Eestlased Rootsis : ajalugu, rahvuslik tegevus, globaalne koostöö
ja kannatusi, leiti end sõbralikult ja rahuaegsel maal, kus oli tahet mõista ja aidata.
Rannavalve, sõjaväeüksused, politsei, kodukaitse, lotade organisatsioon, Päästearmee, Punane Rist,
kogudused jt. organisatsioonid korraldasid põgenike esialgset vastuvõtmist suure energia ja
heatahtlikkusega. Muretseti toitu, peavarju, arstiabi, kui seda vajati. Korraldati esialgsed
majutuskohad, organiseeriti provisoorsed läbikäigulaagrid, milledele järgnesid karantiinlaagrid.
Algas pagulaste esimene elujärk võõral pinnal.
Et eestlastest põgenikkond Rootsis moodustas algselt sageli isiklikult üksteisele võõra massi, sest
juhus määras nende tee ja võimalused, siis asus laagritesse Rootsi pinnal üsnagi amorfne summ
5
inimesi, keda, kuigi isiklikult võõrad, ühendas ühine saatus ja tulevik. Põgenikkond koondus
järgneva aja vältel ühtsemaks, homogeensemaks rahvakilluks, moodustades mõiste Eesti Rootsis.
(Kangro, B "Eesti Rootsis", Lk 33 - 42)