1934. aastal 1940-1941 oli Kunstnike Kooperatiivi Tartu osakonna esimees 1941-1943 oli Tartu Kunstibüroo juhataja 1945-1949 oli Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud Looming Oli kunstnik, kes on loonud hulga meie omaaegsete kultuuritegelaste karakterportreesid On viljelenud ka maastikumaali, natüürmorti ja monotüüpiat On maalinud emotsionaalseid ja hoogsaid maastiku- ja linnavaateid Oskab oma modelle karakteriseerida mitte ainult hästi valitud zesti, vaid ka ilmekate detailide abil Raua pintslikiri on enamasti hoogne ning kohati efektseid poognaid viskav Tema käekiri laseb aimata kiiret maalijat, kes nii natüürmordis, maastikus kui ka portreteeritavates püüab tabada iseloomulikku ja karakteerset 40-ndatel domineeris tema töödes tihti sinakas koloriit "Aias" Valminud 1938 Õli, lõuend 116 x 89 cm Raua kuulsaim teos Kujutab oma
Samal aastal maalitud "Natüürmordis aedviljadega" (1935) väljenduvad nii "Pallase" tolleaegsete õpilaste kui ka Gustav Raua enda iseloomulikud taotlused. Rohelisele toonile paigutatud kollane kõrvits, punane peet ja rohelised sibulavarred moodustavad maalilise terviku, milles erilise kõla saavutab sooja punase, särava kollase ja maheda rohelise akord. Kunstnikule oli omane tugev eseme materiaalsuse ning plastilise vormi rõhutamine, mis tuleb selgelt esile. Gustav Raud oskab oma modelle karakteriseerida mitte ainult hästi valitud zesti, vaid ka ilmekate detailide abil. Selliste karakterportreede hulgast paistab silma küllaltki siledas laadis maalitud Jaan Vahtra portree (1936), milles portreeritava rahutu mitmepalgeline kunstnikunatuuri iseloomustamisel räägivad kaasa figuuri iseteadlik hoiak, piip ja akordion. Gustav Raua maalijatemperament avaldus spontaansemalt arvukates maastikes ja linnavaadetes. Vabalt, ühtlaste ja sujuvate pintslitõmmetega, sulavas värvigammas,
Ambrose 339-397) Kritika: Üldisi tõdesid on siiski raske kindlaks määrata.(Näit: holy war, kommunismivastane sõda) Rahvusvaheline poliitika on amoraalne. Tihti teeb riik ükskõik mida, et oma eesmärke (julgeolek, stabiilsus, õitseng) saavutada, kaasaarvatud sõda. 47 48 14. PEATÜKK Esimene maailm 1. 2. 3. JA 4. MAAILM See ptk taotleb võimatut: püüab karakteriseerida poliitika põhijooni nii iga riigi sees kui riikide vahel, hõlmates 160 rahvusriiki kaasaegses poliitilises maailmas. Jaotus riikide suure arvu tõttu subjektiivne. Riikide klassifitseerimisel nelaj maailma vahel tuleb silmas pidada, et: · on siiski olulisi erinevusi riikide vahel ühes konkreetses maailmas (eriti kolmandas) · igal riigil on oma unikaalsus, mis läheb üldistuses kaduma · mõne riigi teatud iseloomujoon võib olla sarnane mingisse teise maailma kuuluvate riikide omaga
annaabi.ee 
