ka väljaspool seda. Järelturg on väga tähtis, sest see muudab väärtpaberites hoitava rikkuse pidevalt kättesaadavaks ehk likviidseks. Kui esmasel turul tuleb oodata pikaajaliselt, et kätte saada ettevõtte võlakirjas ettenähtud summa. Järelturg võimaldab neil muuta väärtpaberi sularahaks igal ajahetkel kui neil tekib vajadus sularaha järele. Väärtpaberiturud liigitatakse kokkuleppeliselt maksetähtaegadest sõltuvalt kahte gruppi: rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturul kaubeldakse võlakirjadega, mille maksetähtaeg on alla aasta. Kapitaliturul kaubeldakse võlairjade ja aktsiatega, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Rahaturul toimub väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitega kauplemine. Kõige levinum on riigikassa võlatähed, mida annab välja valitsus, et finantseerida oma lühiajalisi väljaminekuid. Neid võlatähti peetakse väga väikese riskiga võlakirjadeks, kuna neil on riigi garantii, s.t. riik
Ettevõttele raha hankimine finantsturgudelt on ja jääb finantsjuhtimise üheks keskseks probleemiks. Finantsturuks (financial market) nimetatakse turgu, mille kaudu liigub raha (teatud protseduurireeglite kohaselt) neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on hetkel puudujäägiga. Finantsturg on paik, kus toimub finantseerimise eesmärkidel kasutatava rahaliste vahendite liikumine. Finantsturud jagunevad kaheks: 1. rahaturuks 2. kapitalituruks Peamiselt eristab raha- ja kapitaliturgu teineteisest neil müüdavate väärtpaberite tähtaeg. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille emiteeria on kohustatud tagasi ostma enne aasta möödumist. Kapitaliturul kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega (näiteks aktsia). Enamasti ei liigu raha finantsturul säästjalt saajale ilma vahendajateta. Vahendajat, kelle abi ettevõte finantsturul tegutsedes kasutab, nimetatakse finantsvahendajaks. 1.2
2. riskide juhtimine, sh majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse juhtimiseks Finantsturu funktsioonideks on: finantsinstrumentide objektiivse hinna määramine likviidsuse tagamine instrumentidele tehingukulude vähendamine kapitali kaasamise funktsioon läbi turgude toimib kontroll ettevõtete üle (Ameerika majandusmudelis). Finantsturg jaguneb: 1. Instrumentide tähtaegade järgi: rahaturg- lühiajaliste, kuni 1-aastaste instrumentide turg kapitalituruks- pikemaajaliste instrumentide turg 2. Finantsinstrumendi elutsükli järgi: esmasturg järelturg 3. Finantsinstrumendi liikide järgi: võlainstrumentide omandiväärtpaberite valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 4. Kauplemissüsteemi organisatsioonilise struktuuri alusel: turu börsivorm turu börsiväline turg. Trendid finantsturgudel on deregulatsioon ja globaliseerumine. Finantsturul toimub finantseerimine 3 moel: 1
Finantskohustused kujutavad endast firma võlgnevust kreeditoridele.(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus") Finantsvarade moodustumine ja liikumine toimubki finantsturgudel, kus omavahel kohtuvad kapitali puudujäägiga ja kapitali ülejäägiga ettevõtted ning kus neil on võimalik saada varade loomiseks vajalikke vahendeid mitmesugustest erinevatest allikatest. (J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus")) Finantsturg jaguneb rahaturuks ja kapitalituruks. 1.2. Rahaturg 4 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine Rahaturul ringlevad lühiajalised kohustused (kuni 1 aasta). Selliste kohustuste hulka kuuluvad näiteks valitsuse ning mitmesuguste ettevõtete ja finantsasutuste poolt väljastatud vekslid, deposiitsertifikaadid jne. Finantsturgudel ringlevad samuti tagasiostulepingud (repod), mis näevad ette väärtpaberit ostu ja hiljem tagasiostu varem kokkulepitud hinna eest
ö reinvesteerides) 7.Leida tagastamatut toetust, sihtfinantseerimist. FIE ettevõtte omakapitaliks -Füüsilisest isikust ettevõtja kapital -Aruandeaasta kasum (kahjum) Aktsia splittimine e ositamine, mille korral suurema nimiväärtusega aktsia jagatakse mitmeks väiksema nimiväärtusega aktsiaks, kusjuures aktsiakapital ei muutu, muutub ainult väljasolevate aktsiate arv. Kaubeldavate finantsinstrumentide tähtaegade järgi jaotatakse finantsturud rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste (üldjuhul kuni üheaastase tähtajaga) instrumentidega, kapitaliturul pikemaajaliste instrumentidega. Finantsinstrumendi elutsükl järgi on turud liigitatavad esmasturgudeks (toimub väärtpaberite esmane emiteerimine) ja järelturgudeks (kaubeldakse juba emiteeritud väärtpaberitega). Finantsinstrumendi liikide järgi jaotatakse finantsturud võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks,
· Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted. · Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d). · Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). 18. Kuidas liigitatakse finantsturud? · Instrumentide tähtaegade järgi: Rahaturg - lühiajaliste, kuni 1 aastaste instrumentide turg Kapitalituruks - pikemaajaliste instrumentide turg · Finantsinstrumendi elutsükli järgi: Esmasturg ja järelturuks · Finantsinstrumendi liikide järgi: Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 19. Kuidas liigitatakse väärtpaberid, nende selgitused ning alaliigid. Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi
finantsnõuded (nõuded ostjate vastu, nõuded laenusaajate vastu). Finantskohustused kujutavad ettevõtte võlgnevust kreeditoridele (võlausaldajad, tarnijad(maksmata arved), töötajad(töötasu pole makstud)). Finantsinstrumendid liiguvad finantsturgudel kus siis huvitatud osapooled kokku saavad. Olulisteks laenuallikateks ongi tavalised finantsvahendaja e. rahaasutused. Finantsturud võib liigitada rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega ja neid vahendeid kasutavad ettevõtted peamiselt likviidsuse juhtimiseks. Rahaturu vahenditeks võivad olla vekslid, deposiitserfikaadid, aga ka lühiajalised võlakirjad. Rahaturud on lühiajalised e aastased tehingud. Üleaastased on kapitalituru tehingud,. Kapitaliturgudel kasutatakse pikaajaliste väärtpaberitena peamiselt võlakirju. Tavaliseks kauplemisekohaks on börsid, kuid maaklerid võivad sõlmida tehinguid ka
sissetulekud hetke kulutusteks. Finantsturu funktsioonideks: 1. Finantsinstrumentide objektiivse hinna määramine 2. Likviidsuse tagamine instrumentidele 3. Tehingukulude- (vastaspoole leidmise ja informatsiooni töötlemise kulude) vähendamine 4. Kapitali kaasamise funktsioon 5. Läbi turugude toimib kontroll ettevõtete üle (Ameerika majandusmudelis). Finantsturg jaguneb: 1. Instrumentide tähtaegade järgi: Rahaturg- lühiajaliste, kuni 1 aastaste instrumentide turg Kapitalituruks- pikemaajaliste instrumentide turg 2. Finantsinstrumendi elutsükli järgi: Esmasturg ja järelturuks 3. Finantsinstrumendi liikide järgi: Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 4. Kauplemissüsteemi organisatsioonilise struktuuri alusel: Turu börsivorm, mis jaguneb tellimusraamatu põhimõttel toimivaks turuks ja maaklerituruks Turu börsiväline turg (OTC) finantsinstitutsioonide vaheline turg Trendid finantsturgudel:
34. Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud aktsia, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määramata tähtajaks. Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud dokument, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määratud tähtajaks. 35. Finantsinstrumendi järgi jaotatakse finantsturud rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste (üldjuhul kuni üheaastase tähtajaga) instrumentidega, kapitaliturul pikemaajaliste instrumentidega. Finantsinstrumendi liikide järgi jaotatakse finantsturud võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks. 36. Maksude ja intresside eelset kasumit tähistatakse tähekombinatsiooniga EBITDA. Maksude ja intresside eelset kasumit tähistatakse tähekombinatsiooniga EBIT
annaabi.ee 
