Maailm pärast Teist Maailmasõda Teine Maailma sõda toimus 1.september 1939 kuni 2.september 1945 Saksamaa pealetungist Poolale kuni Jaapani kapituleerumisele. Inimeste sõnul on Teine Maailmasõda Esimese järg. Sõja algamise põhjuseks peetakse Saksamaa solvumist ja lüüasaamist Esimeses Maailmasõjas ja tema soovi võitjariikidele kätte maksta ning võitles lõpuks kahel rindel. Sõjale järgnesid suured territoriaalsed muudatused ja ,,külm sõda''. Samuti sooviti aidata sõjas kannatada saanud riike uuesti jalule. Üle maailma lõppes Teine Maailmasõda Jaapani kapituleerumisega 2.septembril 1945
Berliin mber ja seda kaitsvad Saksa ved kas hvitati vi sunniti alistuma.Vatupanu oli sellele vaatamata vga ge.Nukogude ved kandsid suuri kaotusi.Hitler sooritas enesetapu.(vttis mrki) Kohtumine Elbel. Elbeli jel kohtusid Ameerika ja Nukogude ved.Lnerinne ja Idarinne said kokku.Kohtumine mdus sbralikult.Hitleri pooldajatele oli see suureks pettumuseks. Nad arvasid et kui kaks rinnet kokku saavad siis nad hakkavad omavahel sdima.Kuid midagi sellist ei juhtunud. 8.mail 1945. Saksamaa kirjutas alla kapituleerumisele. Berliini alistumisega ei olnud Euroopa sjasndmused veel tiesti lppenud.Prahas olevad Saksa ved ei tahtnud veel alla anda.KOhalike Tsehhi lestusnute ja sakslaste vahel toimus veel lahing.Ja siis sakslased ikka kapituleerusid.
surve alla. 1913. aastal kolis Hitler Münchenisse ning 1914. aastal I Maailmasõja puhkedes astus ta koheselt vabatahtlikuna sõjaväkke. Seal saavutas ta kaprali auastme ning tema vaprust hinnati raudristi I ja II järguga. Pärast Saksamaa kaotust ja sõja lõppu ühines Hitler 1919. aastal Münchenis väikese Saksa Töölisparteiga, mis tema soovil nimetati 1920. aastal ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (NSDAP). Saksamaa kapituleerumisele järgnenud kaoses olid paremradikaalse partei tekkeks väga sobivad tingimused, seda just Baierimaal, millele oli traditsiooniliselt omane umbusaldus Berliinis asuva keskvalitsuse suhtes. 1921 aastast asus Hitler oma parteid süstemaatiliselt massiliikumiseks muutma ning peatselt ulatusidki tema kuulajaskonnad tuhandetesse. See periood kulmineerus nii nimetatud Müncheni õlleputsiga 1923 aasta septembris, kui Hitler ja Erich Luddendorff püüdsid Baieri
5 1913. aastal kolis Hitler Münchenisse ning 1914. aastal Esimese maailmasõja puhkedes astus otsekohe vabatahtlikuna sõjaväkke. Sõjas saavutas ta kaprali auastme ning tema vaprust hinnati raudristi I ja II järguga. Pärast Saksamaa kaotust ja sõja lõppu ühines Hitler 1919. aastal Münchenis väikese Saksa Töölisparteiga, mis tema soovil nimetati 1920. aastal ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (NSDAP). Saksamaa kapituleerumisele järgnenud kaoses olid paremradikaalse partei tekkeks väga sobivad tingimused; seda eeskätt just Baierimaal, millele oli traditsiooniliselt omane umbusaldus Berliinis asuva keskvalitsuse suhtes. Hitler ütles hiljem, et nördimus kaotatud sõja ja novembrikurjategijate reeturlikkuse üle oli teda kallutanud poliitikuks hakkamise otsusele. Pärast sõda pöördus ta tagasi oma rügemendi kasarmusse, ta valiti mitmeid kordi üheks oma rügemendi usaldusmeestest
Seega leidsid sakslased Tallinnasse sisse marssides eest mitte laostunud Nõukogude võimu, vaid iseseisva Eesti riikliku korralduse. Enne saksa vägede saabumist jõudsid eesti rahvusväeosad puhastada Tallinn punakaartlastest ning linnas kord maksma panna. Kahjuks osutus sellel hetkel iseseisvuse ülesehitamine veel võmatuks, sest punaste asemele asus saksa okupatsioon. Tänu liitlasvägede läbimurdele Hindenburgi liinist läänerindel ja sellele järgnenud saksa vägede kapituleerumisele, varises saksa okupatsioon ka Ida-Euroopas. Liitlasriikide nõudel pidid sakslased oma väed ka Baltimaadest välja viima. Seda tõttas ära kasutama Nõukogude Venemaa, kes nägi saksa vägede taandumises võimalust haarata enda kätte ka Kesk- ja Ida- Euroopa, et ellu viia utoopiline unistus üleeuroopalisest revolutsioonist. Punavägi ähvardas seega ka Eestit. 1918.a.sügiseks oli Eesti loonud sõbralikud suhted maailmasõja võitnud liitlasriikide ja Skandinaaviamaadega. 19
riigihoidja ning presidendi ) au tollele, leppides ise ilmselt talle lubatud eluaegse ülemjuhataja ametikohaga. 12. märtsil 1934 kutsus K. Päts Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks ning koos pandi toime vabadussõjaliste vastane ( aga nagu peagi selgus, ka demokraatiavastane ) riigipööre. On tõenäoline, et sellest momendist sündinud K.Pätsi J. Laidoneri kaksikvalitsus ( sisuliselt pehmekäeline diktatuur ) sai eelduseks 5 aastat hiljem toimunud Eesti Vabariigi kapituleerumisele N. Liidu ees. Esialgu aga kestis veel Eesti Vabariik ja kõrgetele persoonidele jagati auameteid, auastmeid ja aumärke. Viimastest sai ta rahuajal Kotkaristi I, Punase risti 1. Järgu teenetemärgi ja erisuurpaelaga Valgetähe teenetemärgi. Auameteist sai ta 1938.aastal Riiginõukogu liikmeiks. Tänapäevaks unustuse hõlma vajunud Riiginõukogu oli oma lõpuaastail totalitarismi poole kalduva esimese Eesti Vabariigi Riigikogu 40-