kapital on saavutanud minimaalsuuruse, mis alles võimaldabki päris kapitalistlikku tootmist Kapitalistid on Marxi järgi otsekui kindralid lahinguväljal, kelle käsk paneb liikuma väga suure jõu, mis viib kapitalistid kooperatsiooni võimalusi ära kasutades majandusliku tulemuseni. Tööliskollektiivid suudavad teoreetiliselt ise juhtida mitte ainult kauplusi, vaid ka vabrikuid ja mis tahes tööstusi ning sedaviisi ei jäta mingit tähelepanuväärset kohta enam kapitalistidele Briti ühistegevuse alused Ühistegevuse eesmärgiks on nende järgi olemasoleva sotsiaalse ja majandusliku korra põhjalik muutmine. Peamiseks vahendiks loetakse seejuures ühistut Ühistegevuse puhul ei oodata riigilt muud kui tegevusvabadust ja mittevahelesegamist. Samuti ei soovita riigilt ei materiaalset ega ka juriidilist toetust ning ka maa ja muud tootmisvahendid peavad jääma eraomandisse Tänan kuulamast !
-moderne ühiskond -heaoluriik 3.Leibkond agraarühiskonnas: ülekaalus suured pered sest, et mida rohkem oli talus töökäsi seda edukam oli majandamine Leibkond industriaalühiskonnas: peamiselt väikepere leibkond, koos olid vanemad ja lapsed, vanavanemad jäid maale 4. A.Smith - nõudmine = pakkumine, majandamisega tegeleb erasektor ja riik ei sekku sellesse K.Marks - tootmisvahend ja toodang kuuluvad kapitalistidele, proletariaat e. tööjõud müüvad oma oskusi ning ei loo omale rikkusi, kasum on seda suurem mida rohkem tööd tehakse, mida väiksema tasu eest M.Weber jõukuse kasv läbi usu E.Durkheim - tööjaotus vastab sotsiaalse solidaarsuse eest, tähtis oli induism 5. Heaoluriik: Toetused (töötute abiraha, peretoetused, puudega inimeste toetused, toimeetuleku toetused, haigus ja töötushüvitisi) ressursside ülekanne ühest sfäärist teisse
ümbersünni planeediks ning nende ajastute muutuste iseloomustajaks ja tekitajaks. Peale 2008. aastat on saanud alguse uus maailmavaade ning seetõttu on muutumas ka kirjandus, ent ometi on inimestel meeles eelkõige eelnev, tugevalt postmodernistlik, ajajärk. Seetõttu peab nüüdisaja kirjandusest rääkides pidama silmas eelkõige seda perioodi, kui Pluuto oli Amburis ehk 1996-2008. Kas kirjandus arenes sellel ajajärgul pigem loomingulise suunana või sai sellest hoopis hea võimalus kapitalistidele rikastumiseks? Nüüd siis on Pluuto Kaljukitses. Milline võib-olla domineeriv suund uuel ajastul? Nüüdisaja kirjandus pani aluse vabameelsusele ning arendas loomingulisust. Kirjandus sai tõelise tähelepanu osaliseks ning lugemus oli võrreldes eelnevaga üllatavalt suur. Kadusid piirid tõelise ja võimatu vahel, mida iseloomustab fantaasiaromaanide suur populaarsus. Maailmakuulsust pälvisid J.K.Rowlingi võluripoiss Harry Potteri seiklustel põhinev seitsmeosaline raamatutejärg ning
tööjõu kasutamisega. Tööstuse arenedes algas kapitali ja tööstuse kontsentreerumine, suurte monopolistlike ühenduste loomine. Edasi arenes ka pangandus ning loodi mitmed pangamonopolid. Tööstuse kasvades ja arenedes kasvas ka töötajate ekspluateerimine, mis viis 1909. aastal üldstreigini, millest võttis osa üle 300 000. töölise. Samal aastal kehtestati üldine valimisõigus meestele, naised said valimisõiguse alles 1919. aastal. Esimene Maailmasõda tähendas Rootsi kapitalistidele rikastumisallikat. Neutraalne Rootsi äritses sõjaaastatel ulatuslikult mõlema sõdiva koalitsiooniga ja kogus suure kapitali, mida sõja lõppedes kasutati tööstuse edasiseks arendamiseks. Ka Teises Maailmasõjas oli Rootsi neutraalne. Peale Teise Maailmasõja lõppu oli Rootsi jällegi majanduslikult ja poliitiliselt soodsas olukorras ja tema tööstus väljaspool konkurentsi. Kiires tempos viidi läbi tootmisprotsesside mehhaniseerimine ja automatiseerimine
1917. A. Anti kõik kirikukoolid Hariduse Rahvakomissariaadi alluvusse ning muudeti üldhariduslikeks ilmlikeks koolideks. Algas Nõukogude kooli periood. 1918. 31. Mai otsusega likvideeriti endine naise aj mehe võrdõigusetus hariduse alal. Kehtestati ühiskooli nii nais kui mees õpilastele. (Eestisse jõudis see küll hiljem) Kogu reform mis kehtestati oli läbi imbunud V.I.Lenini ideoloogiast. Leenini eesmärk oli tõestada, et kodakondlik kool on läbi imbunud klassitsismist ja õpetab kapitalistidele teenistusvalmis sulaseid ja taibukaid töölisi ning et uus Nõukogude kool seda ei ole. Tegelikult aga ühendati just siis õppetöö tootva tööga. Kuigi õppetöö oli; üldkätte saadav ja maksuvaba, üldise ja sundusliku algharidusega, ilmaliku õpetusega (usuõpetuse keeld), õpilasorganisatsioonidega, uute näitlike õppemeetoditega. Leidus ka mõningaid tugevaid kõrvale kaldeid normaalsest kooli hariduse omandamisest, nagu tootva töö ülehindamine, koduste tööde keeld jne. 1920 a
vaja. Leidsime, et las siis parem koprad elavad edasi. Et ka ise elada, hakkame neid turistidele näitama.” Võllanaljast heaks äriideeks Esialgu võllanaljana tundunud idee sai tõuke tänavu kevadel, kui Euroopa Liit keelustas koprajahi, sest see loomaliik on kantud punasesse raamatusse. Jaan Ermiga lõid punti ka Kullaaugu talu peremees Tõnu Mikk ja Marjasoo talu peremees Toomas Jaadla. Üheskoos leiti, et Eesti on paras paik, kus kapitalistidele näidata, millist kahju see väike loom võib tekitada. Looduse vaatlusrada rajades mõeldi muidugi ka meie linnainimeste peale, kes maast võõrdunud on. Rajale tulijale näidatakse kõigepealt, kuidas jahimehed loomade eest hoolitsevad. Vaadatakse jälgi ja loomade söötmiskohti. Siis jõutakse alale, mille koprad on hõivanud ja mis on muutunud seetõttu sooks. Mets hakkab seal juba hävima, sest koprad on tõstnud veepinna kõrgele
Fasistliku liikumise kirjeldamiseks tuleb alustada 1919. aastast, mil Mussolini asutas vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (võitlusliit), mis 1921. aastal kuulutas ennast Rahvuslik Fasistlikuks Parteiks. Peamiseks toetajaskonnaks olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja futuristid. Fasistid rakendasid kommunistide suhtes füüsilist terrorit. Liikumine vastandas end töölisorganisatsioonidele, kapitalistidele, suurärimeestele ning vaenlasena nähti isegi kirikut. Poolehoid oli seega väga väike ning 1919. aasta valimistel ei saanud fasistid parlamendis ainsatki kohta. 1921. aastal asutas Mussolini poliitilise partei Partito Nazionale Fascista. Seekord olid vaenlasteks sotsialism ja ähvardav punarevolutsioon. Strateegia kandis vilja ning 1921. aastal võitis fasistlik partei parlamendis kolmkümmend viis kohta. 8 1922. aasta oktoobris nõudis Mussolini, et talle antaks valitsuses vähemalt viis
tööjõu kasutamisega. Tööstuse arenedes algas kapitali ja tööstuse kontsentreerumine, suurte monopolistlike ühenduste loomine. Edasi arenes ka pangandus ning loodi mitmed pangamonopolid. Tööstuse kasvades ja arenedes kasvas ka töötajate ekspluateerimine, mis viis 1909.aasta üldstreigini, millest võttis osa üle 300 000. töölise. Samal aastal kehtestati üldine valimisõigus meestele, naised said valimisõiguse alles 1919.aastal. Esimene Maailmasõda tähendas Rootsi kapitalistidele rikastumisallikat. Neutraalne Rootsi äritses sõjaaastatel ulatuslikult mõlema sõdiva koalitsiooniga ja kogus suure kapitali, mida sõja lõppedes kasutati tööstuse edasiseks arendamiseks. Ka Teises Maailmasõjas oli Rootsi neutraalne. Peale Teise Maailmasõja lõppu oli Rootsi jällegi majanduslikult ja poliitiliselt soodsas olukorras ja tema tööstus väljaspool konkurentsi. Kiires tempos viidi läbi tootmisprotsesside mehhaniseerimine ja automatiseerimine
tööjõu kasutamisega. Tööstuse arenedes algas kapitali ja tööstuse kontsentreerumine, suurte monopolistlike ühenduste loomine. Edasi arenes ka pangandus ning loodi mitmed pangamonopolid. Tööstuse kasvades ja arenedes kasvas ka töötajate ekspluateerimine, mis viis 1909.aasta üldstreigini, millest võttis osa üle 300 000. töölise. Samal aastal kehtestati üldine valimisõigus meestele, naised said valimisõiguse alles 1919.aastal. Esimene Maailmasõda tähendas Rootsi kapitalistidele rikastumisallikat. Neutraalne Rootsi äritses sõjaaastatel ulatuslikult mõlema sõdiva koalitsiooniga ja kogus suure kapitali, mida sõja lõppedes kasutati tööstuse edasiseks arendamiseks. Ka Teises Maailmasõjas oli Rootsi neutraalne. Peale Teise Maailmasõja lõppu oli Rootsi jällegi majanduslikult ja poliitiliselt soodsas olukorras ja tema tööstus väljaspool konkurentsi. Kiires tempos viidi läbi tootmisprotsesside mehhaniseerimine ja automatiseerimine. Jätkus tööstus- ja
Olid sõjaks halvasti ette valmistunud - Sõja algusest kuni tsarismi krahhini mobiliseeriti 14,5 miljonit meest, pea poole tööealistest meestest, kelle töökoormus langes nüüd naistele ja lastele - Sõjalised lüüasaamised, väejuhatuse andetud juhid, halb varustamine jne põhjustas Venemaal deserteerumist ja revolutsioonilist käärimist sõjaväes ning sõjavastast meeleolu - Majandus käis alla, suurlinnu ähvardasid näljamässud - Kapitalistidele tõi sõda suurt kasu, kuid rahvale tuska, viletsust, nälga ja täitis neid protestiga - Sõja-aastail tugevnes valitseva ladviku laostumine. Õukonnas oli suur mõju petistel ja avantüristidel - Valitsus kaotas autoriteedi ja stabiilsuse. Tsaari võimetus riiki ja sõjaväge juhtida sai kõigile selgeks - 1917. aasta algas enneolematu streigilainega. Petrogradis, Moskvas ja teistes tööstuskeskustes tähistati Verist pühapäeva
nende elul midagi viga on. Valitsevate klasside ideoloogia on nad pimestanud. o Ideoloogia eesmärk on muuta ajalugu looduseks, st. Veenda inimesi ,et ajaloo käigus kujunenud asjad on alati nii olnud: et juhuslikud asjad on paratamatud. Näiteks: ebavõrdsus on kasulik rikastele ja seetõttu ütleb ideoloogia, et see on paratamatu ja vajalik. o Tööliste vaheline konkurents on kasulik kapitalistidele ja seetõttu räägitakse pidevalt, kui tähtis on olla ,,konkurentsivõimeline" · Kes valitseb? - kes tõstatab probleeme, kes otsuseid vastu võtab ja kes kasu saab? Selle vastamiseks tuleb uurida poliitilisi teooriaid · Võimustruktuuri uuringud kuidas on võim jaotunud ühiskonnas? Enamasti uuritakse tänapäeva demokraatlikke ühiskondi, Kas demokraatlikud ühiskonnad on ikka tegelikult demokraatlikud? Kaks võistlevad teooriat:
saj tõi murrangu Bessemeri konvert- puhus malmist süsiniku välja, millest saadi tugev teras. Suutis nüüd tööstuslikult terast toota. Terase hind langes 8 korda. Nö.teraserevolutsioon. 1880ndad-uued raua sulatamise tehnoloogiad, mis võimaldasid ka madala kvaliteediga raua kasutusele võttu. Uus tööorganisatsioon (vabrikud, tööjaotus, kapital). Vabrikud kasvasid-rohkem ja suuremad masinad, ka rohkem töötajaid. Kasvas aksiakapitaliga äritsemine. Kapital ja tootmiseseades kuulusid kapitalistidele. Tootjad olid need, kes müüsid tööjõudu, kuid kellel puudus kontroll tulude üle. Tekkis süstematiseermine. Kindlad tööajad, ülevaatajad, distsipilineerimine. Akstsinärid. Palgatud vabrikudirektorid, et töö laabuks. Tööstuse arengu regionaalsed erinevused Euroopas. Inglismaa kaotas juht positsiooni 19.saj II poolel. Tõusid esile teised sektorid. "Teine tööstusrevolutsioon" (uued tootmisharud, nafta, elekter). 1860ndatel.
(19saj. Realistid rääkisid sama et nende tegevus on kooskõlas teadusega). Realistlik kunst sisaldab tõde; kunst kui üks ideoloogia vorm nõukogude ideoloogiat kandev kunst peab vastanduma varasemale.. Stalinistlikus Nlis tekib Lukacsile toetudes gnoseoloogiline(?) teooria kunsti eesmärk tõde, teaduse liitlane. Tegeliku arengu peegeldamiseks on tõde kasulik. Ainult proletariaadi kunst sisaldab tõde sest tema huvid on kooskõlas maailma arenguga. Kapitalistidele meeldib teistsugune kunst, sest see pakub unustust. Avangardist kes teeb abstraktse maali ei väljenda tõde, hoopis varjavad seda mistõttu teenib ta nõukogude võimu vaenlasi. Kui varasem realism oli tihti ühiskonnakriitiline, siis sotsrealism peab legitimeerima parteipoliitikat, sisu peab olema rahvalik, vorm realistlik, väljendama progressi. (keegi on öelnud et sotsrealism on partei kiitmine neile arusaadavas vormis) Mihail Nesterov 1862- 1942 -
Eesmärk oli siiski valitseja rikkuse suurendamine. Klassikute järgi peaksid kõik avaliku sektori tegevused olema suunatud majanduse arengu ja heaolu kasvu toetamisele. Individualiseeritavaid avalikke teenuseid peaks maksustama vastavalt sellele, kui palju iga kodanik neist individuaalselt kasu saab. Ricardo arvas, et makse peaksid maksma vaid maa- ja kapitaliomanikud, sest palgatöölised ei suuda mingit maksukoormust kanda ja lõppkokkuvõttes kanditaks see endiselt maaomanikele ja kapitalistidele. Avaliku sektori rahandus näeb kulutuste poolel põhilisi riigivõimu ülesandeid nagu riigikaitse, õiguskorra ja avaliku korra tagamine ning avaliku taristu arendamine. Sissetulekute poolel nähakse makse, mis on võimalikult turumajanduslikud (mida rohkem kasu saad, seda rohkem maksad). Totalitaarses riigis tegeleb avaliku sektori rahandus riigi institutsioonide rahastamisega ja kulutuse planeerimisega nii nagu ka demokraatlikus riigis. Vaatluse alt jäetakse ehk välja
näha katoliku kiriku vastu suunatuna. Bismarcki antisotsialistlik seadus. Kuna Bismarck soovis 1878. aastal Riigipäevas läbi suruda sotsiaaldemokraatide vastast seaduseelnõud ning vajas selleks liberaalide toetust, oli ta valmis kirikuvastaseid meetmeid lõdevandama Pariisi kommuun ja Prantsusmaa Kolmas Vabariik Pariisi kommuun ja marksistlik-leninistlik rõhuasetus. Ehk siis marksistid nägid selles ideaali, vastuhakkamist kapitalistidele ja näitasid, kui hästi võib üks ühiskond toimida ilma kapitalismi ja valitsuseta. Pariisi piiramine. Adolphe Thiers valitsus. Preisimaa väed olid tunginud 1870. aastal Prantsusmaale ja piirasid ning pommitasid Pariisi. Valitses töötus, nälg, külmatunne, viletsus. . Prantsusmaa valitsev klass, keda hirmutas masside rahutu meeleolu rohkem kui sõjaline lüüasaamine, sõlmis kiiresti preislastega rahu.
endale asju, mida nad on teinud. Minu töö väärtus ei ole seotud asjade väärtusega, mis ma toodan. See vahe, mis jääb üle, on kasum. Marx: iga ühiskond peab oma tööjõudu sedasi rakendama, et enda püsimajäämiseks vajalikke materjale toota. Ehk siis kasutusväärtus peab olema tagatud - see on majanduse ja kultuuri olemuslik sisu. Kuid Marxi kapitalistidel on kasutusväärtuset sügavalt poohui. Kapitalistidele on kasutusväärtus ainult vahend, et saavutada kasumit. Võõrandunud vajadused Masinavärk, mis toodab objektiivsete kultuuriobjektide hunnikut peab tootma ka uut tarbimist (Marx) ,,Maakera uurimine igasse suunda, uute asjade kasutuselevõtmine ja uute kasutuste leidmine vanades.. ehk lodusteaduste rakendamine oma täiuses; samamoodi ühiskonna vajaduste avastamine, loomine ja rahuldamine; sotsiaalse inimese omaduste