kasvu.Ekspluateerimise määra kasvu tingib reaalpalga langus.Kasumimäära suurendamiseks langetab kapitalist töölise palka. 4. Absoluutse vaesumise teooria. On kas proletariaadi elatustaseme pidev langus, elatustaseme aeglasem tõus, kui see on kodanlusel või siis proletariaadi võõrandumine. Veel üks võimalus – proletariaadi loomepotensiaali pideva vähenemise tähenduses.Mida paremini läheb kapitalistil, seda halvemini läheb töölisel sõltumatult palga suurusest. Mitmesuguste hüvede hulk, mida proletariaat võib oma tarbeks kasutada väheneb pidevalt. 5. Klassid ja klassivõitlus. Klass iseeneses/klass iseenda jaoks. Klass iseeneses, sarnases seisus inimesed, kes ei teadvusta ennast kui klassi.Ei tunneta huvide sarnasust. Klass iseenda jaoks – suudavad teadlikult oma huvide kaitseks organiseeruda.Tähtsad ka omandisuhted. Kui klass hakkab ennast
köites. Marx alustas ühiskonna klassisüsteemi uurimist. Ta esitas küsimuse, iks üldse uus väärtus tekib ja miks töölised loovad kõigepealt uut väärtust ja jäävad seejärel sellest ilma. Tema vastus sellel küsimusele oli, et valitsev klass sunnib töölisi nende loodud uuest väärtusest loobuma. Marxi majanduskäsitluses on kesksel kohal palk. Tema arvas, kõik toodetu kuulub töölisele, sest vaid töö loob väärtust. Ta uskus, et turusüsteem võimaldab kapitalistil töölist ekspluateerida ja omastada suurem osa töölise loodus väärtusest. Marx väidab et 8 tootmisvahendid on pidevad muutumises ja tehnoloogia areng viib süsteemitasakaalust välja, sest varasemad reeglis ei sobi enam uute tootmisvahenditega. Marx näeb kapitalismi nõrkusi ka konkurentsis. Omavahel konkureerivad kapitalistid püüavad olla võimalikult efektiivsed, sest vaid efektiivsed jäävad turule püsima. Kapitalismi
aasta oktoobris kolisid kuningas, peagi ka parlament Versailles'st pealinna. Et kuninga elupaigaks sai Tuileries' loss, tuli parlamendi tarbeks leida sobiv hoone selle lähedal. Nii saigi parlamendi asukohaks ratsutamissaal Manège des Tuileries (hoone lammutati Rivoli tänava rajamise käigus). Parlamendi esimehe lauast paremale võtsid istet valmivas konstitutsioonis põhjalikumaid muutusi soovivad saadikud, kes väitsid, et ettevõtlikul inimesel (kapitalistil) tuleb lasta vabalt tegutseda (kapitali luua), mistõttu kõik tootmisvahendid, kuid ka maa tuleb anda erakätesse, mis tagabki kodanike aktiivsuse ning ühiskonna jõukuse. Parempoolsed ideoloogid väidavad ka praegu, et riik on halb peremees, kuid ka seda et iga kodanik peab ise oma heaolu eest seisma. Esimehe lauast vasakul istus rohkelt saadikuid, kes tahtsid rikaste vara vaeste vahel ära jagada, pealegi väitsid nad, et kõik inimesed ei suudagi kapitali hankida ning rikkusi luua
aasta oktoobris kolisid kuningas, peagi ka parlament Versailles'st pealinna. Et kuninga elupaigaks sai Tuileries' loss, tuli parlamendi tarbeks leida sobiv hoone selle lähedal. Nii saigi parlamendi asukohaks ratsutamissaal Manège des Tuileries (hoone lammutati Rivoli tänava rajamise käigus). Parlamendi esimehe lauast paremale võtsid istet valmivas konstitutsioonis põhjalikumaid muutusi soovivad saadikud, kes väitsid, et ettevõtlikul inimesel (kapitalistil) tuleb lasta vabalt tegutseda (kapitali luua), mistõttu kõik tootmisvahendid, kuid ka maa tuleb anda erakätesse, mis tagabki kodanike aktiivsuse ning ühiskonna jõukuse. Parempoolsed ideoloogid väidavad ka praegu, et riik on halb peremees, kuid ka seda, et iga kodanik peab ise oma heaolu eest seisma. Esimehe lauast vasakul istus rohkelt saadikuid, kes tahtsid rikaste vara vaeste vahel ära jagada, pealegi väitsid nad, et kõik inimesed ei suudagi kapitali hankida ning rikkusi luua
Tööjõu vahetamine palga vastu. Kuna kapitalistid ekspluateerivad töölisi, on see vastandlike huvide allikaks. Klassikonflikt ongi erimeelsused kapitali omanike ja proletariaadi vahel. Marx rõhutab, et feodalismis oli ekspluateerimissuhe nähtav, kuid kapitalismis pole see niivõrd esiplaanil. Ekspluateerimissuhte seletamiseks kasutas Marx lisaväärtusteooriat kapitalist palkab töölised, kes toodavad rohkem, kui kapitalistil kulub palkade maksmiseks ja kulude kandmiseks omandi eest. Tekib lisaväärtus ehk kasum, mille kapitalist oma taskusse pistab. Marxi egalitaarsus ehk võrdsustamise idee väljendub 3 teesi kaudu: 1. radikaalse egalitaarsuse tees inimkonna õitsengule aitaks suuresti kaasa see, kui materiaalsed ressursid oleks võrdselt jaotunud kõigi vahel. Ideaaliks klassideta ühiskond, mis pidi tekkima peale revolutsiooni. Loosung: ,,Igaühele
annaabi.ee 
