1721. aasta rahulepinguga paika pannakse, jääb seega väga pikaks ajaks püsima. Selgelt seisulik kohtusüsteem, tagatud kapitulatsioonide ja rahulepinguga. Sellega tagati saksa rahvusest kohtunikkond ja kohalik vana Liivimaa kohtumenetlus, protsessiõigus, kohtukorraldus. Üks erandlik periood siia vahele jääb asehaldusaeg (1783-1796-97). Üks oluline erinevus varasema, 17. sajandiga, on see, et varem oli kohtusüsteem dualistlik (riiklik ja seisuslik kohtukorraldus). Nüüd, tänu kapitulatsioonidele, Balti erikorrale riik taandub ja jääb alles ainult seisuslik ehk aadlipmavalitsusele ning linnadele ja raadidele tuginev kohtukord. Rootsiaegsed riiklikud kohtuinstantsid lõpetavad oma tegevuse (Tallinnas Linnusekohus, samuti Riias). Liivimaal oli üldse riiklik kohtukorraldus domineeriv, see kontroll nüüd kaob, jääb aadli omavalitsuste kontrolli alla. Vene riik ei olnud võimeline kohapealselt kohtusüsteemi üle võtta, ei tuntud siinseid olusid ja ei olnud ressursse, et siin oma
siseasjadesse sekkumast. Balti erikord (der baltische Landesstaat balti maariik)- Rüütelkondade ja linnade omavalitsus Balti provintsis. Balti erikorra kõrgaeg oli 18. sajandi jooksul periood 1710- 1783 ( kuni asehalduskorra kehtestamseni). 1796 pmst juba taastati balti erikorra põhijooned. Samuti ka 19. saj esimene pool balti erikorra oluline osa, mille lõpetas selgelt venestusaeg. Balti erikord tugines nendele samadele kapitulatsioonidele, Turu ja Uusikaupunkti rahule, keisrite ja tsaaride nõustumistele jne. Siine erines väga vene sisekubermangude elust igas mõttes. Balti provintsides kehtisid ainult need vene riigi seadused, mis ei läinud vastuollu kohalike privileegidega. Kuni 19. saj keskpaigani olid vene mõjud balti aladel küllaltki tagasihoidlikud. Üldisemalt hinnates võib öelda, et balti erikord talupoegadele suht rist ja viletsus. Haldusjaotus: Suuri muudatusi ei olnud vörreldes Rootsi ajaga.
annaabi.ee 
