Jaan Kaplisnki Kaspar Semm ME-12 Jaan Kaplisnki Sündis 22 jaanuaril 1941 Tartus Isa Jersy Kaplisnki oli Poola keele ja kirjanduse õppejõud Tartu Ülikoolis. Ema Nora Kaplinski oli tõlkija. Jaan Kaplisnki Jaan õppis Tartu ülikoolis filoloogiat. 1970. aastatel elas Tallinnas ja töötas botaanikaaias. Oli riigikogu liige. Tegutses vabakutselise kirjanikuna. On abielus Tiia Toometiga. Jaan Kaplisnki Oma loomingus esindab ökoloogilist vaatepunkti, kirjutab loodusest. Kaplinski on väljaspoole Eestit kõige tuntum luuletaja. On kirjutanud luuletusi, esseid, proosatekste, näidendeid. Jaan Kaplisnki Kaplisnki debüütkogu on „Jäljed allikal“ (1965), see ilmus kolmandas luulekassetis. Tuntuim kogu on „Tolmust ja värvidest“ (1967) Paljudest tekstidest on saanud laulud. Jaan Kaplisnki Minimalistlikke ja kõnelähedasi vorme esineb juba
Mõnikord kõnelejad ei märkagi, et kasutavad sõnu, mis ei kuulu kirjakeelde. Slängi võib kõnesse lülitada teadlikult või kontrollimatult. Töö teises osas esitati ülevaade uurimistulemustest. Andmed saadi küsitlusest, mis viidi läbi 17-18aastaste noorte seas. Uurimisalusesse gruppi kuulusid Tartu Raatuse Gümnaasiumi 11. klassi õpilased ning Saku/Rock korvpallurid. Samuti esitati võrdlus, milles vaadeldi küsitlusest saadud slängisõnu, Mai Loogi ning Lemmit Kaplisnki ja Kätlin Vainola slängisõnaraamatutes esitatud sõnu. Noored inimesed kasutavad slängi, et näidata sellega oma teatud gruppi kuuluvust. Kõige rohekem kasutavad õpilased slängi treeningul või internetis. Kõige vähem koolis ja kodus vanematega suheldes. Kooliõpilaste ja korvpallurite slängisõnavaras leiti olulisi erinevusi. Tänapäeva noorte sõnavara ja kümme ning kakskümmend aastat tagasi sõnaraamatutes
Tema isikut võiks välja lugeda. Rohkem dokumentaalkirjanduslik. Või teine variant, et sellele antakse ilukirjanduslik rüü. 2. võiks rääkida esseistlikust proosast. 3. reisikirjandus. 4. ulmekirjandus. Autobiograafilise proosa väljaarendatum näide on raamat "Isale". Raamat, mis on Kaplinski isale pühendatud. Ei ole tavalises mõttes mälestuste raamat, sest isa ta ei mäleta. PEab isaga teistmoodi rääkima. Ilukirjanduslik variant võiks olla "Seesama jõgi" Kaplisnki ise öelnud, et see on tema tõeline pärisromaan. Autobiograafiline romaan. Mõlemat asjaolu peab arvestama. Autobiograafiat eesti kriitika leiab kergesti, oleneb kui sügavalt v mitmekülgselt. Ei maksa lugeda, et loeme läbi ja saame teada K eluloo. Süzeekäike, mis päris ei klapi K eluga. Tähelepanu äratanud Kaplinski-sarnane peategelane. õpetajakuju, Kerge ära tunda Uku Masingut. Peategelase ja õpetaja vaheline suhe üks suhete telg