Garlieb Helwig Merkel 1769 sünd Ledurga pastoraadis algõpe pastorist isalt 1777-1782 Riia Toomkool 1782 iseõppija, ametnik, eraõpetaja 1788-1796 koduõpetaja publitseeris "Lätlased eeskätt Liivimaal filosoofilise aastasaja lõpul. Etnograafilis-antropoloogiline uurimus" (1796) Ühiskondlikud olud Kapitulatsioonid (1710) Liivi- ja Eestimaa rüütelkonnad ning linnade raed Balti erikord privileegide säilitamine Roseni deklaratsioon (1739) mõisnike piiramatu omandiõigus talupoegade vara ja isiku suhtes Browne'i positiivsed määrused (1765) Pärisorjuse teemal enne Merkeli "Lätlasi" Johann Georg Eisen von Schwarzenberg (1717-1779) Heinrich Johann von Jannau (1753-1821)
Lõuna-Eestis lõppeb. Saaremaa jääb veel Taanile 1645 Brömserbo rahu Rootsi ja Taani vahel. Kogu Eesti territoorium on Rootsi võimu all. 1660 Oliwa rahuga läheb viimase Eesti alana Rootsi võimu alla Ruhnu saar Rootsi võimu ajal jäi Eesti jagatuks kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Mõlema kubermangu eesotsas olid kindralkubernerid. 1700-1721 Põhjasõda 1710 (1721) Rootsi võimu lõpp Eestis 1710 Harku kapitulatsioonid 1721 Uusikaupunki rahu Venemaa ja Rootsi vahel. Venemaa saab Eesti-, Liivi ja Ingerimaa Eestis algab Vene aeg. Maa on jaotatud kaheks kubermanguks, mõlema eesotsas kindralkubernerid. Kujuneb välja Balti erikord. 1783.1796 Asehalduskord. Lisandusid Paldiski maakond, Viljandimaa, Võrumaa. 19. sajandil jääb olukord üldiselt samaks, suureneb vaid linnade arv. Kuni Vene aja lõpuni 12 linna. 30
septembril 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes. Uusikaupunki rahu lõpetas Põhjasõja. Rahulepingu järgi sai Venemaa Rootsilt Liivi-, Eesti-, Ingerimaa ja osa Laadoga järvest läänes asuvast Karjala maakitsusest koos Käkisalmi ja Viiburiga. Rootsi sai Venemaalt kompensatsiooni 2 miljonit riigitaalrit ning tagasi sõjas hõivatud Soome ala. Lepingu järgi sai Rootsi õiguse Baltimaadest iga aastal tollivabalt välja vedada vilja 50 tuhande rubla eest. Kehtima jäid 1710 aastal sõlmitud kapitulatsioonid, millega tagati balti aadlile kohaliku elukorralduse, õiguste ja usundi seega Balti erikorra säilimise ning Eesti- ja Liivimaale laialdase omavalitsuse. Säilitatakse luteri usu kirik. Tallinna alistumine Vene vägede ees 29. septembril 1710 Tallinn säilitas oma senise sisemise valitsemiskorra, saksa keele kasutamise õiguse ametliku keelena, luteri usu puutumatuse, senised maksud ja sissetulekud näiteks sadamatollid jms
,,Liefländische Landesordnungen" (1673, 1707), mis haaras peaaegu kõik õiguse harud. 18. sajandi poliitilise ajaloo peamised allikad on Vene keskvalitsuse ukaasid ja kohalike võimude patendid, milles orienteerumise lihtsustamiseks anti välja registreid ja käsiraamatuid. Samuti anti Vene ajal välja Rootsi-aegsete seaduste kogusid, kuhu olid lisatud Vene seadused. 1865. Aastal avaldasid Carl Schirren (1826-1910) ja Eduard Winkelmann Balti erikorra alusdokumendid Põhjasõja-aegsed kapitulatsioonid. 19. sajandisse langevad talurahvaseadused 1802-1804, 1816/1819 (talurahva vabastamine), 1849, 1856, 1865, ja 1860-1890 aastate reformid. Nikolai I valitsusajal alustati seaduste kodifitseerimist ehk ühisteks kogudeks süstematiseerimist. Viieosalisena kavandatud Balti provintsiaalseadustikust ilmus kolm osa - I, II 1845. Aastal ja III 1864. Aastal. I osa on ametiasutuste korraldus, II osa seisusteõigus, III osa on tsiviilseadustik, mis kehtis ka iseseisvas Eestis. 19
omavalitsusasutuse süsteem, mis teatud muudatustega jäi püsima 20.saj alguseni; Gustav II Adolf reformis kohtukorraldust - riiklike kohtute loomine vähendas mõnevõrra aadli võimu talupoegade üle Rootsi ajal lõpus: Karl XI reformid - reduktsioon ehk mõisnike võimu vähendamine (mõisate omanikud pidid osa tulust andma riigile) > 17. saj lõpus õnnestus kuningal aadlivõimu selgroog murda Vene aja alguses: 1710. a kapitulatsioonid - Peeter I kinnitas kõik aadlikele lubatud privileegid - baltisaksa aadel ja linnakodanikud omandasid rohkem eesõigusi, kui neil eales varem oli olnud; baltisaksa aadlike eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad - aadlimatriklid -, kuhu lisati uus perekondi ainult olemasolevate nõusolekul; aadli positsioone tugevdas järsult ka Peeter I poolt Põhjasõja lõpuaastail läbiviidud restitutsioon, millega kaasnes
segamatult linnadest lahkuda ja laevadel Rootsi poole purjetada. Linnadele kinnitati nende endised õigused. Peeter I kinnitas Eestimaa rüütelkonna eriõigused 1.märts 1712. Eesti ja Liivimaa kuulumine Vene impeeriumi koosseisu vormistati Uusikaupunki ehk Nystadti 1721.a rahulepinguga, millega kinnitati veelkord 1710.a kapitulatsiooni sisu. Rootsile maksis venemaa kompensatsiooniks 2 miljonit riigitaalrit ning andis Rootsile õiguse tollivabaks viljaimpordiks Balti kubermangus. Kapitulatsioonid ning Uusikaupunki rahu tagasid Eesti ja Liivimaa senise elukorralduse säilimise. 18.saj ühendati Läänemere kubermangude koosseisu Vene impeeriumisse ka Eesti ala linnad,mis olid sellisena erandlikus staatuses võrreldes teiste Vene impeeriumi linnadega. Kõige enam kaotas Põhjasõjaga Eesti-alade talupojaseisus, kes jäi ilma igasugusest riigipoolsest kaitsest. Vene impeeriumis toimus talurahva pärisorjastumine.
1710 kevadel jõuab kohale ka katk. 10.06. teeb Seremetjev linnale ettepaneku alistuda, mis lükatakse tagasi. 14.06 algab korralik pommitamine, ei säästeta enam midagi, 11 päeva järjest lastakse linna suurtükikuule. Seega linnal ei jää muud üle kui koostada kokkulepe. Kuna linnas oli kolm erinevat osapoolt: Rootsi garnison, Riia linn ise ning Liivimaa rüütelkond, pidid kõik eraldi punktid koostama. Need esitatakse läbirääkimisteks Seremetjevile. 1. juulil toimuvad järjest kapitulatsioonid: 3. juulil rootsi garnisoniga, 4. juulil teise kahega. Rootsi garnisonil lubati auavalduste saatel lahkuda, linn ja rüütelkond saavad oma kapitulatsioonid kinnitatud, kinnitatakse nende vanad privileegid ja õigused. August II Tugevale teatatakse pärast Riia kapitulatsiooni, et tema nõudmised tulevad arutlusele hiljem. 5. juulil tulevad vene väed linna, 14. juulil toimub pidulik truudusvande andmine Peeter I-le. Pärast Riia langemist, alustati 22. juulil Pärnu piiramist
enda kanda võtaksid, kellel oleks teadmised ja oskused. Lootis baltisakslasi võtta Vene riigi teenistusse. 3) Vene liitlassuhted – Põhjasõja alguses olid Vene liitlasteks Poola ja Taani. Poolaga leping, et Balti provintside vallutades lähevad Balti provintsid Poola võimu alla. Alistumislepingutega oli Peeter I võimalus viidata, et tegemist pole sõjalise vallutamisega, vaid tsiviliseritud võimuvahetusega, Balti provintside seisused tahtsid ise alistuda. Kuna kapitulatsioonid allkirjastati Vene väejuhtide poolt, siis Peeter I hiljem andis privileegide kinnitused. Uusikaupunki (Nystadi) rahuleping 1721. Saaremaa, Pärnu, Tartu ja Narva privileegide kinnitamine 1731. Turu rahuleping 1743. Liivimaa privileegid kinnitatakse juhul, kui neid on Vene keskvõimul võimalik kasutada – Vene võim otsustab, millised privileegid kehtivad, millised mitte. Eestimaale sellist tingimust ei lisatud, kinnitati kõik privileegid. Uue monarhi võimuletulles kinnitas ta
1897. 3) 1710. aasta võimuvahetus: 1700 - Narva lahing, Peeter I sai lüüa Rootsi vägedelt. 1709 - Oktaava lahing, Karl XII sai hävitavalt lüüa. 1710 - Vene armee hõivas Eesti ja Liivimaa kubermangu. Lõppes Rootsi aeg. Algas Vene ülemvõimu periood, mis kestis 2 sajandit. Võidu põhjused: Vene vägede suur ülekaal baltikumis Rootslaste garnisonides oli vähe sõjaväelasi. Katku epideemia levis Rootsi garnisonides. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid: Venemaa sõlmis kapitulatsioonid Rootsi garnisoniga Riias, Pärnus ja Tallinnas ja Liivimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkond. Sellega määrati kohaliku omavalitsuse õigust ja võimu. Baltisaksa, rüütlite ja linnade privileegid said õigusliku kinnituse peale kapitulatsiooni. Liivimaa ja Eestimaa jaoks võimuvahetus oli täis lootust. Baltsisakslased said rohkem privileege ja õigusi. Peeter I lubas taastada kõik privileegid ja mõisad, mis kadusid Rootsi ajal ära
Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed küüditatakse. Küüditati eelkõige saksa elanikkonda, saksa rahvastiku osakaal eesti rahvastikus oli suhtleliselt väike (ca 90% oli etnilisi eestlasi sel alal), 10% juurde tuleb lisaks sakslastele arvestada rannarootslasi, venelasi ja teisi väiksemaid rahvusgruppe. 1712
09. 1710. 8. Uusikaupunki rahu sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel 10. septembril 1721 Uusikaupunki linnas Edela- Soomes. Uusikaupunki rahu lõpetas Põhjasõja. Rahulepingu järgi sai Venemaa Rootsilt Liivi-, Eesti, Ingerimaa ja veel väikese osa. Rootsi sai Venemaalt kompensatsiooni 2 miljonit riigitaalrit ning tagasi sõjas hõivatud Soome ala. Lepingu järgi sai Rootsi õiguse Baltimaadest iga aastal tollivabalt välja vedada vilja 50 tuhande rubla eest. Kehtima jäid 1710 aastal sõlmitud kapitulatsioonid, millega tagati balti aadlile kohaliku elukorralduse, õiguste ja usundi seega Balti erikorra säilimise ning Eesti- ja Liivimaale laialdase omavalitsuse. VENE AEG 1. Eesti pärast Põhja sõda. 2. Balti erikorra olemus. 3. Mis on restitutsioon? 4. Aadlimatriklite koostamine. 5. Põllumajanduse areng peale sõda. 6. Talupoegade olukord vene võimu all. 7. Vennastekoguduste liikumise olemus. 8. Millal ilmus eesti keeles piibli täielik tõlge? 9. Kriisinähud mõisamajanduses. 10
annaabi.ee 
