koordinaadid. Tsuktsimaa põhjarannikul 1867. aastal Thomas Longi poolt avastatud saar nimetatigi hiljem Wrangeli saareks. Peale saare on Wrangelli järgi saanud nime ka Alaska kagurannikul asuv laht, Alaska mäemassiiv ja neem. Wrangell hankis andmeid ka PõhjaJäämere jääreziimi kohta ning tegi ekspeditsiooni vaatlustulemustele toetudes kindlaks ulatusliku aastaaegadest sõltumatu lahvanduse olemasolu. 1824. aastal ülendati Wrangell kaptenleitnandiks ning ta sai Vladimiri IV klassi ordeni. Osa tema poolt Kolõma ekspeditsioonilt kogutud materjalidest ning vaatlustulemustest on 1827. aastal avaldanud G. F. Parrot, kes oli neid Wrangelli palvel analüüsinud ning süstematiseerinud. Teos kandis pealkirja:,,Kaptenleitnant parun Wrangelli füüsikalisi tähelepanekuid tema reiside ajal Jäämerel aastatel 1821, 1822 ja 1823" 1828. aasta sügisel saabus ,,Jelizaveta" Wrangelli juhtimise all Kroonlinna. Wrangell
Krusensternil ta kaasa võtta ümbermaailma ekspeditsioonile . Aastail 1803 1806 saigi merereis teoks . Reisil täpsustati paljude saarte ja poolsaarte kaarte , ning mitmed geograafilised objektid said endale uued nimed . Näiteks Krusensterni avastatud neem Sahhalini saare lõunaosas hakkas kandma Bellingshauseni nime . Ekspeditsiooni lõpus kirjutas Krusenstern aruande , kus Bellingshausen sai kõvasti kiita . Lisaks ülendati ta leitnandiks ja pärast ekspeditsioonilt naasemist kaptenleitnandiks . Ta purjetas mitmete laevade komandörina ka Läänemerel. 1890 . aastal võttis Bellingshausen Rootsi laevastikuga osa merelahingust Suursaare ja Seiskäri lähedal . Pärast lühiajalist teenistust Riias määrati Bellingshausen Musta mere laevastikku , kus ta osales lahingus Kaukaasia rannikul , tegeles hüdrograafiaga , ning täpsustas merekaarte . 1819 . aastal sai ta ülesande , määrata Musta mere rannajoone tähtsamate punktide koordinaadid , mida meresõitja asus innukalt täitma
· 12. mai algas eestlaste Maipealetung. · 25. mai eestlased vallutasid Maipealetungi käigus Pihkva. · 5. juuni Eesti soomusrongi ja Landesveeri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algab Landesveeri sõda. Samal päeval lõppes Maipealetung PõhjaLäti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. · 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. Sõja kulg 1919 · 14. detsember Johannes Herm ülendati kaptenleitnandiks. · 29. detsember kindralmajor Aleksander Tõnisson sai Viru rinde juhatajaks. · 30. detsember lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. · 31. detsember sõlmiti vaherahu. Sõja kulg 1920 · 3. jaanuar kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. · 2. veebruar sõlmiti Tartu rahu. · 30. märts vahetati Tartu rahu ratifitseerimiskirjad, millega see jõustus. · Tartu rahuga lõppes sõjategevus Venemaa vastu.
üksused. · 29. oktoober Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. · 18.30. november eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal. · 28. november Eesti Merejõudude juhatajaks sai tervislikel põhjustel lahkunud Johan Pitka asemel mereväeleitnant Johannes Herm. · 5. detsember Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. · 14. detsember Johannes Herm ülendati kaptenleitnandiks. · 29. detsember kindralmajor Aleksander Tõnisson sai Viru rinde juhatajaks. · 30. detsember lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. · 31. detsember sõlmiti vaherahu 1920 · 3. jaanuar kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. · 2. veebruar sõlmiti Tartu rahu. · 30. märts vahetati Tartu rahu ratifitseerimiskirjad, millega see jõustus. 13
· 29. oktoober Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. · 18.30. november eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. · 28. november Eesti Merejõudude juhatajaks sai tervislikel põhjustel lahkunud Johan Pitka asemel mereväeleitnant Johannes Herm. · 5. detsember Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. · 14. detsember Johannes Herm ülendati kaptenleitnandiks. · 29. detsember kindralmajor Aleksander Tõnisson sai Viru rinde juhatajaks. · 30. detsember lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. · 31. detsember sõlmiti vaherahu Referaat EÜA06 VÜKK.02.06.08
· 17.18. september - Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. · 17. september Jaan Soots ülendati kindralmajoriks. · 21. september Johan Pitka ülendati kontradmiralks. · 28. november Eesti Merejõudude juhatajaks sai tervislikel põhjustel lahkunud Johan Pitka asemel mereväeleitnant Johannes Herm. · 5. detsember Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. · 14. detsember Johannes Herm ülendati kaptenleitnandiks. · 29. detsember kindralmajor Aleksander Tõnisson sai Viru rinde juhatajaks. · 31. detsember sõlmiti vaherahukokkulepe. 1920 · 3. jaanuar kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. · 2. veebruar sõlmiti Tartu rahu. 18 Lisa 2. Pildid Joon. 1. 150mm suurtükk Joon. 2. Soomusauto ,,Kalewipoeg" 19 Joon. 3
29. oktoober Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 18.30. november eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 28. november Eesti Merejõudude juhatajaks sai tervislikel põhjustel lahkunud Johan Pitka asemel mereväeleitnant Johannes Herm. 5. detsember Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. 14. detsember Johannes Herm ülendati kaptenleitnandiks. 29. detsember kindralmajor Aleksander Tõnisson sai Viru rinde juhatajaks. 30. detsember lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember sõlmiti vaherahu. 1920 3. jaanuar kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. 2. veebruar sõlmiti Tartu rahu. 30. märts vahetati Tartu rahu ratifitseerimiskirjad, millega see jõustus JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS
laevadel “Nadezda” ja “Neva”. Tsaari – Venemaa aluste esimene ümbermaailmareis saigi edukalt teoks aastail 1803 – 1806 A. Krusensterni juhtimisel, kes hindas kõrgelt ekspeditsionil kartograafina töötanud F. Bellingshauseni saavutusi. Mitmed geograafilised objektid said esmakordselt nime, näiteks Krusensterni avastatud neem Sahhalini saare lõunaosas hakkas kandma Bellingshauseni nime. “Nadezdal” ülendati F. Bellingshausen leitnandiks ja pärast ekspeditsioonilt naasmist kaptenleitnandiks. Pärast lühiajalist teenistust Riias määrati Bellingshausen 1811. aastal Musta mere laevastikku, kus ta osales lahingutegevuses Kaukaasia rannikul, tegeles hüdrograafiaga ning täpsustas merekaarte. 24. aprillil 1819. aastal kutsuti meresõitja Peterburi, kus teda ootas üleviimine laeva “Vostok” komandöriks ning ühtlasi Vene laevastiku esimese Antarktika – ekspeditsiooni ülemaks määramine. Lõuna – Jääookeani ekspeditsiooni projekti koostas A
annaabi.ee 
