jahutamine C. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Ac1 või Ac3, seisutamine ja seejärel aeglane jahutamine koos ahjuga D
Temajõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned, ehk pöörised 11. Focault' voolud, nende kasutamine kehade soojendamisel. Miks tuleb efektiivseks soojendamiseks kasutada võimalikult lühilainelist (mikrolainelist) elektromagnetvälja? Foucault voolud on põõrisevoolud, mis on põhjustatud induksiooniseadusest, mille kohaselt hakkavad vabad laengukandijad aines ringjooneliselt liikuma. Nad on induktsiooni voolud,mis tekivad massiivsetes juhtides. Elektriahi,metallida karastamiseks . kehas olevad elektrilised osakesed(dipoolid) hakkavad võnkuma.
küll mõnevõrra pehmem ning mehhaaniliselt paremini töödeldav. Suurema süsinikusisaldusega teras (üle 0,5%) on kõvem ja hapram. Karastamisel saadakse selle kõvadust veelgi suurendada. Terasest valmistatakse: kõvematest terasesortidest - instrumente, tööriistu, nuge, puure pehmematest terasesortidest teraskonstruktsioone, autokeresid jm tooteid, mis nõuavad suuremat painduvust ning elastsust, kuid mille kõvadus ei ole nii oluline Karastamiseks nimetatakse kuumutatud terase kiiret jahutamist. Eriterased koosnevad lisanditest, tavaliselt siirdemetallidest. (tunduim eriteras on roostevaba teras, mis sisaldab kroomi ja niklit). Rauasulamite roostetamine Tavaliste teraste ja malmi suurimaks puuduseks on vähene keemiline vastupidavus. Niiskes õhus ja (eriti soola) vees roostetavad nad kergesti ning pikapeale võivad selle tõttu hävida. Metallide korrosiiniks nimetatakse metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel.
Märkused: Tööstuses noolutatakse terast vähemalt 45 minutit aga aja kokkuhoiu mõttes noolutasime 15 minutit. 1,5 s- vees 6 s- õlis 30 s- õhus Graafikust võib järeldada seda, et mida kauem jahutatakse, siis seda väiksemaks muutub katsekeha kõvadus. Kuigi vees karastati viite erinevat katsekeha, on erinevused suured. Seda muudab see, et katsekehade süsiniksisaldused on erinevad. Järelikult võib järeldada seda, et vesi on kõige parem keskkond materjali karastamiseks. Graafikult võib välja lugeda, et mida suurem on süsinikusisaldus, seda suurem on HRC. Kuigi C0,007 puhul on HRC ka väga kõrge. Mida suurema temperatuuri juures noolutamine toimub, seda väiksemaks jääb materjali kõvadus. Seega, mida kõvemat terast soovitakse, seda madalama temperatuuri juures tasub seda teha. Tekkivate struktuuride kirjeldused Noolutamisel: 1. 250°C keskmise süsinikusisaldusega terastel, milles pärast karastamist ei ole
faasimuutuse temperatuuri järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Aeglane jahutamine peab kindlustama austeniidi lagunemise perliidiks. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlusviis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamise, sepistamise jne.) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Üsna sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused rahuldavad, s.t. pole vaja edaspidist parendamist (karastamist ja noolutamist). Lõõmutuse peamine eesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Selleks kasutatakse difusiooon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. Difusioonlõõmutust e
Normaliseerimine lõõmutusviis, mille puhul kuumutusjärgne jahutus toimub seisvas õhus. Selle tulemusena muutub terase struktuur peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suurem kui lõõmutatud terasel. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlemise viis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamise, sepistamise jne.) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Üsna sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused rahuldavad, s.t. pole vaja edaspidist parendamist (karastamist ja noolutamist). Lõõmutuse eesmärk: vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise teel. Selleks kasutatakse erinevaid kuumutustemperatuure ja jahutusviise ehk kokkuvõtvalt mitmesuguseid lõõmutusreziime. Lõõmutusviisid: Difusioonlõõmutus e
Lõõmutamine on niisugune termotöötlemise viis, kus terast kuumutatakse üle faasimuutuse temperatuuri järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Aeglane jahutamine peab kindlustama austeniidi lagunemise perliidiks. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlusviis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamise, sepistamise jne.) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Üsna sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused rahuldavad, s.t. pole vaja edaspidist parendamist (karastamist ja noolutamist). Lõõmutamise peamine eesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Selleks kasuta-takse difusiooon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. Pehmelõõmutamine Difusioonlõõmutust e
jahtumiskiirus 30...50C/h. See aitab parandada materjali lõike töödeldavust, ühtlustada struktuuri, vähendada sisepingeid ja valmistada materjal ette järgmisteks termilisteks töötlusteks. Normaliseerimine . Normaliseerimisel kuumutatakse materjal sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Jahutamine toimub kiiremini seisvas õhus. Normaliseerimisel jääb materjal kõvemaks kui lõõmutamisel. Teised omadused on analoogsed lõõmutatud detailidele. Karastamine. Karastamiseks nim niisugust termilise töötluse operatsiooni, kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest kuni austeniitse struktuuri tekkimiseni. Materjali hoitakse kõrgel temperatuuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240C Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600C - 500C kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%.
kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. [1] Terase termotöötlus on laialt levinud meetod tema omaduste muutmiseks nii materjalil kui ka lõpptoodetel. Termotöötlus võimaldab ühe ja sama keemilise koostise korral saada terve rea erinevaid võimalikke mehaanilisi omadusi. [2] 1.1 Karastamise ja noolutamise eesmärk Terase tugevuse ja kõvaduse või kõvaduse ja kulumiskindluse tõstmise üheks viisiks on terase karastamine. [2] Karastamiseks nimetatakse termotöötluse viisi, mille tulemusel saadakse ebastabiilne (mittetasakaaluline) martensiitstruktuur, mille kõvadus on suur (kuni 65HRC). [1] Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurini alates 200oC, seisutamises sellel ja jahutamises (tavaliselt õhus). Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. [1] 1.2 Kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik Karastamise tehnoloogiline protsess koosneb järgmistest etappidest:
1) karastamise ja noolutamise eesmärk; 2) kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik; 3) kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest; 4) valik ja jahutamiskiirus; 5) noolutusviisid ja nende kasutusalad. Tallinn 2015 Metallide termotöötlus Terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kõvaduse ja kulumiskindluse (tööriistaterased) tõstmise üheks viisiks on terase karastamine. Karastamiseks nimetatakse termotöötlusviisi, mille tulemusena saadakse ebastabiilne (mittetasakaaluline) struktuur. Enamasti soovitakse karastamise lõpptulemusena saada martensiitstruktuuri (martensiidist on põhjalikumalt kirjutatud töö lõpuosas). Kriitilisest jahtumiskiirusest vkr (joonis 5.3) veidi väiksema jahtumiskiiruse korral saadakse karastamisel beiniit, mis on väga peen ferriidi-tsementiidi segu ja ei nõua järgnevat noolutust.
Mineraalõli, 20 200 0C 500 - 250 3,0 Vesi aktiivselt jahutab temperatuuridel 550 650 0C, kuid vee puuduseks on tema liiga intensiivne jahutus ka martensiiditeke piirkonnas. Vee jahutusvõime oluliselt sõltub selle temperatuurist ja lahustatud sooladest või gaasidest. Vett kasutatakse peamiselt süsinikteraste karastamiseks. Paremad tulemused annab korduvalt kasutatav nn. "vana vesi", millest on eraldunud gaasid, seda tuleb pidevalt ümberpumbata ja jahutada. Mineraalõli jahutusomadused sõltuvad selle temperatuurist palju vähem, tema jahutab 3-4 korda aeglasem austeniidilagunemise temperatuuril 550 650 0C ja umbes 10 korda aeglasem ka martensiiditeke temperatuuril 200 250 0C. Seda kasutatakse legeerteraste karastamisel, millises austeniit on stabiilsem.
seejärel kiire jahutus B. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur C. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Acm või Ac1, seal hoidmine ja seejärel aeglane jahutamine ahjus D. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Acm või Ac1, seal hoidmine ja seejärel aeglane jahutamine ahjust väljas vabalt õhus Score: 2/2 6. Mida nimetatakse terase karastamiseks? Student Response Feedback A. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Ac1 või Ac3, seisutamine ja seejärel aeglane jahutamine koos ahjuga B. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Ac1 või Ac3, seisutamine ja seejärel aeglane jahutamine õhus C. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur D. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Ac1
õhus c. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur d. Terase kuumutamine üle faasimuutuse või faasitmutuste temperatuuride, seal hoidmine ja seejärel kiire jahutus Score: 2/2 Küsimus 6 (2 points) Mida nimetatakse terase karastamiseks? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Ac1 või Ac3, seisutamine ja seejärel aeglane jahutamine koos ahjuga b. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Ac1 või Ac3, seisutamine ja seejärel aeglane jahutamine õhus
Asi seisab selles, et lõõmutamisel väheneb koos kõvadusega ka tugevus. Kui valanditelt nõutakse suurt tugevust, siis võib lõõmutamine osutuda täiesti lubamatuks. Lõõmutamise võimalikkus tuleb niisugusel juhul kooskõlastada konstruktoriga. Mõningaid kulumisele töötavaid hallmalmist valandeid karastatakse ja noolutatekse, nagu rullikud, puksid, kombainide tähtrattad, ekstsentrikud, kolvirõngad jt. Karastamiseks kuumutatakse need temperatuurini 800-900°, kusjuures kõrgem ternperatuur valitakse lihtsama kujuga valandite korral, madalam - keerukama kujuga valandite korral. Erinev on ka jahutamine: lihtsamad valandid jahtutatakse vees, keerukamad - õlis. Noolutatakse ternperatuuril 350-450°, hoidmisega üks tund. Niisugusel viisil termiliselt töödeldud hallmalmist valandite struktuur koosneb suure disperssusega ferriit-tsementiitsest segust (troostiidist) ja grafiidist
higistamiskümblust kaubavahetuse abil Aasia rahavastega ja kreeklaste kaudu levis see ka Rooma. Herodotos on oma ajaloo ülestähendustes kirjeldanud sküütide higistamiskümblust. Sküüdid veeretasid kuumi kive väikestesse telkidesse, kuhu nad siis higistama läksid. Kreeklased said sealt eeskuju oma aurusaunadele, mis enamasti olid integreeritud spordirajatiste või maadluskoolide juurde. Eriti armastatud olid selline kümblus spartalastele, kes tegid kõike oma keha karastamiseks. Sauna kui sellise sisu parandasid hiljem roomlased tunduvalt, ennekõike puudutas see rafineeritumat küttesüsteemi. Kus kuumendatud õhk tsirkuleeris õõnsatest tellistest ehitatud põrandates ja seintes, küttes niiviisi saunaruume. Rooma keisrite ajastul rajati suuri ja uhkeid terme, mis mahutasid isegi kuni 6000 inimest. Ehitatud olid enamasti marmorist, seinu kaunistasid hinnalised metallpeeglid ja hõbedased veekraanid
Madalalt legeeritud terastel jahtumiskiirus 30...50C/h. See aitab parandada materjali lõike töödeldavust, ühtlustada struktuuri, vähendada sisepingeid ja valmistada materjal ette järgmisteks termilisteks töötlusteks. Normaliseerimine . Normaliseerimisel kuumutatakse materjal sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Jahutamine toimub kiiremini seisvas õhus. Normaliseerimisel jääb materjal kõvemaks kui lõõmutamisel. Teised omadused on analoogsed lõõmutatud detailidele. Karastamine. Karastamiseks nim niisugust termilise töötluse operatsiooni, kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest kuni austeniitse struktuuri tekkimiseni. Materjali hoitakse kõrgel temperatuuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240C Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600C- 500C kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%
süsinikusisalduse ehk koostise järgi. Standardite järgi on nende teraste põhitähis C(süsinik), mille järel näidatakse alati terase süsinikusisaldus arvuga sajandikprotsentides (sajakordselt suurendatuna). Vastavalt kasutatava termotöötluse viisile eristatakse parendatavad terased süsinikusisaldusega üle 0,2%, mida saab kohe karastada (EN 10084-2) ja tsementiiditavad terased süsinikusisaldusega alla 0,2%, mis ei karastu (EN 10084-2) Nende pinda tuleb karastamiseks eelnevalt süsinikuga rikastada – tsementiitida. Näiteks C35 on EN 10083-2 nõuetele vastav parendatav süsinikkvaliteetteras, süsiniku sisaldusega 0,35%, mille omadusi saab parendada karastamisega ja järgneva noolutusega; C16 on EN 10084-2 nõuetele vastav tsementiiditav süsinikkvaliteetteras, süsiniku sisaldusega 0,16%, mis nõuab pinna kõvaduse saamiseks tsementiitimist ja karastust. Mittelegeertööriistaterased
tehnoloogilisi kui ka talitlusomadusi. 30. Mis on teraste lõõmutamine? Lõõmutamine on selline termotöötlemine, kus terast kuumutatakse ettenähtud temperatuurini, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis aeglaselt. Selle tulemusena terase struktuur tasakaalustub ja tema püsivus suureneb. Plastsus suureneb, sisepinged vähenevad, survetöödeldavus paraneb, struktuur peeneneb, lõiketöödeldavus paraneb. 31. Mis on terase karastamine? Karastusstruktuur? Karastamiseks nimetatakse sellist termotöötlemise operatsiooni, mille puhul teras kuumutatakse optimaalse temperatuurini, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis kiiresti. Karastamise tulemusena tekivad terases nn. tasakaalustamata struktuurid, mis muidu toatemperatuuril ei teki. Karastamisel kõvadus tõuseb, tugevus suureneb, sitkus väheneb, kulumiskindlus suureneb. Kuumutamine kiire jahutamisega. Faasimuutused ei leia aset või toimub osaliselt. 32. Mis on terase noolutamine?
koos ahjuga maha.See aitab parandada materjali lõike töödeldavust,ühtlustada struktuuri vähendada sisepingeid ja valmistada materjal ette järgmisteks termilisteks töötlusteks. Normaliseerimine . normaliseerimisel kuumutatakse materjal sõltuvalt süsiniku sisaldusest kuid jahutamine toimub kiiremini seisvas õhus.Normaliseerimisel jääb materjal kõvemaks kui lõõmutamisel.Teised omadused on analoogsed lõõmutatud detailidele. Karastamine Karastamiseks nim niisugust trermilise töötluse operatsiooni kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest kuni austeniitse struktuuri tekkimiseni.Materjali hoitakse kõrgel temperaruuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240C sellisel temperatuuril tekib austeniit martensiitne struktuur.Martensiit struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk.Eriti kiire peab jahutus olema 600 ja 500 kraadi vahel.Karastuvad terased milles on süsiniku üle0,32%.Jahutus keskkonnana kasutatakse
Normaliseerimine on lõõmutusega võrreldes odavam TT viis, sest ahju kasutatakse ainult kuumutamiseks ja seisutamiseks, jahtumine toimub aga õhus. Madalsüsinik- ja madallegeerteraseid tavaliselt lõõmutamise asemel normaliseeritakse, sest omadustel pole vahet. Normaliseerimise tulemusena muutub teras peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suuremad kui lõõmutatud terasel. Normaliseerimist kasutatakse terase lõiketöödeldavuse parandamiseks sageli karastamise eeloperatsioonina. Karastamiseks või karastuseks nimetatakse TT viisi, mille tulemusena saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur. Eristatakse järgmisi karastuse viise:- tava- ja pindkarastus, - laus- ja kohtkarastus jt. Tavakarastuse etapid: terase kuumutamine üle faasipiiride Ac1 või Ac3 , et tagada vajaliku austeniidi teke. Seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke. Jahutamine kiirusega, mis
puhul, siis nimetatakse neid sageli ka karastuspragudeks. Need praod on peamiselt õmbluslähedases alas, harva õmbluses endas. Külmpraod tekivad tavaliselt mõne aja möödudes pärast keevitamist ja levivad metallis pikkamööda (mõne tunni või isegi päeva kestel). Külmpragude vältimine on lihtne, kuid tõhusaim moodus on keevituse termilise tsükli reguleerimine nii, et õmbluslähedase ala jahutamine oleks aeglasem, kui on vaja metalli karastamiseks. Selleks tuleb valida optimaalne keevitusviis ja reziim ning kuumutada detaili keevitamise ajal. Läbipõletus. Läbipõletuseks nimetatakse tühimikke õmbluses, mis tekivad keevitusvanni tühjaksvalgumisel. Läbipõletuse põhjuseks on liiga tugev keevitusvool, liiga lai pilu keevitatavate servade vahel, elektroodi või toote liigne nihkumine keevitamisel ja räbustipadja (või alusplaadi) halb asend. Defekt on parandatav täiskeevitamisega. Põletus
nimetatakse neid sageli ka karastuspragudeks. Need praod on peamiselt õmbluslähedases alas, harva õmbluses endas. Külmpraod tekivad tavaliselt mõne aja möödudes pärast keevitamist ja levivad metallis pikkamööda (mõne tunni või isegi päeva kestel). Külmpragude vältimine on lihtne, kuid tõhusaim moodus on keevituse termilise tsükli reguleerimine nii, et õmbluslähedase ala jahutamine oleks aeglasem, kui on vaja metalli karastamiseks. Selleks tuleb valida optimaalne keevitusviis ja –režiim ning kuumutada detaili keevitamise ajal. Läbipõletus: Läbipõletuseks nimetatakse tühimikke õmbluses, mis tekivad keevitusvanni tühjaksvalgumisel. Läbipõletuse põhjuseks on liiga tugev keevitusvool, liiga lai pilu keevitatavate servade vahel, elektroodi või toote liigne nihkumine keevitamisel ja räbustipadja (või alusplaadi) halb asend. Defekt on parandatav täiskeevitamisega.
Võtame WC 1400. TiC 2000 Vickersi kõvadus. Ehk mida kõvem ta on, seda kulumiskindlam on teras. Mida rohkem teda on, seda kulumiskindlam ta on. Teine küsimus on, kuidas teda sinna palju sisse viia. Mõju termotöötlusele. Termotöötluse viise on väga mitmeid. Kui aeglaselt terast jahutada, siis seda nimetatakse lõõmutamiseks (ahjus). Jahutate õhu käes maha, nimetame normaliseerimiseks. Jahutate vees maha või soolavannis maha, siis me nimetame seda karastamiseks. Karastamisele järgnevat termotöötlust nimetame noolutamiseks. Legeerivad elemendid eelkõige avaldavad mõju karastamisele. Aga esllest siis räägime järgmisel korral. Legeerivate elementide mõju martensiitmuutuse temperatuurile ehk martensiidi tekke termperatuurile, ärme täna räägi. Martensiit on faas, mille poole me püüdleme karastamisel. Me tahame saada 100% martensiiti, et saada suurt kõvadust ja kulumiskindlust.
Lõõmutus on niisugune termotöötlemise viis, kus terast kuumutatakse üle faasimuutuse temperatuuri järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Aeglane jahutamine peab kindlustama austeniidi lagunemise perliidiks. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlusviis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operat- sioonide (valamise, sepistamise jne.) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioo- nideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Lõõmutuse peamine eesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Difusioonlõõmutust ehk homogeniseerimist kasutatakse eelkõige legeerterastest valuplokkide ja valandite keemilise koostise ühtlustamiseks – likvatsiooni kõrvaldamiseks. Täislõõmutuse ehk täieliku lõõmutuse eesmärgiks on eelkõige sepiste ja valandite struktuuri peenendamine ja sisepingete kaotamine.
Lõõmutus on niisugune termotöötlemise viis, kus terast kuumutatakse üle faasimuutuse temperatuuri järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Aeglane jahutamine peab kindlustama austeniidi lagunemise perliidiks. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlusviis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamise, sepistamise jne.) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Üsna sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused rahuldavad, s.t. pole vaja edaspidist parendamist (karastamist ja noolutamist). Lõõmutuse peamine eesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Selleks kasuta-takse difusiooon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. 18) Karastamine kui terase termilise töötlemise üks viisidest.
Lõõmutus on niisugune termotöötlemise viis, kus terast kuumutatakse üle faasimuutuse temperatuuri järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Aeglane jahutamine peab kindlustama austeniidi lagunemise perliidiks. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlusviis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamise, sepistamise jne.) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Üsna sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused rahuldavad, s.t. pole vaja edaspidist parendamist (karastamist ja noolutamist). Lõõmutuse peamine eesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Selleks kasutatakse difusiooon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. Difusioonlõõmutust e
ja AC3 või üle rekristallisatsiooni temp'i ja sellele järgneb aeglane jahutamine ahjus. Aeglane jahutamise lõõmutamisel peab kindlustama austenniidi lagunemise perliidiks. Lõõmutamise on tavaliselt esmane termotöötluse viis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamise, sepistamise jne) defekte, või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Üsna sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused rahuldavad, pole vaja edasist parendamist(karastamist ja noolutamist). Lõõmutuse peaeesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerumise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Selleks kasutatakse difusioon-, täis-, pool- ja madalnoolutust. Difusioonlõõmutus
terastel jahtumiskiirus 30...50ºC/h. See aitab parandada materjali lõike töödeldavust, ühtlustada struktuuri, vähendada sisepingeid ja valmistada materjal ette järgmisteks termilisteks töötlusteks. Normaliseerimine . Normaliseerimisel kuumutatakse materjal sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Jahutamine toimub kiiremini seisvas õhus. Normaliseerimisel jääb materjal kõvemaks kui lõõmutamisel. Teised omadused on analoogsed lõõmutatud detailidele. Karastamine. Karastamiseks nim niisugust termilise töötluse operatsiooni, kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest kuni austeniitse struktuuri tekkimiseni. Materjali hoitakse kõrgel temperatuuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240ºC Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600ºC- 500ºC kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%.
terastel jahtumiskiirus 30...50ºC/h. See aitab parandada materjali lõike töödeldavust, ühtlustada struktuuri, vähendada sisepingeid ja valmistada materjal ette järgmisteks termilisteks töötlusteks. Normaliseerimine . Normaliseerimisel kuumutatakse materjal sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Jahutamine toimub kiiremini seisvas õhus. Normaliseerimisel jääb materjal kõvemaks kui lõõmutamisel. Teised omadused on analoogsed lõõmutatud detailidele. Karastamine. Karastamiseks nim niisugust termilise töötluse operatsiooni, kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest kuni austeniitse struktuuri tekkimiseni. Materjali hoitakse kõrgel temperatuuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240ºC Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600ºC- 500ºC kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%.
Harilikult muutub niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles on lahustunud mitmed õhus leiduvad gaasid, met korrodeerub. Tekkinud mikrogalvaanielmentide paarid Fe-C ja Fe-sementiit on puhas raud aktiivsemaks elektroodiks ehk anoodiks. Põhimet pinnal toimub anoodne ja lisamet pinnal katoodne reakts. Korr kiirendab tolmu osakesed ja õhuniiskus >20%, samuti SO2. Temp tõusuga korr.kiirus kasvab lineaarselt. Cu lisand vähend korr.kiirust 3-4x. 59. Karastamiseks nimetatakse metallide ja nende sulamite termilist töötlemist kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Karastamise eesmärk on harilikult kõvaduse suurendamine. Terase karastamisel tekib martensiit, mis on väga kõva. Karastuvad terased, milles on süsinikku 0,32...0,80%, jahutuskeskkonnana kasutatakse vett, mille jahutusvõime on kõige intensiivsem 18 ja 20 kraadi vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid
Näide Süsinikterase ja tsingi korrosiooni kiirustest Soome pinnases: Teras: Soos 0,09mm/aasta, liivas 0,12mm/aasta ja savis 0,16mm/aastas ning tsink: soos 0,03 mm/aasta; Liiv 0,003 mm/aasta ja savis 0,014 mm/aastas. Loetelust järeldub, et pinnases olevate tsingitud teraskonstruktsioonides algab terase korrosioon siis, kui tsingi koht on korrodeerunud. Loetelust on näha, et kõige intensiivsema korrosiooni korral hävib tsink kümme korda aeglasemalt kui teras. 54) Karastamiseks nimetatakse metallide ja nende sulamite termilist töötlemist kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Karastamise eesmärk on harilikult kõvaduse suurendamine. Terase karastamisel tekib martensiit, mis on väga kõva. Karastuvad terased, milles on süsinikku 0,32...0,80%, jahutuskeskkonnana kasutatakse vett, mille jahutusvõime on kõige intensiivsem 18 ja 20 kraadi vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid
Pinnasel on korrosioon kõige suurem maapinna läheduses. Korrosioonikaitseks on võimalused: 1.Pinna isoleerimine katetega. (nt värvid) 2. Metalli katmine korrosioonikindla metallikihiga 3. Protektorkaitse. 4. Katoodkaitse. (galvaanipaar, elektrolüüs) 5. tuleb alustada materjali valikuga. 60. Tasakaalureaksioonid raua ja raua sulamite karastamisel kuumutamise- jahutamisega redutseerivas keskkonnas (2 kõige tähtsama reaktsiooni võrrandit). Karastamiseks nimetatakse metallide ja nende sulamite termilist töötlemist kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega, karastamise eesmärk on enamasti kõvaduse suurendamine Fe3C+CO2<=>2CO+3Fe 3Fe+CH4=Fe3C+2H2 61..Kemikaalide tähistamine tehnilistes, juriidilistes ja kaubanduslikes dokumentides. Ainete ja materjalide tähistamine: 1. NIMI: 1.1) Nimi ei anna infot aine või materiali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi) 1
Lõiketöödeldavus paraneb Lõõmutamine Lõõmutus on niisugune termotöötlemise viis, kus terast kuumutatakse üle faasimuutuse temperatuuri järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlusviis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamise, sepistamise jne) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused on rahuldavad (ei vajata karastamist ja noolutamist). Normaliseerimine Normaliseerimine on selline termotöötluse viis, mille korral terast kuumutatakse 30 ... 50 C üle faasipiiri, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis õhus. Normaliseerimise tulemusel muutub teras peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suurem kui lõõmutatud terasel