Rüütlite kaudu tungis ka teistesse rahvakihtidesse rüütlivoorusi ja ausust. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said neist alles ristisõdade ajal teada. Suhkrupilliroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal. Ristisõjad tõid Euroopasse, mis sel ajal oli väga kapitalivaene, suuri rahasummasid. Ka talupoegade seisusel oli ristisõdadest teataval määral kasu. Väga paljud rüütlid, kes vajasid raha ristisõtta minekuks, müüsid oma talupoegadele vabaduskirju. Nende vabaduskirjade alusel lunastas talupoeg-ori endale liikumisvabaduse ja pääses rüütli poolt temale pandud kurnavatest maksudest. Nad rajasid organisatsioone- rüütliordusid, mõõgavendade ordu jt. Kuninga käes oli kõige kõrgem võim feodaalide seas, tema määras ametisse asevalitsejad
sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüütlite kaudu tungis ka teistesse rahvakihtidesse rüütlivoorusi, ausust ja humaansust. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said need alles ristisõdade ajal tuttavaks. Suhkrupilliroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal. Ristisõjad tõid Euroopasse, mis sel ajal oli väga kapitalivaene, suuri rahasummasid. Euroopa rahvastele avanesid Aasia varakambrid ja Euroopas tekkis tahe parandada oma maa olukorda. 4 Ka talupoegade seisusel oli ristisõdadest teataval määral kasu. Väga paljud rüütlid, kes vajasid raha ristisõtta minekuks, müüsid oma talupoegadele vabaduskirju. Nende vabaduskirjade alusel lunastas talupoeg-ori endale liikumisvabaduse ja pääses rüütli poolt temale pandud kurnavatest maksudest.
surmaohtu. Tiigrite salaküttimine jätkub kaitsealade moodustamisest hoolimata. Vabalt looduses elab juba vähem kui 3000 tiigrit. Rahvastik India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. Majandus Juhtival kohal majanduses on primitiivne ja kapitalivaene põllumajandus, peamiselt taimekasvatus. Pool põllumaast on põhiliste toidukultuuride (riis, nisu, hirss, mais, kaunviljad, õlitaimed) all. Ilmastikust johtuvalt on riik sunnitud 6 mõnel aastal siiki toiduaineid importima. Peamised ekspordiartiklid on suhkruroog, puuvill, dzuut, tee, tubakas, vürtsid, banaanid, ananassid. Loomakasvatuse arengut pärsib söödanappus, loomade üldarv on aga ülisuur (lambad, kodulinnud). Ka veiste kitsede ja pühvlite arv on maailma suurim.
värviliste metallide maagid, kuld, teemandid). Areneva ja kaasaegseks muutuva rasketööstuse (rauametallurgia, terasetootmine) kõrval on juhtiv roll ikka veel kergetööstusel (tekstiili- ja toiduainetööstus), seda nii tööhõive kui ka toodangu väärtuse järgi. Suure osa tarbekaupadest toodavad väikeettevõtjad. Kiiresti areneb masina- ning keemiatööstus. Juhtival kohal majanduses on primitiivne ja kapitalivaene põllumajandus, peamiselt taimekasvatus. Pool põllumaast on põhiliste toidukultuuride (riis, nisu, hirss, mais, kaunviljad, õlitaimed) all. Ilmastikust lähtuvalt on riik sunnitud mõnel aastal siiski toiduaineid importima. Peamised ekspordiartiklid on suhkruroog, puuvill, dzuut, tee, tubakas, vürtsid, banaanid, ananassid. Loomakasvatuse arengut pärsib söödanappus, loomade üldarv on aga ülisuur (lambad, kodulinnud). Ka veiste, kitsede ja pühvlite arv on maailma suurim. Religioossetel
annaabi.ee 
