Ehkki ta vahel oma daktikaga ära tüütab (me võime ju vabalt kujutleda lugematagi, mis Kaplinski selle või teise asja kohta arvab), on meil selliseid suurekaliibrilisi vabamõtlejaid ju ainult tema üksi. Nii on iseloomustanud oma kaaspõlvlast enam kui kolme aasta eest Mati Unt, otsides Jaan Kaplinski esseekogu "Võimaluste võimalikkus" arvustuses vastust küsimusele "Mis on "kaplinskilikkus?" Ja nagu toodud repliigist ning kogu arutlusest endast (Postimees, 24. oktoober 1997) selgub, on just vabamõtlejast õpetaja see vorm, millesse hiliskeskikka jõudnud Kaplinski olemus mahutub. Iga suur looja on õpetaja. Tegelikult on iga suur looja ühtlasi õpetaja, mis ei kehti aga ümberpöördult: iga õpetaja ei pruugi olla sugugi looja, enamasti piisab ka vahendamisest ja süsteemihoiust
2000 Kirjutatud 2000 Silm. Hektor 2003 Isale 2005 Sõnad sõnatusse 2007 Seesama jõgi 2008 Teiselpool järve 2012 Taivahe heidet tsirk - valdavalt võrukeelne. Teadlikult ka tartukeelseid luuletusi. Lõunaeestluse ja juurte otsimine on uue sajandi teema. 2014 Jutte 2014 Mõtsa ja tagasi Perioodi piiride tõmbamine sgasem, sesmõttes, et kirjutab vormiliselt eritüüpi luulet vaheliti, paralleelselt. Luules läbi aastakümnete kaplinskilikkus. Piirjooned 60ndatel ja ka aastal 2015. Võiks perioodi piire katsetada panna. Mingismõttes eristada 60ndad, alustada teist perioodi luulekoguga "valge joon..." see tähendaks, et samas laadis kirjutamine jätkub, aga 60ndatel on loitsiv-laululine stiil. See rohkem esiplaanil, aga ei kao 70ndatel. Siis aga vabavärsiline mõtisklev laad rohkem näha. Teine piir võiks olla selgem, aga mitte päris selge, võiks minna või alata "õhtu toob tagasi kõik" ja neljas periood