80 20,21 0,002926 0,000145 100 16,55 0,002926 0,000177 1.2 Staatiline karakteristik 1.2.1 Töökäik Anumatevaheline kraan avatakse. Erinevate rotameetri näitude juures (20, 35, 45, 65, 85) määrame tasakaalunivoo parempoolses anumas. Saadud andmete ja anuma ristlõikepindala abil, arvutame välja vastavad mahtkulu ning koostame staatilise karakteristiku graafiku. Staatiline karakteristik süsteemi väljundi sõltuvus sisendist tasakaalu olukorras. 1.2.2 Katseandmed Anuma diameeter: d=19,3 cm Ristlõikepindala: A= r2= *(9,65)2= 292,55 cm2 = 2,9255 m2 Maht: V= 2,9255 * tasakaalunivoo Rotameetri näit Tasakaalunivoo, m Maht, m3 Mahtkulu, m3/s 20 0,13 0,3803 0,0000056
0 25.0 Päeval Tulekahju Tõstekõrgus H (m) 20.0 15.0 10.0 5.0 0.0 0 0.05 0.1 0.15 0.2 0.25 Vooluhulk Q (m3/s) Leian süsteemi karakteristiku kahe toru jaoks: (Rööpühenduse korral (kaks paralleelset toru on samasugused) liidetakse vooluhulgad (Q suureneb 2 korda sama rõhu korral)) Q (m3/ s) Hpäeval Htulekahju 0,02 28 10,03 0,04 28,1 10,12 0,06 28,3 10,27 0,08 28,5 10,47 0,1 28,7 10,72 0,12 29 11,03 0,14 29,4 11,39 0,16 29,8 11,81 0,18 30,3 12,28 0,2 30,8 12,8 0,22 31,4 13,38 0,24 32 14,01 0,26 32,7 14,69
sxw liuguri libisemisel ühelt traadikeermelt teisele, muutub takistus astmeliselt. Praktikas on see astmelisus küllalt väikene ja karakteristik loetakse lineaarseks nagu joonisel 0.2.6.h. Reostaatskeemi staatiline karakteristik on mittelineaarne (joonis 0.2.6.j), potentsiomeeter skeemi staatiline karakteristik samuti üldjuhul mittelineaarne, kuid võttes koormustakistuse tunduvalt suuremaks, kui takistusanduri kogutakistus R, võib lugeda staatilise karakteristiku lineaarseks (joonis 0.2.6.k). Kuna lineaarne staatiline karakteristik on andurite ( ja üldse automaatsüsteemide elementide) puhul soovitav, siis takistusandurid reeglina lülitatakse potentsiomeeter skeemis. Selleks, et saada staatiline karakteristik nullpunktiga keskel lülitatakse ta vastavalt skeemile joonisel 0.2.6d ja staatiline karakteristik sel juhul näeb välja nagu joonisel 0.2.6.l (Rk>>R). Takistusandur valmistatakse suure eritakistusega metallist (või sulamist) traadist. Traat
Kiirusest sõltuv staatiline moment: Ts=f() või Ts=f(n). Staatilinse momendi sõltuvus kiirusest võib olla väga mitmesugune. Teest (pöördenurgast) sõltuv staatiline moment Teest ja kiirusest sõltuv staatiline moment Ajast sõltuv staatiline moment Elektrimootorite mehaanilised karakteristikud T=f() või T=f(n). Elektrimootoritel kiiruse kasvades pöördemoment üldreeglina väheneb. Vähenemismäära iseloomustab karakteristiku jäikus: =T/. Momendi-kiiruse teljestikus võrdub jäikus karakteristiku tõusunurga tangensi pöördväärtusega. Kuna langeva karakteristiku puhul on kiiruse muutum momendi muutuse suhtes vastasmärgiline, on jäikus negatiivne. Liigitus: Absoluutselt jäik karakteristik, millel =, see tähendab, kiirus ei sõltu koormusest. Selline karakteristik on sünkroonmootoril. Jäik karakteristik, mille puhul kiirus sõltub koormusest vähe. Sellesse rühma võib
Standardse normaaljaotusega sõltumatute juhuslike suuruste X 1 kuni Xy ruutude summa Y=( X1)2 +( X2)2 +...+( Xy)2 on χ2-jaotusega (hii-ruut jaotusega) juhuslik suurus Y~ χ2(v), kus liidetavate arv v on χ2-jaotuse parameeter, mida nimetatakse vabadusastmete arvuks. MATEMAATILINE STATISTIKA ÜLDKOGUMI KARAKTERISTIKUTE PUNKIHINNANG 22. Mõisted: üldkogum, objekt, tunnus, tunnuse jaotus, üldkogumi karakteristik, valim, valimi statistik, üldkogumi karakteristiku hinnang, hinnangu tüübid. Ülkogum - mingil printsiibil määratletud, vaatluse alla võetav objektide koguhulk. Tunnus - iga objekti iseloomustavad temal mõõdetud tunnused. Tunnuse jaotus - iga arvulist tunnust võib vaadelda kui juhuslikku suurust, mis omandab väärtusi kindlast vahemikust. Iga tunnuse kui juhusliku suuruse korral saame leida tema jaotuse. Karakteristik - üldkogumi iga tunnuse korral võib leida seda tunnust iseloomustavad karakteristikud, näiteks keskmine väärtus
...... (juhendaja allkiri) 1. Koostatud võimendi skeem koos arvutatud elementide väärtustega Joonis.1. Koostatud võimendi skeem R1=R5=80726 R3=R7=2k R2=R6=70k R4=R8=2k Rk=10k C1=1,6e-9 F C2=1,2e-9 F C3=C5=3,2e-7 F C4=6,7e-10 F 2. Arvutatud suuruste väärtused Rsis=(Usis*R)/(U-Usis) Usis=37,5µV R=10k U=0,1mV Rsis=6k Rv=2k Ku=Rsis/Rv=3500 Kp=×6k/2k=36 750 000 3. Amplituud karakteristiku ja amplituud-sageduskarakteristiku graafikud Joonis.2. Amplituudkarakteristik Joonis.3. Amplituud-sageduskarakteristik 4. Kokkuvõtet tööst ja hinnag kasutatud programmile Töö käigus koostasime modelleerimis programmiga LT Spice kaheastmelise transistorvõimendi. Kõik leitud suurused tunduvad olevat mõistlikus suuruses. Skeemi käivitades oli näha et võimendi võimendab korrektselt. Pinge võimendusteguriks saime
q Valguse tugevus sõltub palju köögi värvivalikust ja mööblist. Kui seinad on heledad mööbel läikiv ja tehnika roostevabasest terasest, peegeldub valgus pinnalt vastu ja mõjub silmadele halvasti. Valguse ühikud Luumen on valgusvoo ühik. Tähis lm. Luumen võrdub valgusooga, mida punktvalgusallikas valgustugevusega üks kandela kiirgab ruuminurka üks steradiaan. Valgusvoog on kiirgsvoog, mis on fikseeritud silma kui instrumendi karakteristiku järgi. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Luks on valgustatuse ühik SIsüsteemis. Tähis on lx. Pinna valgustatus pn 1lx, kui pinna 1 ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen. Steradiaan on ruuminurga mõõtühik. Steradiaan on tipuga kera keskmesse toetuv ruuminurk, mis eraldab kera pinnal raadiuse ruuduga võrde pindala. q Kandela on kiirgusallikast etteantud suunas kiiratud
Nende arvutus on raskendatud, selleks kasutatakse graafilisi meetodeid ja teisi keerulisi matemaatilisi meetodeid. Kui mittelineaarseid elementidel kasutada tema karakteristikust väikest osa, siis võib oletada, et selle osa piirides tema karakteristik on lineaarne. Arvutusi võib teha kasutades lineaarsete elementide jaoks välja töötatud meetodeid. Staatilisi omadusi iseloomustatakse staatilise ülekande teguriga. K= Xv / Xs Lineaarsetel elementidel K ei sõltu karakteristiku punktidest kus teda määratakse. K on lineaarse elemendi parameeter, millega saab selle elemendi määrata. Mittelineaarsetel elementidel K on mittekonstantne suurus ja muutub punktist punktini. Temaga ei saa iseloomustada mittelineaarset elementi. Mittelineaarsete elementide jaoks kasutatakse veel nn. Diferentsiaalülekande tegurit, mis määratakse sisend ja väljund signaalide juurdekasvude kaude.
Nende arvutus on raskendatud, selleks kasutatakse graafilisi meetodeid ja teisi keerulisi matemaatilisi meetodeid. Kui mittelineaarseid elementidel kasutada tema karakteristikust väikest osa, siis võib oletada, et selle osa piirides tema karakteristik on lineaarne. Arvutusi võib teha kasutades lineaarsete elementide jaoks välja töötatud meetodeid. Staatilisi omadusi iseloomustatakse staatilise ülekande teguriga. K= Xv / Xs Lineaarsetel elementidel K ei sõltu karakteristiku punktidest kus teda määratakse. K on lineaarse elemendi parameeter, millega saab selle elemendi määrata. Mittelineaarsetel elementidel K on mittekonstantne suurus ja muutub punktist punktini. Temaga ei saa iseloomustada mittelineaarset elementi. Mittelineaarsete elementide jaoks kasutatakse veel nn. Diferentsiaalülekande tegurit, mis määratakse sisend ja väljund signaalide juurdekasvude kaude.
muutub vähe sõltuvalt koormusvoolust, olles Joonis 11. sama suur nii tühijooksul kui ka nimikoormusel. Tänu resulteeriva magnetvoo suurenemisele suureneb emj ligikaudu sama palju kui pingelang ankruahela takistusel: U = e - I a Ra » const . Kui suurendada pärikompaundgeneraatori jadaergutusmähise keerdude arvu, sellega ka magneetimisergutust, võib saada tõusva väliskarakteristiku 2 (joonis 11). Sellise karakteristiku korral on võimalik hoida pinget konstantsena kaugel asuva tarviti klemmidel, s.t kompenseerida ka ülekandeliinides tekkiv pingelang, mis kasvab koormusvoolu kasvades. 3. Vastukompaungeneraatori väliskarakteristiku 3 (joonis 11) kuju on määratud generaatori jadaergutusmähise demagneetiva toimega. Vastukompaundgeneraator leiab kasutamist näiteks elekterkeevitusel alalisvooluga. Karakteristik on selleks sobiv, sest elektroodi kokkupuutel keevitatava esemega (lühis
2. Koostasime mõõteskeemi vastavalt joonisele. 3. Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele lühise (duplseksfiltri asemele) ja määrasime analüsaatorisse jõudva signaali algse võimsus P0 [dBm]. Mõõdetud võimsus P0 = -0,17 dBm 4. Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele dupleksfilter vastavalt ülaltoodud joonisele. 5. Mõõtsime uuritava seadme väljundvõimsuse P1 [dBm] karakteristiku sagedusvahemikus 440-500 MHz sammuga 2 MHz. 6. Vahetasime omavahel sobitatud koormuse ja siduanalüsaatori kaabli otsa ning teostasime uued seadme väljundvõimsuse P2 [dBm] mõõtmised vastavalt punktile 5. 7. Arvutasime dupleksfiltri ülekandekarakteristikud portide vahel, kasutades valemeid: S21=P1-P0 (port 1) S21=P2-P0 (port 2) 2 Mõõdetud võimsus Ülekanne (S21)
. (juhendaja allkiri) 0 1. Teoreetilised alused Mikroribaliinide süsteemides kasutatakse külgsidestusega ribafiltreid. Kuna filtrite parameetrite arvutamine on tülikas ülesanne, siis tihti on kasutusel ka optimeerimine, ehk siis filtri parameetrite muutmine simuleerimispaketis ja ette antud karakteristiku saavutamine. 2. Töö eesmärk Simuleerida ja optimeerida etteantud kesksagedusega külgsidestusega ribafilter. 3. Töövahendid RF simuleerimisprogramm SerenadeSV 8.5.0.1 (+ Patch) 4. Töö käik 1. Tutvusime simuleerimisprogrammi võimalustega. 2. Tegime uue projekti ja koostasime juhendis oleva põhimõttelise simuleerimisskeemi: Joonis 1. Põhimõtteline filtri simuleerimisskeem juhendist
kõneedastuseks mõeldud käsiraadiojaamu. Töös kasutatavad vahendid: · Käsiraadiojaamad Nissei Denki 450 MHz koos toiteosaga · Ostsilloskoop TDS 2012B · Signaaligeneraator HP 33120 · Ühendusjuhtmed Töö käik: 1. Lülitasime sisse raadiojaamad, signaaligeneraatori ja ostsilloskoobi. Väljundsignaali pingeks valisime 100mVpp. Seejärel võtsime punkthaaval (9 punkti) üles vastuvõtja amplituudi-sageduse karakteristiku (ASK) sageduste vahemikus 300...4000Hz. f saadet f vastuvõet (Hz) (Hz) Amplit (V) 600 500 1,28 900 900 2 1200 1200 2,72 1500 1500 2,7 1800 1800 2,14 2100 1900 1,62 2400 1960 1,6 2700 1500 0,78
sn 0,01 0.08 0.1 0.2 0.35 0.5 0.6 0.7 0.8 n 155 144 141 126 102 81,2 62,8 47,1 31,4 Tn 2,37 12,6 14,3 19,3 21,8 22,2 22 21,7 21,2 3.1 Selleks, et koostada tehistunnusjooned, pinge muutumise kohta, kasutame järgmist valemit : Tt = 2 l , kus Tl on loomuliku karakteristiku moment, Tt tehiskarakteristiku moment; Alandades pinget 0,7 korda nimipingest, saame teguri väärtusi : T2,t = 0,7 2 2,l = 0,49 2,37 = 1,16 Nm Kanname saadud tulemused tabelisse 1.2 Tabel 1.2 T0 T2 Tn T3 T4 T5 T6 Tv T7 T8 T9 T10 T Tl 0 2,37 10,1 12,6 14,3 19,3 21,8 22,2 22,2 22,0 21,7 21,2 20,2 Tt 0 1,16 4,95 6,17 7,01 9,46 10,7 10,9 10,9 10,8 10,6 10,4 9,9 Tabel 1.2 jätk
I j( p) mA WEV ( p ) = =S U s( p ) V Ij(p) Juhtmähise nimivool Us(p) - Summaarpinge Kuna meil on summaarpinge teadmata, siis We( p ) = S = 30 mA / V , kui on leitud W1 , siis koostame selle alusel LASK-i (logaritmilise amplituud sagedus karakteristiku) ja LFSK (logaritmilise faasi sagedus karakteristiku), korrigeeritud LASK-i, korrigeerides S-i väärtust. Tavaliselt S-i suurus leitakse stabiilsuse tingimustes, ning seatakse paika EV käsitsi reguleerimise teel. EMV võimendusteguri saame leida järgneva valemiga: U EG ( p ) V WMV ( P ) = ; I j( p) mA
estimate)................................................................................................................................. 5 6.4Nullhüpoteesi formuleerimine konkreetse sõltumatu tunnuse sobivuse kohta lineaarsesse mudelisse. Otsustus ühe sõltumatu tunnuse põhjal................................................................5 6.5Kui kõik tunnused sobivad mudelisse, kuid tahame ühe neist välja visata - kumma karakteristiku (parameter estimate "B", standardized estimate "beta") järgi me otsustuse teeme (näite põhjal)................................................................................................................ 6 7Faktoranalüüs........................................................................................................................... 6 1 / 10 7.1Mis eesmärk on faktoranalüüsi kasutamisel?..............
2 4,5 0,24 1000 24 Vee temperatuur - (25°C) hti=1,5mH2O - survelang imitorustikus v - 1-2,5 m/s vee kiirus ds toru läbimõõt DN standardist valida (mm) Põ 760 mmHg 101,325 kPa Baromeetrilise õhurõhk Valime standardsed torud, DN 100, DN 125, DN150, DN 200 Q = 28 l/s igaks juhuks = g erikaal (vesi erikaal 1000 kg/m3 tihedus; g 9,8;) N/m3 = 9,8*1000=9800 m/s =0,04 p2/ = 24000/(9,81*1000) = 2,45 Ülesandes oleva torustiku karakteristiku arvutamise võrrandi: H=2+1,5+4,5+2,45+256,11+((0,028/0,0079)2/2*9,81)=267,19 m H=2+1,5+4,5+2,45+84,52+((0,028/0,0123)2/2*9,81)= 95,23 m H=2+1,5+4,5+2,45+34,01+((0,028/0,0177)2/2*9,81)= 44,59 m H=2+1,5+4,5+2,45+8,21 +((0,028/0,0312)2/2*9,81)= 18,70 m Survelang hts survepoolel arvutatakse Darcy valemiga hts=0,04*(1000/0,1)* ((0,028/0,0079)2/2*9,81)=256,11 m hts=0,04*(1000/0,125)*((0,028/0,0123)2/2*9,81)= 84,52 m hts=0,04*(1000/0,150)*( ((0,028/0,0177)2/2*9,81))= 34,01 m
Marina Suhorutsenko (ISBK) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Jelena Gorbatsova 15.03.2012 VOOGSISESTUSANALÜÜSI MEETOD (teooria) Voogsisestusanalüüs (flow injection analysis) on kõrge tundlikkusega automatiseeritud analüüsi meetod, mille puhul viiakse proovi tsoon minireaktoris konstantse kiirusega liikuvasse kandelahuse voolu, milles proov seguneb reagendiga ja edasi detekteeritakse mingi füüsikalise karakteristiku muutuse järgi. Meetod, mis põhineb vedela proovi sisestamisel sobiva vedeliku segmenteerimata pidevasse voolu. Sisestatud proov moodustab tsooni, mis seejärel transporditakse detektorisse, mis pidevalt registreerib neelduvust, elektroodi potentsiaali või mõnda teist füüsikalist parameetrit, mis pidevalt muutub kui proov voolab läbi detektori raku. (See definitsioon jätab kajastamata VSA ühe kõige
samamoodi, siiskalibreerimiskõver on lubatud ka teadmata olevatele proovilahustele, mida töödeldakse. Piigi kõrgus, mis mõõdetakse detektoriga on proportsionaalne analüüdi kontsentratsiooniga. Voogsisestusanalüüs on kõrge tundlikkusega automatiseeritud analüüsi meetod, mille puhul viiakse proovi tsoon minireaktoris konstantse kiirusega liikuvasse kandelahuse voolu, milles proov seguneb reagendiga ja edasi detekteeritakse mingi füüsikalise karakteristiku muutuse järgi. Meetod, mis põhineb vedela proovi sisestamisel sobiva vedeliku segmenteerimata pidevasse voolu. Sisestatud proov moodustab tsooni, mis seejärel transporditakse detektorisse, mis pidevalt registreerib neelduvust, elektroodi potentsiaali või mõnda teist füüsikalist parameetrit, mis pidevalt muutub kui proov voolab läbi detektori raku. (See definitsioon jätab kajastamata VSA ühe kõige fundamentaalsematest omadustest analüüsi võimalikkuse mittetasakaalulises olekus)
L2 ja sild on tasakaalus ning Uy=0. Kui ankur viiakse keskasendist kõrvale, siis ühe mähise induktiivsus suureneb, teisel aga väheneb sõltuvalt nihke y suunast. Silla tasakaal rikutakse, tekib väljundpinge Uy, mille faas omakorda, sõltuvalt nihke suunast, muutub 180º. Faasi muutuse kindlakstegemisel tuleb väljundpinget Uy töödelda, näiteks kasutades faasitundlikku alaldajat. Tähistades selle väljundi Uy, saame joonisel 3.15. kujutatud staatilise karakteristiku. 3. Rõhutajurid 3.1 Mida saab mõõta sülfooniga? Sülfoon on õhukeseseinaline, tavaliselt metallist, gofreeritud toru, vt joonis 3.20. Olenevalt sisemise (mõõdetava) ja välise (tavaliselt atmosfääri) rõhkude vahest sülfoon kas pikeneb või lüheneb. 3.2 Mis on sülfooni kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks? 3.3 Kuidas saab muuta sülfooni (kui automaatikasüstemi elemendi) väljundi elektriliseks signaaliks? 3
klemmi-pinge alaneb, mis on seletatav ankrureaktsiooni demagneetiva mõju ja pngelanguga ankruahelas. Selle karakteristiku järgi saab arvutada pingemuutuse koormuse ära jäämisel, mis on umbes 5-10%. Reguleerimiskarakteristik (joonis5.5b) voolu muutmine ergutusahelas, et G koormuse muutmisel jääks klemmipinge võrdseks nimipingega, samas pöör- lemiskiirus ei muutu. Suurendades G koormust, tugevntatakse ka samas ergutus- voolu, et klemmipinge jääks samaks nimipingega (tõusev haru 1). Vähendades
elementaarlaeng, mis võrdub elektroni laengu absoluutväärtusega. Positron ja elektron annihileeruvad kohtumisel ja sünnib kaks gammakvanti. Neutriino on elementaarosake, mis osaleb vaid nõrgas ja gravitatsioonilises vastastikmõjus. Elektrilaeng võrdub nulliga, samuti seisumass. Elementaarosake on mikroosake, mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikaprotsessides kui jagamatu tervik. Igale elementaarosakesele vastab antiosake, mis erineb osakestest mingi karakteristiku poolest. 1. leptonid, mis osalevad gravitatsioonilises, elektromagnetilises ja nõrgas vastastikmõjus, kuid ei osale tugevad vastastikmõjus. Neil puudub sisemine struktuur. 6 osakest + 6 antiosakest. Nt elektron, positron, elektronneutriino, antielektronneutriino. 2. hadronid, mis osalevad kõikides vastastikmõjudes. Hadronid koosnevad kvarkidest ja antikvarkidest, mis vabas olekus ei esine. Hadroneid on mitusada. Need kõik va. prooton
sugu, vanus, haridus) järgi, ette antakse kvoodid, kui palju objekte tuleb mingist rühmast valida. Uuritavad tunnused peavad sõltuma eelkõige valimi moodustamisel kasutatud tunnustest; · Lihtne teostada · Sobiv eelkõige väikesemahulisteks uuringuteks · Võimalus saada eelnevalt soovitud uurimistulemusi manipuleerides nn "peidetud kvoodiga". 3. Tasakaalustatud valim - analoogne kvootvalimile, objekte võetakse valimisse seni, kuni saadakse objektide hulga mingi karakteristiku üldkogumi omale sarnane väärtus (nt keskmine vanus). Mittetõenäosuslikud (empiirilised) valimid 4. "Lumepallvalim" - kõigepealt leitakse ja uuritakse ühte üldkogumisse kuuluvat objekti ja lastakse tal soovitada teisi samasse rühma kuulujaid. Viimastelt saadud andmete abil laiendatakse taas valimit jne. sobiv mitteformaalsetesse rühmitustesse kuulujate uurimiseks. Mittetõenäosuslikud (empiirilised) valimid 5. Tüüpilise objekti valik
millele on määratud töökohustused ja spetsiifilised tööülesanded. Formaalsed töörühmad võivad olla ajutised (näiteks koosolek) või alalised (meeskond). Informaalsed ehk mitteametlikud rühmad on sotsiaalse olemusega. Informaalsed rühmad moodustuvad sõpruse ja ühiste huvide alusel. Informaalsed rühmad moodustuvad tavaliselt ka suuremate formaalsete rühmade sees. Meeskondi saab eristada nelja karakteristiku alusel: eesmärk, kestvus, liikmelisus ja struktuur. Töömeeskonnad: rühmad, mis töötavad intensiivselt mingi eesmärgi nimel, kasutades oma positiivset energiat, individuaalset ja kollektiivset vastutust ja üksteist täiendavaid oskusi Probleemilahendamismeeskonnad: ühe üksuse meeskond, mis püüab parendada tööd või lahendada erilisi ülesandeid Isejuhtivad töömeeskonnad: töömeeskond, mis tegutseb ilma juhita ning vastutab mingi
väärtusega. Kui varasemalt on aluskasvutemp välja arvutatud, siis alusjuurdekasvutempo leidmiseks tuleb aluskasvutemost lahutada 1. d b y t y1 jb ib 1 y1 y1 Juurdekasvutempo võib sarnaselt absoluutsetele juurdekasvudele omandada nii positiivseid kui negatiivseid väärtuseid, kusjuures positiivne karakteristiku väärtus tähendab tunnuse väärtuse kasvu ajas ning negatiivne tähendab väärtuse kahanemist ajas. Neid ülesannete vastuseid tõlgendatakse protsentides, selle jaoks tuleb vastused läbi korrutada 100%ga.’ AEGRIDADE KESKMISED TASEMED 1. ARITMEETILINE KESKMINE - Kui perioodid on ühepikkused, siis saame lihtsalt kõik kokku liita ning jagada perioodide summaga.
Selle reguleerimisviisi puhul ei muudeta korraga kõikide vaid ainult osa pooluste magnetvoogu. Et selleks on tarvis pooluste ergutusmähised erinevalt tavalisest jadalülitusest ühendada mitmeks (tavaliselt kaheks) eraldi toidetavaks rühmaks, siis tuntakse seda reguleerimisviisi kirjanduses pooluste lahutustoitemeetodi nime all. 4. Reguleerimine ankru šuntimisega. Real juhtumitel on vaja reguleerida alalisvoolu-haruvoolumootori kiirust põhikiirustest allapoole, silitades karakteristiku jäigana, mida reostaatreguleerimine ei võimalda. Selle ülesande lahendamiseks võib kasutada erilülitust, mille puhul koos jadareguleerimistakistiga ühendatakse teine takisti rööbiti ankruga. Pidev selles režiimis töötamine pole ökonoomne, sest võimsuskadu takistuses on seda suurem mida väiksem on šuntiv takistus. Ankru šuntimist kasutatakse väiksema võimsusega ajamites lühiajaliseks kiiruse vähendamiseks enne lõplikku peatamist. 5. Reguleerimine impulssmeetodil.
Lähisugulaste uuringud • Keskkonna mõju uuringud • Keskkonnaga manipuleerimine/eksperimendid Läbilõike uuring (crosssectional) • Erinevad uuritavad/grupid ühel ajahetkel • Kirjeldav, millegi väljaselgitamine populatsioonis • Ei uuri põhjust-tagajärge • Muutujatega (tingimustega) ei manipuleerita • Seosed erinevate aspektide vahel •Uuritakse erinevate inimeste gruppe ühel lühikesel ajaperioodil • Grupid peavad olema erinevad uurijat huvitava karakteristiku osas (nt vanus), kuid teiste tegurite osas sarnased (nt rahvus, SMS, haridustase jne) PLUSSID: • Kiire • Odav (vrdl teistega) • Võimalik suur hulk andmeid paljudelt lühikese ajaga • Sageli enesekohased küsimustikud • Saab vaadata huvitava karakteristiku seoseid paljude teiste teguritega (nt sugu, vanus, sissetulek, haridus jne) • Nt mingi tegevuse/käitumise seos mingi haigusega? MIINUSED: • Ei saa järeldusi teha
paneelide tootlikkus Eestis on sama. 10 Päikesepaneeli efektiivsusega puutub tavatarbija kokku läbi paneeli mõõtmete: kindla suurusega pinnaühikult (nt hoone katus) toodavad suurema efektiivsusega paneelid rohkem energiat. Seega ei ole niivõrd vahet, mis on paneeli efektiivsus, olulisem on 1W maksumus. Päikesepaneeli elektrilisi parameetreid iseloomustatakse läbi volt-amper karakteristiku ehk I-V kõvera. Päikesepaneeli tehnilistes andmetes on näha mitme parameetri puhul lisatähist mpp (maximum power point). MPP on maksimaalne punkt I-V (voolu-pinge) kõveras, kus kõvera ühes otsas on lühis (Isc) ja teises otsas avatud ahel (Uoc). Praktikas näeks see välja nii, et kui me päikesepaneeli avatud ahelale hakkame sujuvalt rakendama koormust ja samal ajal mõõdame pinget ja voolu, siis mpp on see punkt, kus I x V on maksimaalne P
Mtr on hõõrdejõudude moment laagrites ja ühenduskarbis Ms = Pn ×l Pn on hüdrodünaamiline jõud l on hüdrodünaamilise jõu õlg Mtr = f × Ms = f × Pn ×l f on balleri tihendites hõõrdejõude arvestav tegur f = 0,1...0,15 Mb = Ms + Mtr = (Pn ×l) × (1+f)=(31 086×0,95) × (1+0,15)=33 961 Nm 2.2 Rooliajami mõõtmete määramine Balleri läbimõõdu saab määrata väändele töötava võlli tugevuse tabeli (1) järgi, selleks leiame karakteristiku Xp diameetri valimiseks Xp = 100×F×r, kus F on roolilehe leitud märgpinala, r on vahemaa balleri pöördeteljest jõu rakenduskeskmeni r = l- z , kus l roolilehe raskuskeskme kaugus pöördeteljest z on roolilehe balanseeritud osa laius Tabel 1. Xp=100*20*(0,95-0,64)=2000*0,31=620 Valin db=170 mm = 0,17 m [Tabel 1. ] Kuna laev on jääklass A1 siis valin palleri läbimõõduks tugevus varuga db =0,2 m,
14 Kui kõik reguleerimiskontuuri moodustavad elemendid on lineaarsed, siis ka kogu automaatreguleerimissüsteem on lineaarne. Juba ühe oluliselt mittelineaarse elemendi olemasolu muudab kogu süsteemi mittelineaarseks. Lineaarse või lineariseeritud staatilise karakteristikuga elemendi püsiva väljundsuuruse ja seda põhjustanud sisendsuuruse, samuti nende vastavate hälvete suhe on igas elemendi töökarakteristiku punktis ühesugune, konstantne. Seda suhet, mida saab avaldada ka lineaarse karakteristiku tõusunurga tangensina, nimetatakse elemendi staatiliseks ülekandeteguriks. Ülekandetegur on dimensiooniga suurus. Reguleerimissüsteemi elemendid vaatamata oma mitmekesisusele, mõjutavad läbivaid signaale vaid mõnel üksikul oluliselt erineval viisil. Elementide omaduste väljaselgitamiseks kasutatakse kokkulepitud standardse iseloomuga sisendsignaale. Tüüpilisemaid on hüppesignaal.
iseloomulikuks kolmnurgaks. Koormuse ühendamisel klemmipinge langeb. Põhjusei 2: pingelangu tõttu ankrumähises ja ankrureaktsiooni demagneetival toimel. Väliskarakteristik (joonis 5.5a) - klemmipinge sõltuvus koormusvoolust. Koor- musvoolu tugevnemisel G klemmi-pinge alaneb, mis on seletatav ankrureaktsiooni demagneetiva mõju ja pngelanguga ankruahelas. Selle karakteristiku järgi saab arvutada pingemuutuse koormuse ära jäämisel, mis on umbes 5-10%. Reguleerimiskarakteristik (joonis5.5b) voolu muutmine ergutusahelas, et G koormuse muutmisel jääks
Euripides Euripides elas klassikalisel perioodil, 5.sajandil e.m.a. Euripidese elu langeb kokku sofistika õitseajaga, teiste traagikutega võrreldes võib teda pidada kõige filosoofilisemaks: teda on nimetatud filosoofiks teatrilaval. Oma teostes taotles ta üllatuslikkust traditsiooniliste teemade ja vaadete käsitlemisel (näiteks jumalate kriitika). Euripidese kangelased on lõhestatud vastuolulistest tunnetest, sündmuseid iseloomustab muutlikkus ja ootamatud pöörded. Ta kasutas ka tihti deus ex machina võtet. Euripidese aktiivne loomeaeg jäi Peloponnesose sõja aastatesse, tema tragöödiad peegeldavad sageli sõjasündmusi. Tema loomingu tipuks peetakse viit teost: ,,Herakles" ( kus Herakles oma lapsed tapab), ,,Alkestis" (Admetose abikaasast, kes end oma mehe eest ohverdas ja kelle Herakles allilmast tagasi tõi), ,,Medeia" (kus Medeia tapab Iasoni abikaasa ja oma lapsed), ,, Hippolytos" ja ,,Bakhand...
kujutab endast murtud t U sis t joont. Ülaltpiiramisel on * ü la ltp iir a m in e murdekoht karakteristiku U sis U V U v älj pos.-ses ülaosas, altpiirikul t U s is t allosas. Kahepoolsetel on amplituudkar.-l kaks murdekohta
on paralleelsed kõverad. . 13 Joonis 13 Kui pumba rõhk tõuseb lubatust kõrgemaks (punkt a), siis rakendub kaitse- või ülelaskeklapp ja vedelik voolab kas imipoolele või pumbast välja. Rõhk langeb. Mahtpumba üldkasutegur pumba tööpiirkonnas on konstantne. Kasutegur võib väheneda kui ekspluatatsioonis pump kulub, suurenevad lekked (millega väheneb mahukasutegur). Ekspluatatsioonis saab tehase poolt antud pumba karakteristiku järgi valida pumbale antud vedeliku pumpamiseks optimaalse tööreziimi (tööpiirkonna). Joonis 14. Staatiliserõhupumba kasutegur on seotud pumba tootlikkuse ja survega. Pumba tühikäigul (H = 0 ja Q = 0) on kasutegur (joon. 14) lähedane nullile. Pumba nimitööreziim valitakse reeglina pumba maksimaalse kasuteguri järgi. Kõrgetel rõhkudel hakkab kasutegur järsult langema seoses mahukasuteguri vähenemisega lekete suurenemisel.
Värvitoon on esemelt peegeldunud või seda läbinud valguse värvus. Igale värvitoonile vastab koht standardsel värviringil. Kromaatilisus ehk värvisus. Puhas segamata pigmentvärv on kõrge kromaatilisuse ehk värvisusega. Ka kahe pigmentvärvi segu on kõrge kromaatilisuse, kuid küllasus on sel puhul väiksem. Värvitoon on kromaatiliste värvide omadus, mis eristab neid akromaatilistest. Värvisüsteemis saab värvitooni kirjeldada lainepikkuse kaudu või vastava värvitooni karakteristiku nt värvinimetuse kaudu. Visuaalselt on värvitoon kvaliteet, mille abil eristatakse üht värvi teisest. Värvitoonid on punane, kollane, sinine jne. Primaarvärvide kahekaupa segamisel erinevates proportsioonides saadakse üha uusi värvi toone. Puhaste värvide lahjendamisel veega või segades valge, halli ja mustaga säilib nende värvi toon, kõige muude segamiste puhul see muutub.
mõõdikud haiguspäevade arv, magamise pikkus, hommikusöök hüpotees tervise õppijad on pärast õpinguid tervemad, tervise õppijad on tervemad kui teised. oletatav tulemus teadmine mõjutab käitumist. * üksikjuhtumi uuring. Võib liituda ükskõik millise teise meetodiga. * eksperiment tingimused on uurija otsese kontrolli all. * ristlõikeuuring uuring, mis on läbi viidud populatsiooni esindusliku valimi peal ja uurib haiguse või muu tervisega seotud karakteristiku seost teiste huvipakkuvate muutujatega, mis eksisteerivad ühes kindlas populatsioonis ühel kindlal ajal. * longituuduuring pikaajaline uuring sama valimi peal * korrelatsiooniuuring teatavate muutujate vahelise seose leidmine. Keerukas on vahe tegemine sõltumatute ja sõltuvate muutujate vahel * prospektiivne uuring on mingi hüpotees ja jälgid kuidas see hüpotees käitub. Enamasti on tegemist longituuduuringutega.
Suurem osa töötajatest täidab oma tööülesandeid alalistes väikestes rühmades, kus nende jõupingutused peavad üksteisega kokku sobima nagu tükid pildipusles. Kui nende töö on vastastikku sõltuvuses, tegutsevad nad meeskonnana ja püüavad arendada koostööd, mida kutsutakse meekonnatööks. Töömeeskonnad on formaalsed rühmad, mis koosnevad vastastikku sõltuvatest inimestest, kes on vastutavad eesmärgi saavutamise eest. Meeskondade tüübid Meeskondi saab eristada nelja karakteristiku alusel: eesmärk, kestvus, liikmelisus ja struktuur. Meeskonnad võivad erineda oma eesmärgilt. Meeskonnad võivad olla seotud tootearendamisega, probleemi lahendamisega, organisatsiooni ümberkorraldamisega või teiste tööga seotud tegevustega. Töömeeskonnad: rühmad, mis töötavad intensiivselt mingi eesmärgi nimel, kasutades oma positiivset energiat, individuaalset ja kollektiivset vastutust ja üksteist täiendavaid oskusi.
Suure võimsusega katelde korral tuleb kasutada vastubilansi meetodit, mille korral leitakse katsetulemuste põhjal katla soojuskaod ja siis arvutatakse katla kasutegur: kus q2 on katlast väljuv soojuskadu põlemisgaasiga, q 3 on ... kütuse keemiliselt mittetäielikust põlemisest, q4 on ... mehaaniliselt mittetäielikust põlemisest, q5 on ... katla välisjahtumisest ja q6 on ... räbu füüsikalise soojusega ja koldepaneelide jahutamisest. Katla erikulu karakteristiku võib arvutada: Kus C on tegur, mis sõltub valitud ühikutest. Katla erikulu arvutatakse : Q on katla soojuskoormus. Katla marginaalkulu karakteristik on katla kulukarakteristiku tuletis katla soojuskoormuse järgi. Katla elektrilise omatarbe karakteristikud on tavaliselt astmed, mis on tingitud omatarbeseadmete talitluse muutustest. Kõik katla karakteristikud võivad olla esitatud ka bruto või netokarakteristikuna. 3.Auruturbiinide tüübid ja nende kasutusalad
Keha on tasakaalus, kui F<=Fn*/r, kus r on silindri raadius. ka tinglik pinge, kuni punktis V toimub purunemine. Hõõrdejõud liugehõõrdumisel. Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme? Liugehõõre tekib eri kiirustega kehade kontakteerumisel. Liugehõõre on kehade suhtelise Teim on teatud standardtingimustes tehtavat katset mingi karakteristiku määramiseks. liikumise takistus, mis mõjub puutuja sihis kehade puutekohtades. Tõmbeteimi korral uuritakse proovimaterialist valmistatud varda ehk proovikeha võimet Amontos-Coulumbi seaduse järgi Fhmax <= Fn, kus Fh on hõõrdejõud ja Fn normaaljõud vastu pidada tõmbele. Teimi järgi tehakse tõmbediagramm, millel kajastub varda kehade kokkupuute pinnal ning on hõõrdetegur. Keha on tasakaalus, kui F<=F h
levib valgus sirgjooneliselt ja vaakumis kiirusega c=300 000 km/s b) uks valguskiir ei sega teiste levimist. Langev kiir peegeldub sama nurga alt tagasi, millega ta langeb. c) murdumisseadus kahe labipaistva keskkonna lahutuspinnal valguskiir murdub, langemis ja murdumisnurga siinus on jaav. sin/sin = n = v1/v2 Fotomeetria- optika haru, mis tegeleb valgusenergia mõõtmisega. Valgusvoog- on kiirgusvoog, mis on fikseeritud silma kui instrumendi karakteristiku järgi. Ühik luumen [lm] -> []SI = 1cd*1sr = 1lm. Ruuminurk- Steradiaan (tähis sr) on ruuminurga mõõtühik. Steradiaan on tipuga kera keskmesse toetuv ruuminurk, mis eraldab kera pinnal raadiuseruuduga võrdse pindala. Valgustugevus- on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Valem:I=d/d. Ühik: [I]SI = 1cd (kandela). Valgustatus- ehk valgustustihedus E on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pinnaühikule langevat valgusvooguehk täpsemalt valgusvoo tugevust. Valgustatust
ST, kuid punktile S vastavast kogudeformatsioonist kaod elastne osa, kuid on tekkinud plstne ehk jääkdeformatsioon. Tõmbediagrammi kõrgeima punkti U juures hakkab proovikeha ühes kitsas piirkonnas ahenema (moodustub „kael“). Edasiselt väheneb proovikehale mõjuv koormus ning seega ka tinglik pinge, kuni punktis V toimub purunemine. 30. Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme? Teim on teatud standardtingimustes tehtavat katset mingi karakteristiku määramiseks. Tõmbeteimi korral uuritakse proovimaterialist valmistatud varda ehk proovikeha võimet vastu pidada tõmbele. Teimi järgi tehakse tõmbediagramm, millel kajastub varda vastupanu tõmbele alates elastsest deformatsioonist kuni varda purunemiseni. Tehtud katsetega saadud tulemustega saab arvutada konstruktsioonide tugevust ja jäikust. 31. Paindepinge. Tugevustingimus paindel. 32. Normaalpinge arvutus puhtpaindel.
levimist. Langev kiir peegeldub sama nurga alt tagasi, millega ta langeb. c) murdumisseadus kahe labipaistva keskkonna lahutuspinnal valguskiir murdub, langemis ja murdumisnurga siinus on jaav. sin/sin = n = v1/v2 Fotomeetria- optika haru, mis tegeleb valgusenergia mõõtmisega. Valgusvoog- on kiirgusvoog, mis on fikseeritud silma kui instrumendi karakteristiku järgi. Ühik luumen [lm] -> []SI = 1cd*1sr = 1lm. Ruuminurk- Steradiaan (tähis sr) on ruuminurga mõõtühik. Steradiaan on tipuga kera keskmesse toetuv ruuminurk, mis eraldab kera pinnal raadiuseruuduga võrdse pindala. Valgustugevus- on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Valem:I=d/d. Ühik: [I]SI = 1cd (kandela). Valgustatus- ehk valgustustihedus E on füüsikaline
Lõik määratakse dünaamiliselt alguse, sammu ja punktide arvu (k) järgi. Viimased sõltuvad kopeeritud ridade arvust. Graafikute tegemiseks vajalik tabel luua List-objektina (Table-objektina 2007- s). Lõigu pikkus võiks tüüpiliselt olla 5-10 ühikut, samm - 0,1-0,2 ühikut. Funktsioonide variandid valida lehelt Karakteristikute variandid valida lehelt Funktsiooni d Karakteristiku d Funktsioonide variandid (valida õppemärkmiku viimase numbri 0 cos x 2 2sin( x + 1) + 5cos x x a F1 = ln( x 2 + 3) + cos 2 x 3 F1 = 3 x 2+x + 3 x 2 x
34. Punkt-ja vahemikhinnangud. Vabadusastmete arv – Punkthinnangud: üldkogumi parameetri punkthinnanguks on valimi vastav parameeter, so.üks konkreetne väärtus. Ühest üldkogumist saab moodustada valimeid – järelikult parameetrite hinnanguid on ka palju. Väikeste valimite korral võib punkthinnang oluliselt erineda hinnatava parameetri tegelikust väärtusest. Vahemikhinnang: üldkogumi karakteristiku vahemikhinnang – valimi alusel leitud vahemik, kuhu see parameeter kuulub teatud tõenäosusega. Seda ette antavat tõenäosust nim usaldusnivooks ja täh traditsiooniliselt 1-α. Tavaliselt võetakse usaldusnivoo väärtuseks 0,95 aga ka 0,90 või 0,99. Vabadusastmete arv – üksteisest sõltumatute suuruste koguarvu nimetatakse selleks. Enamasti n-1. 35. Statistiliste hüpoteeside kontrollimine, vead hüpoteeside
KOKKU 115 64 Matemaatika ja statistika 2008/2009 10.2 Keskmised Keskmised ehk asendikarakteristikud annavad teavet tunnuse väärtuste paiknemise kohta arvteljel või tunnuse väärtuste hulgas. Arvkarakteristikute väärtusi vaadeldes tuleb arvestada seda, kas valim oli kõikne või mitte. Karakteristiku väärtust üldkogumil nimetatakse ka karakteristiku õigeks või tegelikuks väärtuseks ehk parameetriks. Valimi põhjal arvutatud karakteristiku väärtust nimetatakse aga üldkogumi vastava karakteristiku hinnanguks. Hinnangu konkreetne väärtus on juhuslik ning sõltub konkreetsest valimist (üldkogumi objektidest võib ju moodustada palju erinevaid valimeid, iga valimi põhjal saame üldkogumi parameetrile erineva hinnangu). Hinnangut võib
bussidel (sõiduautodel) kõrguse reguleerimiseks, tagab mugavuse, väikese rõhu korral (< 10 baari) on vajalik suur patjade math, väike vertikaalne käik, karakteristik sõltub: gaasist, kolvi kujust ja padja koordniitide kaldenurgast 75. Hüdropneumaatiline vedrustus Diafragmaga akuga gaas - diafragma - õli koormuse suurenemisel omavõnkesagedus suureneb, progressiivne karakteristik (oleneb algrõhust). gaasi ruumala määrab karakteristiku, kummidiafragma vajab hooldust gaasi difusiooni tõttu, summutusklapp paikneb amortisaatori, vedru ja akumulaatori vahel , Kolviga akuga terasvedru gaasis kolb õli koormuse suurenemisel omavõnkesagedus suureneb, progressiivne karakteristik, gaasi ruumala määrab karakteristiku, gaasi survestatakse vedeliku abil sõiduki koormusega 76. Sildade vedrustuse tüübid Sõltuv vedrustus Lehtvedrudega, A-kujulise
tagasivoolav vedelik aeglustab vaakumi teket (s6 ). 13 Kolbpumba karakteristikud (tunnusjooned) ja tootlikkuse reguleerimise võimalused. Igal pumbal võib graafiliselt määrata tootlikkuse (Q) ja surve H (rõhu ) (p) omavahelise seose või tootlikkuse ja rõhu funktsioonina määrata teised parameetrid nagu pumba kasuteguri , võimsuse jne. Saadud kõveraid nimetatakse pumba karakteristikuteks (tunnusjoonteks). Karakteristiku vastavad punktid võib saada arvestuslikult ja katseliselt. Pumba valmistaja tehase esimese tüüppumba katsetustel saadud tulemused antakse tabeli kujul ja graafiliselt ja neid võrreldakse arvestuslikega. Ekspluatatsioonis saab tehase poolt antud pumba karakteristikute järgi valida pumbale antud vedeliku pumpamiseks optimaalse tööreziimi. Pumba pöörete arvu muutusega n1- n2 -le , muutub tootlikkus proportionaalselt pöörete arvu muutumisega , Pumba tunnusjoon
enda jaoks kõige meeldivama): 1. Määrata toote füüsiline tunnus, mis on tarbijaile ilmselt oluline. 2. Moodustada võrdsete intervallidega väärtusskaala selle tunnuse hindamiseks (näiteks hapukoore "siledus", plastiksuusa elastsus või mobiiltelefoni gabariit). 3. Mõõta tarbijate eelistused paarisvõrdluse meetodiga. 4. Analüüsida kõigi testide tulemusi korraga toote iga karakteristiku jaoks, määramaks antud tunnustaseme osas seda eelistavate tarbijate protsent. 5. Seostada eelistusi lõpliku kasutamisega. 6. Leida eelistusväärtus (eelistatavale vastav skaalapunkt) iga turul oleva kauba jaoks. 7. Analüüsida, mis suunas saab ja tasub muuta antud tunnust või kaupa, et tarbijad suhtuksid sellesse soodsalt (st leida valged laigud tururuumis). - reklaamipsühholoogilise reklaamijast sõltumatu teenistuse eelised: 1
iseloomustavad: a. Elastsuskonstandid E, v, G, mis iseloomustavad materjali käitumist Hooke’i seaduse kehtivuse piires b. Piirpinged ja deformatsioonid, mis iseloomustavad metrjali käitumist väljaspool Hooke’i seaduse kehtivuspiire. Nende täpseks määramiseks on tähtis jälgida katsemetoodikat, selleks et saadud tulemused oleksid omavahel võrreldavad. Standardmeetodiga läbiviidavat materjali karakteristiku määramist nimetatakse teimiks. Konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste selgitamisel on keskne koht tõmbe- ja surveteimil. Materjalide teimimise järeldused: 1. Plastse materjali puhul (teras, alumiinium) on voolupiir piirpingeks, mille järgi materjalis tekkivad suured jääkdeformatsioonid ja konstruktsioonis esineb purunemise oht. 2. Hapra materjali puhul (malm, betoon) ohutu pinge peab olema vahemikus, mida piiravad tõmbetugevus ja survetugevus.
Valim jaotatakse alagruppidesse, keda uurida tahetakse. (Näide: on teada, et uuritavast elanikkonnagrupist 7% on asiaadid, siis peab ka valimist 7% olema asiaadid) VAHEMIKHINNANG (USALDUSVAHEMIK) Suurus kannab nime olulisuse nivoo (vea tõenäosus). Kirjeldatud tõenäosust, mille uurija ise saab valida, nimetatakse usaldusnivooks (tähistatakse 1-), tavaliselt on piisavaks tõenäosuseks 0,95 (95%) või 0,99 (99%). Niisugust üldkogumi karakteristiku võimalike väärtuste vahemikku, millesse tegelik väärtus satub tõenäosusega 1- , nimetatakse usaldusvahemikuks ning otspunkte usalduspiirideks. Usaldusvahemik = valimi keskmine ± zkrit * st.viga VALIMI MAHU PLANEERIMINE Väikeste valimite korral on usaldusvahemiku laius suurem (määramatus on suurem). Valimi mahu suurenedes usaldusvahemiku laius ja seega ka määramatus väheneb.
annaabi.ee 
