2.5 Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb tensotajuri töö? Tensotajuri töö põhineb materjalide omadusel, et elektriline takistus muutub materjali mehaanilisel deformeerumisel. Tensotajurite materjalidena kasutatakse metalltraati, fooliumlinte, pooljuhtmaterjalist linte. 2.6 Mis on mahtuvustajuri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks? 2.7 Millise kondensaatori plaatide vahelise nihke korral on mahtuvustajur lineaarse staatilise karakteristikuga? 2.8 Millise kondensaatori plaatide vahelise nihke korral on mahtuvustajur mittelineaarse staatilise karakteristikuga? 2.7-2.8: Mahtuvustajurite korral muundatakse mõõdetav suurus, milleks võib olla näiteks lineaarnihe või nurgamuutus, elektrilise mahtuvuse muutuseks. Kas se suurus on lineaarne või mittelineaarse sõltub mahtuvusest kus on kondensaatori plaatide vahelise keskkonna dielektriline
muutmise kiirus oleks maksimaalne (nagu alghetkel). Siirdekarakteristik on näidatud joonisel a [http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/AAR3330/2/2_9/2_9.html; E. Mäesalu ,,Automaatreguleerimise teooria alused" lk 42-45] Staatiline ja dünaamiline reziim Staatilises reziimis on elemendi sisendid ja väljundid konstantsed. Väljundi ja sisendi seost v = f (x) iseloomustadakse sageli staatilise karakteristikuga. Näiteks alloleval joonisel on kujutatud termopaari staatiline karakteristik. Staatilist reziimi nimetadakse mõnikord ka tasakaaluolukorraks. 4 Teist laadi sõltuvused on ARS ja tema elementide väljundite ja sisendite vahel siirdeprotsesside ajal (dünaamilises reziimis) kui esineb tasakaaluoleku rikkumine. Neid sõltuvusi iseloomustavad dünaamilised omadused, mis näitavad, kuidas ARS
Analoogne vaakumdioodiga. 33. Fotoelement, milles on lisaks fotokatoodle on lisakatoode, mis emiteerivad sekundaarelektrone. Osavalt valitud pingejaotusel võib iga elektron emiteerida mitu sekundaarelektroni, seega fotovool suureneb. --------------------- 15.Ränidioodi ja germaaniumdioodi elektriliste omaduste võrdlus Ränidiood kannatab kõrgemat temperatuuri ja tema vastuvool on pea olematu. Puuduseks on suurem päripingelang. Germaaniumdiood on pehmema karakteristikuga, väiksema päripingelanguga, aga ei talu üle 70 kraadi temp. Temperatuuri tõusmisel niigi märgatav vastuvool suureneb. 21. Mis põhimõttel saaks 1- 3 V pinget stabiliseerida? Kuidas seda dioodi nimetatakse? Selleks on omad stabilitronid ja võid panna tavadioode pärilülituses järjest. Üks ränidiood annab u. 0,5V. ---------------------
kondensaatoril siis võime kirjutada: Arvestades võrdust (9) saame: Juhul kui 2<<1 (nõrk sumbuvus), lihtsustub ülaltoodud valem järgnevaks: Arvestades võrdust (12), saame: Q = π ⋅ Ne Kus Ne on aja jooksul sooritatud võnkumiste arv. Näeme, et hüvetegur on seda suurem, mida rohkem võnkeid jõuab süsteem teha, enne kui amplituud kahaneb e korda. Tutvusime kolme sumbuvaid võnkumisi iseloomustava karakteristikuga. Need on sumbuvustegur β , sumbuvuse logaritmiline dekrement Λ ja hüvetegur Q , mis on kõik omavahel seotud. Kui β ja Λ iseloomustavad võnkumiste sumbuvust amplituudi kahanemise seisukohast, siis Q iseloomustab sumbuvust energeetilisest, “kaotsiläinud” energia seisukohast (mida väiksemad energiakaod, seda suurem hüvetegur). Antud katseseadmes tekitatakse võnkeringis võnkumisi lühiajaliste pingeimpulssidega.
moodustumist - ja alumist voolepiiri y,al - pinge madalaimat väärtust voolamise vältel. Vahel vooleaste polegi märgatav. Sellist terast iseloomustatakse tingliku voolepiiriga - pingega, mille juures moodustub küllalt suur jääkmoone. Tugevuspiir ehk tõmbetugevus u Suurim katses registreeritud tinglik pinge: u =maxF/A0 Metalli plastsus Võime omandada olulist jääkdeformatsiooni. Plastsust iseloomustatakse kahe kaudse karakteristikuga: Katkevenivus purunenud katsekeha mingil mõõtepikkusel määratud keskmine suhteline jääkpikenemine: 0 ¿ l 0 x 100 kus u =l-lu on pikkuse muut, mis on mõõdetud purunemise järel. Siin l u on mõõtebaasi lõppikkus. Katkeahenemine katse käigus registreeritud suurim ristlõikepindala muut protsentides algpindalast: 0 - u
00 20.00 10.00 0.00 0.000 0.050 0.100 0.150 0.200 0.250 0.300 0.350 0.400 0.450 Vooluhulk Q (m3/s) Kahjutule jaoks vajaliku karakteristiku saan järgmiselt: Q1+2 + Qk = 240 + 30 = 270 l/s = 0,27 m3/s ja H = 15,06 m. Kasutades ära antud tööpunkti leian afiniteediparabooli, mille lõikumisel kahe pumba karakteristikuga saan tööpunkti: Q2, m3/s 0 0,02 0,04 0,06 0,08 0,1 0,15 0,2 0,25 0,3 0,35 0,4 H2, 10,2 18,1 28,3 40,8 55,5 72,5 m 0,00 0,18 0,73 1,63 2,90 4,53 0 3 4 0 4 4 Tulekahjuga olukord afiniteediga 50 45 40
Toiteliini kaitselülitid valime sisseviigu kaiselüliti nimiandmete alusel nii, et tema 2) suuremad pingekaod; nimivool oleks vähemalt üks aste kõrgem kui sisseviigu kaitselüliti oma. C karakteristikuga kaitselülitid sobivad suurema sisselülitusvooluga seadmetele (N: 3) suuremad aktiivvõimsuse kaod: lühisrootoriga asünkroonmootor); B karakteristikuga kaitselüliti sobib faasirootoriga asünkroonmootorile ja P2 valgustuspaigaldistele
Liini impulsskarakteristiku horisontaalteljel on mingis mastaabis kaugused mõõte-punktist ebahomogeensusteni ja vertikaal-teljel impulsid, mille suuruse ja suuna määravad ära liini ebahomogeensuste peegeldustegurid ning sumbumus impulsi liikumisel ebahomogeensuseni ja tagasi Fikseerides liini impulsskarakteristiku korras liini kohta võib liini töös häirete ilmnemisel sellise impulsskarakteristiku uuesti üle mõõta ja võrrelda seda korras liini karakteristikuga ning tekkinud muudatuste järgi saab leida rikke asukoha Kui impulsid liini impulsskarakteristikul esinevad vaid üksikute mõõtmiste ajal on ilmselt tegemist ajutiselt esineva rikkega (halb kontakt) Sellise rikke asukoha määramine teiste meetoditega on väga raske Impulssmeetodit kasutatakse liinide mõõtmisel laialdaselt kuid selle meetodi kasutamisel on mõned piirangud
T Automaatika süsteemide arvutamiseks kasutatakse üldmetoodikat sõltumata sellest, mis elemendid kuuluvad süsteemi. Selleks on vaja need elemendid kuidagi klassifitseerida. Leida selliseid karakteristikuid ja parameetreid, mis on üldised kõikide elementide jaoks sõltumata nende liigist. Klassifitseerimise aluseks on võetud elementide dünaamilised omadused, mis iseloomustaks siirde karakteristikuga ja selle järgi automaatika elemendid on jaotatud 6 tüübiks, ja kõik elemendid, mis omavad samu dünaamilisi omadusi kuuluvad ühte gruppi, mida nim. tüüplüliks: 1.proportsionaalne lüli 2.inertne lüli 3.võnkelüli 4.diferentseeriv lüli 5.integreeriv lüli 6.viitelüli . Proportsionaalne lüli. Siia kuuluvad sellised elemendid, milledel väljund signaal igas ajahetkel on võrdeline
Automaatika süsteemide arvutamiseks kasutatakse üldmetoodikat sõltumata sellest, mis elemendid kuuluvad süsteemi. Selleks on vaja need elemendid kuidagi klassifitseerida. Leida selliseid karakteristikuid ja parameetreid, mis on üldised kõikide elementide jaoks sõltumata nende liigist. Klassifitseerimise aluseks on võetud elementide dünaamilised omadused, mis iseloomustaks siirde karakteristikuga ja selle järgi automaatika elemendid on jaotatud 6 tüübiks, ja kõik elemendid, mis omavad samu dünaamilisi omadusi kuuluvad ühte gruppi, mida nim. tüüplüliks: 1.proportsionaalne lüli 2.inertne lüli 3.võnkelüli 4.diferentseeriv lüli 5.integreeriv lüli 6.viitelüli . Proportsionaalne lüli.
σ X´ N ( E X´ , σ X´ ) =N ( μ , ) korral. √n 28. Millist hinnangut nimetatakse üldkogumi karakteristiku efektiivseks hinnanguks? Üldkogumi karakteristiku efektiivseks hinnanguks nimetatakse hinnangut, kui see on nihketa ja hinnangu standardhälve väheneb valimi mahu kasvades. Nihketa on hinnang kui hinnatava karakteristiku juhusliku suuruse keskväärtus on võrdne hinnatava karakteristikuga. Valimikeskmine on üldkeskmise efektiivseks hinnanguks. 29. Mis on üldkeskmise efektiivseks punktihinnanguks? Üldkeskmise efektiivseks punktihinnanguks nimetatakse nihketa hinnangut, mille standardhälve väheneb valimi kasvades. ÜLDKOGUMI KARAKTERISTIKUTE VAHEMIKHINNANG 30. Mis on vahemikhinnang ja mille poolest ta erineb punktihinnangust. Defineeri vahemikhinnang. Vahemikhinnangu korral leitakse vahemik, millesse hinnatav karakteristik kuulub ning antakse hinnang usaldatavusele
mis on väikesed, on karakteristikud ligilähedased lineaarsetele karakteristikud on lineariseeritavad. Releed ja lõtkuga elemendid. 14 Kui kõik reguleerimiskontuuri moodustavad elemendid on lineaarsed, siis ka kogu automaatreguleerimissüsteem on lineaarne. Juba ühe oluliselt mittelineaarse elemendi olemasolu muudab kogu süsteemi mittelineaarseks. Lineaarse või lineariseeritud staatilise karakteristikuga elemendi püsiva väljundsuuruse ja seda põhjustanud sisendsuuruse, samuti nende vastavate hälvete suhe on igas elemendi töökarakteristiku punktis ühesugune, konstantne. Seda suhet, mida saab avaldada ka lineaarse karakteristiku tõusunurga tangensina, nimetatakse elemendi staatiliseks ülekandeteguriks. Ülekandetegur on dimensiooniga suurus. Reguleerimissüsteemi elemendid vaatamata oma mitmekesisusele, mõjutavad läbivaid signaale vaid mõnel üksikul oluliselt erineval viisil
o. langevad sirged Enim kastuatavamad mootorid on kolmefaasilised asünkroonmootorid. n=f(M). Mehaaniliste karakteristikute kalle sõltub ankruahela takistusest Ra+Rk. Nimipinge ja ergutusvoolu 11. Elektrimasinate liigutuse aluseks on kasutusala ja võimsus. Võimsuse järgi ..0,5kW pisimasinad, korral, kui Rk=0, on tegemist loomuliku mehaanilise karakteristikuga. Kui aga Rk>0, siis on tegemist 0,5..20kW- väikese võimsusega masinad, 20..250kW keskmisevõimsusega, üle 250kW suure võimsusega reostaatkarakteristikutega. masinad. Kasutusala järgi: 1) trafod 2) vooluliigi järgi (vahelduvvoolu ja alalisvoolumasinad) vahelduvvoolu 25.Rööpergutusmootori pidurdus- *Vastulülituspidurdamisel on vaja muuta ankru- või ergutusmähise
· Tööorgani liikumissagedus, n (pöörlemis- või käigusagedus p/min või käiku minutis) Staatiliseks tõstekõrguseks nim ülemise ja alumise veepinna vahet. Koosneb imemiskõrgusest ja survekõrgusest. Pumba dünaamiliseks tõstekõrguseks e pumba täissurveks nim staatilise tõstekõrguse ja survekadude summat. See on tõstekõrgus, mida pump tegelikult peab ületama. Pump peab ületama survekaod Igat pumpa iseloomustatakse pumpade karakteristikuga. Pumba tootlikus on suurem siis, kui väiksem on pumba karakteristik. Mida väiksem on tõstekõrgus, seda suurem on vooluhulk! Iga pump ei sobi kõigile torustikele. Pumba valik Reovee jaoks · Suure läbivooluavaga pumbad (,,Free passage") ühiskanalisatsioonipumpla korral olgu pumba läbivooluava või suurim tahkise suurus vähem 60-80 mm. · Purustiga pumbad jahvatab tükid väiksemaks. · Kasuta võret enne pumpa
.. Polüharmoonilisi protsesse saab enamasti lahutada (harmoonilisteks) osadeks ja kirjeldada Fourier' rea abil: x(t)=a0/2 + (akcos2kf0t + bksin2kf0t), milles f0=1/T0, ak=2/T0 0T0x(t)cos(2kf0t)dt, k=0, 1, 2, ...; bk=2/T0 0T0x(t)sin(2kf0t)dt, k=0, 1, 2, ...; Sama protsessi spektraalne arendus: x(t) = X0+Xkcos(2kf0t k), kus X0=a0/2; Xk=ak2+bk2; k=arctg(bk/ak); k=1, 2, 3, ...; Polüharmoonilise protsessi sagedusspektrit saab samuti iseloomustada amplituud-sagedus karakteristikuga. Peaaegu perioodilised protsessid. Peaaegu perioodiline protsess on protsess, mis ei ole perioodiline, küll aga saab teda kirjeldada perioodilise protsessina järgmisel kujul: x(t)=k=1Xkcos(2fkt k), kus mitte kõik suhted fk/fn ei ole ratsionaalarvud. 9. Juhuslikud vektorid, nende tõenäosuslikud jaotusseadused ning arvkarakteristikud (kovariatsiooni- ja korrelatsioonimaatriks).
Valmistati nn suuri merepoisid, nn keskmiseid merepoisid jne. On olemas eritüübilised jääpoid. Reeglina võetakse poid jää tekkimisel oma kohtadelt ära. Eesti Meremuuseum Ka jõgedel-kanalites ja järvedel tarvitatavad poid erinevad sageli oma konstruktsiooni ja kuju poolest, mis põhjustatud erinevatest veekogude sügavustest ning hüdroloogilistest tingimustest. Toodeti ja paigaldati nn suuri järvepoisid, nn väikesi järvepoisid jne. Tulepoid on varustatud kindla karakteristikuga märgutulega, mis 20.saj. esimesel poolel oli valdavalt atsetüleengaasil toimiv latern; tänapäeval saavad poilaternad toite akudelt. Peale II maailmasõda ilmus poide varustusse ka reflektor raadiolokatsiooniks. Eriti vanemal alal oli osa poidel ka heliseade (kell, sireen, vile). Varem kasutati poi või toodri tipus tema tähendust märkivat topimärki või korvi. Tänapäeval on kogu süsteemi seose visiuaalse navigeerimise osatähtsuse vähenemisega praktikas lihtsustatud.
reidil või sisevetel kasutatavad. Valmistati nn suuri merepoisid, nn keskmiseid merepoisid jne. On olemas eritüübilised jääpoid. Reeglina võetakse poid jää tekkimisel oma kohtadelt ära. Ka jõgedel-kanalites ja järvedel tarvitatavad poid erinevad sageli oma konstruktsiooni ja kuju poolest, mis põhjustatud erinevatest veekogude sügavustest ning hüdroloogilistest tingimustest. Toodeti ja paigaldati nn suuri järvepoisid, nn väikesi järvepoisid jne. Tulepoid on varustatud kindla karakteristikuga märgutulega, mis 20.saj. esimesel poolel oli valdavalt atsetüleengaasil toimiv latern; tänapäeval saavad poilaternad toite akudelt. Peale II maailmasõda ilmus poide varustusse ka reflektor raadiolokatsiooniks. Eriti vanemal alal oli osa poidel ka heliseade (kell, sireen, vile). Varem kasutati poi või toodri tipus tema tähendust märkivat topimärki või korvi. Tänapäeval on kogu süsteemi seose visiuaalse navigeerimise osatähtsuse vähenemisega praktikas lihtsustatud.
ja r1 = ro + r (0 ) . 2 3.4. Masinate käigu reguleerimine Masinate käigu reguleerimine võib olla aperioodiline või perioodiline. Aperioodiline reguleerimine tähendab masina hoidmist püsifaasis st. tingimuse Wm* - Wt = 0 täitmist. Selleks tuleb motoorset tööd Wm* takistustöö Wt muutustega kohandada. Kasutatakse kiiruste regulaatoreid. Langeva karakteristikuga jõumasin suudab teatavates piirides ise oma tööd reguleerida: takistustöö muutusele järgneb siirdefaas ja agregaat hakkab tööle uues püsigaasis konstantse, kuigi eelmisest erineva keskmise kiirusega. Masina käigu perioodiline reguleerimine on alglüli nurkkiiruse hetkväärtuse tsüklilise kõikumise leevendamine st. masina käigu ebaühtluse teguri 27 max - min
).Peegeldunud objekti signaal sagedusega 9460 MHz ja heterodüüni sagedus 9400 MHz antakse segistisse. Segisti väljundilt saadakse vahesagedus fvs, mis antakse vahesagedusvõimendisse. Vahesagedusvõimendi • vahesageduslike kajasignaalide võimendamiseks. Vahesagedus on harilikult 60 MHz. Kvaliteetse kujundi saamiseks radari ekraanil peab olema võimalik muuta võimendustegurit. Vahesagesdusvõimendid võivad olla lineaarse või logaritmilise karakteristikuga. Vahesagedusvõimendi logaritmilistes astmtetes tasandatakse mürade nivooo ühesuguseks, mille taustal tugevamad, objektide kajasignaalid on selgesti eristatavad • Sondeeriva impulsi peegeldumine merepinnalt • Lainetava mere pinnalt peegeldub osa kiirgusenergiat tagasi vastuvõtjasse, tekitades ekraani keskel helendava ala, mis raskendab lähedal olevate objektide avastamist. Seos lainte kõrguse ja kajahäiringu vahel pole täpselt määratav
GDP kõigub riigiti tugevalt: Rootsi 67,3%st kuni Jaapani 28,6%ni. Segamaj sobib rohkem riikidele, kelle tulud on pool või rohkem GDPst (Skandinaavia, Beneluxi maad, Prantsusmaa, Itaalia). Segamaj hakkab lõppema USAs, Sveitsis, Hispaanias, Kreekas. Avalikus sektoris tavaliselt maj, üldine turvalisus (politsei, sõjavägi). Segamaj-s on riik aktiivne ka tervishoiu-, sissetuleku- ja eluasemepoliitika määramisel ning transpordi küsimustes. Täitmine, teostus Heaolu võib iseloomustada mitme karakteristikuga: 1. SKP inimese kohta: esimese maailma riikidel meeletu heaolu. Esimesed 3: Sveits, USA, Norra. 2. "sotsiaalse arengu indeks": määrab riigi võimelisust hoolitseda sotsiaalsete vajaduste eest ühiskonnas. Selle indeksi järgi esimese maailma riigid jälle tipus. Madalamad pallid Iisrael, USA (!) ja Hispaania. Kõrge hinnandgu said haridus, poliitilised õigused, maj ja tervishoid. Nende kahe mõõüdu järgi esimese maailma riigid tunduvad olevat suhteliselt edukad,
IV. Intelligentsus ja kriminaalne käitumine Küsimusele ,,intelligentsuse" olemuse kohta pole kerge ühetähenduslikult vastata ning vaidlused selles suhtes pole teadlaste hulgas veel kaugeltki lõppenud. Samas loetakse intelligentsuse avastamist ja selle omaduse mõõtmisprotseduuride loomist XX sajandi psühholoogia üheks kõige suuremaks saavutuseks. Tänapäeva levinuim arusaam seostub intelligentsusega (vaimse võimekusega) kui mitmetähendusliku ja kogu isiksusega tihedalt põimunud karakteristikuga. Intelligentsus avaldub produktiivse mõtlemise võimes, oskuses edukalt jõuda ülesannete lahendustele, samuti oskuses rakendada oma teadmisi ja vilumusi ümbrusega edukal kohanemisel. Intelligentsus isiksuse omadusena on lahutamatult seotud kognitiivse arenguga, s.o tähelepanu, mälu, mõtlemise, tegevuse kavandamise ja probleemide lahendamisega. Laias tähenduses kuuluvad kognitiivsete
P-, I- ja D-regulaatorite ühendamisel saadakse PID-regulaator, mille väljundfunktsiooni võib esitada kolme liidetava summana n U reg (n ) = K p ⋅[U s (n ) − U ts (n )] + K i ⋅ ∑ [U s ( j ) − U ts ( j )] + j =0 (2.9) − K d ⋅[U ts (n ) − U ts (n − 1)]. Süsteemi muutujate piiramiseks kasutatakse mittelineaarse karakteristikuga regulaatoreid. Tüüpilisteks mittelineaarsusteks on tundetustsoon ja küllastus. Joonisel 2.54 on küllas- tusega funktsiooni algoritm. Kuna tegemist on tükiti lineaarse funktsiooniga, siis tuleb programmeerimisel ette anda selle üksikute lõikude võrrandid ning käänupunktide koordinaadid. Arvregulaatoris realiseeritakse piirangute algoritm alamprogrammina, mis täidetakse pärast regulaatori väljundfunktsiooni programmi. Sarnaste piirangute korral võib
annaabi.ee 
