N leidis sarnasust tragöödia ja muusika mütopoeetilise jõu vahel, pühendades tähelepanu eriti mõlema emotsionaalsele mõjule. Tragöödias nägi Nietzsche metafüüsilise kannatuse kajastumist, mille vastandiks ta pidas ratsionaalset elutunnetust. Theophrastos Euroopa kultuuritraditsioonis. Antiikaja inimesepilt. Theophrastose teos ,,Inimtüübid" keskendub erinevatele karakteriltele. Sellisest zanrist saab alguse karakteriromaani areng. Karakterikesksed on euroopa kirjanduses näiteks rahvajutud, valmid, naljalood ja draamazanr tervikuna. Antiikajal tegelesid inimloomuse mõtestamisega eelkõige filosoofid, aga ka ajaloolased, kõnemehed. See, mida praegu mõistetakse isiksusena, selleks olid hing (kr. Psyche, ld. Animus), loomus (kr. Psysis, ld. Natura), eetos loomutava ja kombed (kr. Ethos, ld. Consuetudo) ja karakter (kr. Ethike charakter), mida ladina keeles tähistas tavaliselt fraas