armstusest loobudes ja haiguse svenedes muutus aga allaheitlikumaks, luues enda mber mrtri oreooli. Hl muutus vaikseks (piano), juetuks, kuid oli endiselt soojusest tulvil. Vokaalselt veenev osatitmine li romantilise atmosfri. Nrgemaks ji Urmas Pldma Alfredona. Kohati tuli naeruturtsatuski peale, kui Irina ta lihtsalt le laulis. Temast mrksa paremini sai oma rolliga hakkama Aare Saal Georges Germontina, moondudes rangest kohtumistjast isalikuks andestajaks. Mitmeklgse ja hea karakteritunnetusega oli tema etenduse teiseks tugipunktiks. Minu arvates oli tegemist vga professionaalse osatitmisega. Smpaatselt olid lauldud krvalrollid, eriti ji meelde Helen Lokuta maskiballi perenaise Florana. Lavakujunduses domineerisid lhtrid ja peeglid, mis lid vajaliku ruumitunde. Meelde ji hiigelpuu teise vaatuse armuidlli taustana, samuti lppvaatuses Violetta voodi kohal olevad siidiribad. Hea oli ka Flora punane ballikleit. Kogu ooper oli vga snnis,ja traditsiooni jrgiv. Minu arvates oleksid
Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308 4 URL http://www.virumaateataja.ee/221005/esileht/15027011.php 5 URL http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308 4 LOOMING Paul Raua loomingu ülevaade Paul maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku ja maastikumaale. Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu.6 Paul Raua etüüde on seostatud impressionistliku vabaõhumaali mõjuga, tema "Lilleniitu" (1906-1914) juugendliku meeleolumaastikuga, kompositsiooni "Ema viis hälli heinamaale" (1912-1919) rahvusromantismiga. Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on
anti talle Kristjani teostele pealekauba kaasa. Paul Raud jäi ajastu rahvusromantilistes kunstieelistustes esile tõusnud suurema venna varju. Looming · Paul maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. · Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku ja maastikumaale. Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega. · Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Teosed: "Lilleniit" "Ema viis hälli heinamaale" Ants Laikmaa 1866 1942. Sündis Läänemaal, Vigala vallas vallakirjutaja peres. Üldhariduse omandas mitmes koolis,
nii lõpmatuseni."9 8 URL http://www2.edu.fi/magazinefactory/magazines/wwwtfgtartuee/?str=40&artCat=27 &artID=275 9 URL http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308 7 LOOMING Paul Raua loomingu ülevaade Paul maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku ja maastikumaale. Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu.10 Paul Raua etüüde on seostatud impressionistliku vabaõhumaali mõjuga, tema "Lilleniitu" (1906-1914) juugendliku meeleolumaastikuga, kompositsiooni "Ema viis hälli heinamaale" (1912-1919) rahvusromantismiga.11 Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on
talle Kristjani teostele pealekauba kaasa. Paul Raud jäi ajastu rahvusromantilistes kunstieelistustes esile tõusnud suurema venna varju. Kristjan Raud nagu olekski olnud vanem ja suurem vend, ehkki ta sündis vaid ööpäeva võrra varem. Paul maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku ja maastikumaale. Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu. Paul Raua etüüde on seostatud impressionistliku vabaõhumaali mõjuga, tema “Lilleniitu” (1906-1914) juugendliku meeleolumaastikuga, kompositsiooni “Ema viis hälli heinamaale” (1912-1919) rahvusromantismiga. Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on
annaabi.ee 
