Ka hilise Engelsi käsitluses tähistab ideoloogia lihtsalt sotsiaalse suunitlusega mõtlemist. 20. saj. marksism astus eelkõige Marxi ideoloogiamõiste majandusliku determineerituse vastu. Nii Antonio Gramci hegemoonia mõiste kui Louis Althusseri «Ideoloogilise riigiaparaadi» kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb. Samasugust teaduse ja ideoloogia eristust peab oluliseks hulk 20. sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et
kohustuslikuks. 3. Mil moel hoidis Nõukogude Liit oma kontrolli all mitmeid kolmanda maailma riike? Kuidas neid riike nimetati? Kommunistlik partei, majanduse riigistamine, plaanimajandus, nim rahvademokraatiamaadeks, alates 1950 sotsialismimaadeks, 1960 alates sotsialistlik sõprusühendus. 4. Mille poolest erinesid sotsialistlik ja kapitalistlik majandussüsteem? a) Kapitalistlikus ühiskonnas kuuluvad tootmisressursid pigem eraisikutele kui valitsusele. b)Kapitalismis on ettevõtte tegevus suunatud tarbija soovide ning vajaduste rahuldamisele. c)Sotsialistlikus majandussüsteemis arendati eelkõige põllumajandust ja sõjatööstust. 5. Milline oli kommunistliku partei roll NSV Liidus ja tema mõjuvõimu all olevates maades? a)kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu b) c) 6.Kuidas tegid sotsialistlikud riigid koostööd? a)majanduses: moodustasid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu b) sõjalises valdkonnas: moodustasid Varssavi Pakti 7
KÜLMA SÕJA KRIISID. Aeg, olemus, tagajärjed. · Berliini blokaad 1948. juuni. Stalini katse hõivata Lääne-Berliini, et kehtestada seal kommunistlik diktatuur. NSVL lõikas Lääne-Berliini välismaailmast, elektrist, kütusest, toiduainetest. USA ja liitlased tagasid siiski õhusilla abil linna varustatuse ja 324 päeva pärast lõpetas NSVL blokaadi. Tagajärjed kahtlejad nägid Stalini plaane, avaliku külma sõja algus, Lääne-Berliin vabaks, Saksamaa lõhenes lõplikult. · Koera sõda 1950-53. Esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja ajal. NSVL ja Hiina toetusel tungis kommunistlik Põhja-Korea kallale Lõuna-Koreale, mida hakkas toetama ÜRO USA eestvedamisel. ÜRO väed sundisid P-Korea taganema, sekkus Hiina NSVL relvadega, rinne jäi püsima Koreade piiril, kus sõlmiti 2 a pärast vaherahu, mis kestab tänaseni. Tagajärjeks NSVL autoriteedi langus Aasias ja Euroopas. Lähis-Id...
Ta töötaas lühidalt Genfis müürsepana, aga ta ei suutnud leida kindlat tööd Sveitsis ning mingil hetkel vahistati ta hulkurluse pärast ja vangistati üheks ööks. Sveitsis omandas ta kiiresti tööalased teadmised prantsuse keeles ja mõnevõrra ka saksa keeles. Sellel ajal õppis ta veel filosoof Friedrich Nietzsche, sotsioloog Vilfredo Pareto ja sündikalisti Georges Soreli ideid. Soreli rõhuasetus oli vajadus kukutada dekadentide liberaalne demokraatia ja kapitalismis vägivalla kasutamine, otsesed meetmed, üldstreiki jättis Mussolinile sügava mulje. Kuigi Sveitsis, ta kohtus ka mõnede vene poliitiliste pagulastega,kes seal elasid, sealhulgas Marksistlik Angelica Balabanoff ja marksistlikku Vladimir Lenininiga. Sel ajal liitus ta Marxistliku Sotsialistlikku liikumisega. Aastal 1904 küüditati ta Itaaliasse. Itaalia valitsus andis talle leebema karistuse tema eelmiste üleastumiste eest ja seejärel ta astus vabatahtlikult Itaalia
Paraku on Eesti üsna väike riik, ekspordinäitajad pole kuigi suured, samuti pole Eesti üks rahvusvaheline juht rahastamises ja suurim finantskeskus Euroopas. Seepärast arvan, et Eestist vaevalt saab regionaalne majanduskeskus. 4.Kuidas sekkub riigivõim majandusellu turumajandusega riikides? Laissez-faire’i ja vaba turu käsitluse puhul on hindadesse, teenuste ja toodete pakkumisse riigi sekkumine vähene või puudub üldse. Heaolu, sekkuva või segamajandusel põhineval kapitalismis mängivad turud domineerivat rolli, kuid on mõningal määral valitsuse poolt reguleeritud, eesmärgiga korrigeerida turutõrkeid või soodustada sotsiaalset heaolu. 5.Mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus klassikalisest turumajandusest? Reaalsuses ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul, sest valitsused ja ühiskond reguleerivad neid erineval määral. Enamik eksisteerivaid turumajandusi kasutavad teataval määral planeerimist või
seisnema vaid värvides, vormides, kompositsioonis ja rütmis. Kunst ei tohiks olla kommentaar ühiskonnale või inimeste eluviisidele. Selline puhas kunst saab anda puhast, ideoloogiliselt neutraalset, esteetilist naudingut. Kui kunstil oleks mingi poliitiline asjakohasus, ilmneks see kunsti võimest meelitada inimesed majanduslike, usuliste või poliitiliste võitluste maailmast puhta esteetika maailma. Kapitalismis näib kunst ära kaduvat, kuna see lahustub meelelahutusse, muutudes selle elitaarseks ja luksuslikuks alaharuks. Väikekodanlikus (või peaksin ma ütlema "luterlikus"?) ühiskonnas on vaimuelu jaotatud rangelt oluliseks ja ebaoluliseks. Oluline on moraalsete kohustuste maailm (ole hea isa ja ära paku linnaametnikele altkäemaksu) ja tööeetika (ole tootlik, tee kõvasti tööd ja innusta sellega teisigi kõvasti töötama). Ebaoluline on narruste
maksusüsteem tulumaksu protsendi sõltuvus kasumi või tulu suurusest, · Omandi austamine viib teise deontoloogilise põhimõtte isiku vabaduse - kitsendamisele · Ainult vaba konkurentsi tingimustes, kus ükski müüja ega ostja ei ole piisavalt suur turuhinna mõjutamiseks, saab tekkida hinnatase, mis oleks maa, töö ja kapitaliga õiglases suhtes ning ühiskonnale optimaalseim · Selline olukord oli ainult monopolismi-eelses kapitalismis kartellid- kartellikokkulepped · Monopolivastased seadused · Tööjõud eriline kaup, mida ei saa lahutada tema kandjast isikust · Töövõtja on seotud oma elukoha, perekonna, riigi, rahva ja keelega inertne võrreldes väga transpordimahukate või kiiresti riknevate kaupade ja materjalidega · Suhteline vabadus valitses USAs tööjõuturul 1950/ 1960 inimesed olid väga mobiilsed · Ülemaailmne tööturg
..................3 Liidrirolli väljakutse: isiklike kannatuste rada....................................................... 3 Kas juhtpiisonist võib saada haneparve juht?.........................................................3 Ehmatus: mina olengi probleem.............................................................................3 Juhtimine tagurpidi pööratud maailmas................................................................. 4 II osa- Liidri roll intellektuaalses kapitalismis...........................................................4 Omanduse ülesanne ...............................................................................................5 Omanikutunde loomine..........................................................................................5 Individuaalsete oskuste arendamine.......................................................................5 Liider olla tähendab õppida...........................................................
millele vastavad kindlad ühiskondliku teadvuse vormid. Materiaalse elu tootmise viis tingib sotsiaalse, poliitilise ja vaimse elu protsessi üldse. Mitte inimeste teadvus ei määra nende olemist, vaid vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse." Marx vaatleb seega kogu filosoofiat majanduslike suhete poolt determineerituna. Maailma areng on tootmissuhete areng. Marx võtab üle ka Hegeli võõrandumise, kuid aktsendiga, et inimese olemuseks, mis on võõrandunud, on töö. Kapitalismis peab inimene müüma oma olemust, kuna aga tootmisvahendid on kapitalistide käes, siis ebavõrdsus paratamatult suureneb. Seetõttu on ajalugu klassivõitlus, mis päädib võõrandumise lõppemisega, eraomandi kaotamisega kommunistlikus ühiskonnas. Tuleks tähele panna, et Marx väidab seda teadlasena, mitte poliitikuna. Marxi teooria erineb selle vulgariseeritud ideoloogilisest variandist, nn. marksismist-lenininismist. Näiteks ennustas Marx, et revolutsioon saab
protsendi sõltuvus kasumi või tulu suurusest, · Omandi austamine viib teise deontoloogilise põhimõtte isiku vabaduse - kitsendamisele · Ainult vaba konkurentsi tingimustes, kus ükski müüja ega ostja ei ole piisavalt suur turuhinna mõjutamiseks, saab tekkida hinnatase, mis oleks maa, töö ja kapitaliga õiglases suhtes ning ühiskonnale optimaalseim · Selline olukord oli ainult monopolismi-eelses kapitalismis kartellid- kartellikokkulepped · Monopolivastased seadused · Tööjõud eriline kaup, mida ei saa lahutada tema kandjast isikust · Töövõtja on seotud oma elukoha, perekonna, riigi, rahva ja keelega inertne võrreldes väga transpordimahukate või kiiresti riknevate kaupade ja materjalidega · Suhteline vabadus valitses USAs tööjõuturul 1950/ 1960 inimesed olid väga mobiilsed · Ülemaailmne tööturg
tootmisviis, baas koosneb kahest aspektist : tootlikud jõud ja tootmissuhted. tootlikud jõud on tooraine, tehnilised vahendid. tootmissuhted on suhted inimeste vahel, mis määravad ära tootmise iseoloomu näiteks orjandus : ori on pmst keegi, kes on surnud, aga millegipärast elab. ta peaks olema tapetud, aga ta miskipärast jäeti. seega, ori algab kõigega peale nullist. tema eelnev elu on maha kustutatud. alus on seega orja ja peremehe suhe. kapitalismis kodanluse ja proletariaadi suhe. iga inimese klassipositsioon tuleneb sellest, mlline on inimese suhe tootmisviisi. probleemid tulevad sellest, et tootmissuhted jäävad tootlikele jõududele jalgu : sellest sünnib revolutsiooniline muutus. yhiskondliku teadvuse vormid, mis tekivad pealisehituse vormides. aga selle määramise kujundab baas. marx, nagu näete, ei anna pealisehitusele mingit autonoomiat. ta ütleb, et kõik determineerib baas.
kapitalismi (hiljem kui tekkis konkurents). Esimene põhjustas suuremat ebavõrdsust, kuna näiteks tööjõud sõltus suuresti kapitalisti arengust ja võimalustest, kui konkurentsiga kapitalism seda nii suuresti ei tee. Olulisem on turul toimuvad muutused. Kapitalism on ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel. Kapitalism sai valitsevaks majandussüsteemiks 19. ja 20. sajandil tööstusrevolutsiooni tulemusel. Kapitalismis on rikkuste loomisel ja majanduse arengus olulisim osa vabal turumajandusel ja konkurentsil, riigi osa majanduse reguleerimisel on piiratud (Laissez-faire). Täiesti puhast kapitalismi praegusel ajal maailmas ei eksiteeri, tavaliselt on tegemist segasüsteemidega, kus ka riigil on osa majandusest ja varadest. Marksismi seisukohast põhineb kapitalism töölisklassi ekspluateerimisel ning tööga loodud
Feodaalsetele tootmissuhetele vastasid maailmareligioonid, kus feodaal- kuningas esindas talupoegi ja alluvaid vasalle samamoodi kui paavst esindas Jumalat Maa peal. Feodaal omas maad, mida alamad kasutasid, 11 mille eest maksid renti. See väljendus ka kindlas ühiskondlike väärtuste hierarhias, mida omakorda andis edasi ka erinevad kultuurivormid. Kapitalismis liikus ühiskond egalitaarsuse suunas, kriteeriumiks ratsionaalsus kui kõigile inimestele omane tunnus. Siit üksikute inimeste võrdsustamine teistega ja sõltumatuse tunnustamine. Kapitali liikumine tugineb ratsionaalsusel ja see et kapitalist omab vabrikuid, tööline üksnes oma tööd, ei tee kapitalisti olemuslikult kõrgemalseisvaks inimeseks. Kapitalist ei esinda töölist mingiski mõttes. Mõistuse ees on kõik võrdsed! Kodanlike suhete
Filosoofias peab toim teesi ja eituse, mina ja mittemina süntees. Igasugune teadmine kujutabki endats sünteesi. Mina seab passivseks, mittemina-kõigest ennast määrava absoluutse mina produkt. Hegel- taotluseks haarata kogu olevaat. Filosoofia on teadus absoluutsest vaimust. Vaim on absoluut ja tegelikkus on vaimne. 14. Marx- pööras idealismi ümber. Vaatleb filosoofiat majanduslike suhete poolt determineerituna. Maailma areng on tootmissuhete areng. Inimese olemuseks on TÖÖ. Kapitalismis peab inimene müüma oma olemust. Pealisehitus: tootmissuhted, tootlikud jõud (inimene, töö, vahendid)->administratsioon-tema vorm sõltub baasist->ideoloogia-poliitika religioon, kunst jne. 15. metafüüsika põhiküsimus- mis(ja miks) on olev tervenisti. Miks on ülepea miski olemas ja mid moodust olemasoleva olemuse, mis on oleva algpõhjused. Metafüüsika tegeleb oma põhiküsimuse üldisuse tõttu aprioorsete tõestustega, mitte mepiirilistega. Metafüüsika põhiküsimus on konstant
kulutatud antud kauba valmistamiseks. Võrreldes väärtust vahetusväärtusega, avastas ta, et vahetusväärtus ei olene ainult tööst, mis on kulutatud vahetatava kauba loomiseks, vaid seda mõjutavad veel paljud asjaolud. Smith segabki pidevalt ära ostetud töö (vahetuses ilmnenud töö) ja antud kauba valmistamiseks tegelikult kulutatud töö. Ummikust väljapääsu leidmiseks pöördus ta empiirilise väärtusteooria poole. See toetub kogemustele ning lähtub sellest, et kapitalismis pole tasuline mitte ainult töö, vaid ka maa ja kapital. Väärtus, mis lisatakse materiaalsetele kuludele, jaguneb kahte ossa: töötasu tööliste ülalpidamiseks ja intress, mis on tasu kapitali kasutamise eest. Põllusaaduste hinna kujunemisel tuleb arvesse veel maa rent. Seega väärtust ei kujunda ainult töö, vaid ka kapitali ja maa kasutamine, s.t kõik tootmistegurid. (ibid" ) 2.2. David Ricardo tööväärtusteooria
Kollektiivne kauba kogemus. Brändi reklaami ja kogu sellega seotud promotsioonitegevuse peamine eesmärk on tõsta brändi VÄÄRTUST.( arvamuste ja tunnete kogum). Brändi väärtuse loob tarbijate aktiivne tähendusloome. Tarbijad ise “toodavad” sotsiaalseid suhteid (kogukonna), milles kaubad omandavad tähenduse. See saab sündida tänu meediakultuurile, milleabil genereeritakse “väärtuse kood”. Kaubamärgiseadusega kaitstud bränd esindab tänapäevases kapitalismis olulist mittemateriaalset vara. Brändii identiteet. • Bränd kui toode • Bränd kui organisatsioon (toodet on kergem kopeerida kui ettevõtet v organisatsiooni) • Bränd kui sümbol (visuaalne identiteet + slogan + sümboliline tähendus) • Bränd kui isik (brändi personaalsus sh demograafilised tunnused, elustiili omadused, isikuomadused) Brändi identiteeti kommunikeerides kujuneb tarbija teadvuses välja brändi
tuntakse ka kui ajalooline materjalism.(Dialegtiline materjal oli kunagi filisoofia nimetus). Marksistliku ühikonna käsitluse aluseks on majanduselu. Kõik toetub majandusele. Kõik muu on pealisehitus- poliitika, kultuur, õigus. Majanduse iseloom määratakse ära omandisuhetega- kuidas on omand jaotatud. Varasemalt on omand ebavõrdselt jaotatud ja sellest tingituna on ühiskonnad ebaõiglased, vastuolulised ehk antagolism. Kapitalismis vastuolu seiseb selles, et 1000 inimest töötab, töö on ühiskondliku iseloomuga, töö jaotus, aga töö produkti omastab omanik ja see on Marxi arvates ebaõiglane ja sellest tuleb klassivõitlus. Konfliktiteooria- konflikti peegeldab klassivõitlus. On tulnud omandi ebaõiglasest jaotamisest, tää eksloteerimisest. Konflikt lahendataks sotsialistliku revolutsiooniga.Toimub eraomandi likvideerimine, maa kuulutati riigi omanduks, majad ja pangad samuti
tuntakse ka kui ajalooline materjalism.(Dialegtiline materjal oli kunagi filisoofia nimetus). Marksistliku ühikonna käsitluse aluseks on majanduselu. Kõik toetub majandusele. Kõik muu on pealisehitus- poliitika, kultuur, õigus. Majanduse iseloom määratakse ära omandisuhetega- kuidas on omand jaotatud. Varasemalt on omand ebavõrdselt jaotatud ja sellest tingituna on ühiskonnad ebaõiglased, vastuolulised ehk antagolism. Kapitalismis vastuolu seiseb selles, et 1000 inimest töötab, töö on ühiskondliku iseloomuga, töö jaotus, aga töö produkti omastab omanik ja see on Marxi arvates ebaõiglane ja sellest tuleb klassivõitlus. Konfliktiteooria- konflikti peegeldab klassivõitlus. On tulnud omandi ebaõiglasest jaotamisest, tää eksloteerimisest. Konflikt lahendataks sotsialistliku revolutsiooniga.Toimub eraomandi likvideerimine, maa kuulutati riigi omanduks, majad ja pangad samuti
Inimõigustest loobumine on heteronoomne akt = „orjameelsus“ – välistele reeglitele allumine. Kant ja N. pidasid seda amoraalseks. Adorno 1938. Essee „Fetiš“ – toob mängu 2 Marxi väärtust – vahetusväärtuse ja kasutusväärtuse. Esimene märgib midagi, millel turul hind – üks kaup konverteeritav teiseks. Teine märgib eseme tarbimis-/praktilist väärtust, samas on sellisel esemel ka vahetusväärtus. Vahetusväärtus iseloomustab kaupu kapitalismis. 40% kapitalismist raha müümine. HEGEL Kunst peab järgma puhtalt esteetilisi eesmärke ja ei pea olema siht mingi eesmärgi saavutamiseks. Kunst on võimeline kirjeldama neid tingimusi, milles see on sündinud. Massikultuur..... 141014 dodekafoonia 1941.a. toob välja põhiprintsiibid, mis ära kuluvad (kuidas näeb kultuuritööstust toimimas – võtted ja protsessid). Populaarmuusika 3 väidet Adornolt: 1
■ filister- olemasolu ilma eksistentsita (väikekodanlane), elab parajasti kehtivate arusaamade kohaselt, edukas kodanliku klassi esindaja ■ inimene-tõde-Jumal, mitte inimene-jumal-tõde 12.KARL MARX- saksa (1818-1883) ■ kapitalism- on ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel. Kapitalism sai valitsevaks majandussüsteemiks 19. ja 20. sajandil tööstusrevolutsiooni tulemusel. Kapitalismis on rikkuste loomisel ja majanduse arengus olulisim osa vabal turumajandusel ja konkurentsil, riigi osa majanduse reguleerimisel on piiratud (Laissez- faire). Täiesti puhast kapitalismi praegusel ajal maailmas ei eksiteeri, tavaliselt on tegemist segasüsteemidega, kus ka riigil on osa majandusest ja varadest. ■ Marx: kapitalism kui ühiskonnakord on määratud hukkumisele,
Võimalus inimlikuks eluks kaob. Hegeli käsitluses sünnitab võõrandumist ennekõike teadmatus. Marx usub, et inimeste teadvus ei määra nende olemist vaid vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse. Võõrandumine on reaalprobleem ja selle lahenduseks on revolutsioon. On tarvis muuta tootmissuhteid, kummutada majandussüsteem ja see täiesti uut moodi üles ehitada. Ta on veendunud, et kodanlikus majandussüsteemis on palgatöö kasutamine töö riisumine. Kapitalismis ülistatud „ettevõtja risk“ on lihtsalt seebimull. Kuna kogu väärtus sisaldub töös ja tööd teevad töölised. Selle, mis kapitalistile on kasum, nimetab Marx röövsaagiks. Ta räägib „klassideta ühiskonnast“, kus tootlikud jõud ei ole eraomanduses ja kus kasumi väärtust peetakse täiel määral selle tootnud tööjõu kasuks. Materialistlik ajalookäsitlus, selle tuum on ühiskondliku evolutsiooni idee. Tänu Darwinile ja Marxile elas Euroopa kultuur üle kriisiajad
Poliitilised reziimid Aristoteles valitsemisvormide klassifikatsioon kelle huvides valitsetakse ISEENDA KÕIKIDE kui palju ÜKS türannia monarhia on valitsejaid MÕNED oligarhia aristokraatia PALJU demokraatia politeia Ideoloogia Marx ja marksism valitseva klassi võimu õigustamine. Kunst, filosoofia ja teadus on kapitalismis ideoloogilised sest nende eesmärk on kapitalistlikku süsteemi õigustada Gramsci hegemoonia olukord kus vaitsev klass põhjendab võimu nii hästi et allasurutud klass ei saa aru et midagi on valesti Peamised poliitilised ideoloogiad: - konservatism stabiilsus - liberalism vabadus - kommunism ja sotsialism võrdsus - natsionalism - rahvus - fasism rass + rahvus + juht - feminism naiste vabadus - rohelised loodus
finantsturgudele on loomupärane ebastabiilsus, seega ei kehti tasakaaluteooria). Vajakajäämine turuvälises sektoris poliitika pankrotistumine ja kõlbeliste väärtuste lahtumine nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasemel. Turumehhanism, samuti nagu iga teine inimtegevuse vorm on loomult vigane. Globaalse majanduse arenguga ei ole kaasnenud globaalse ühiskonna arengut. Poliitilise ja ühiskonnaelu põhiüksuseks on endiselt rahvusriik. · Kapitalismis on eesmärgiks jõukus ja arvestusühikuks on raha. · Demokraatias on eesmärgiks poliitiline võim ja arvestusühikuks on kodanike hääled. · Üldine eesmärk: demokraatlike riikide ülemaailmne liit, kes teevad koostööd avatud ühiskonna põhimõtete edendamisel. D.C. Korten "Maailm suurfirmade haardes". Tallinn: Tänapäev, 2000, 399 lk. Globaalne majandus näib ahvatlevana kaunistatuna lubadustega piiramatust ja
mõisted. Marx (1818-1883). Pöörab idealismi ümber. Hegeli dialektilise meetodi abil loob ajaloolise materialismi. Eesmärgiks siiski ajaloo objektiivne tunnetamine. Oluline pole mitte mõtlemine (Descartes), vaid materiaalsed suhted. Marx vaatleb seega kogu filosoofiat majanduslike suhete poolt determineerituna. Maailma areng on tootmissuhete areng. Marx võtab üle ka Hegeli võõrandumise, kuid aktsendiga, et inimese olemuseks, mis on võõrandunud, on töö. Kapitalismis peab inimene müüma oma olemust, kuna aga tootmisvahendid on kapitalistide käes, siis ebavõrdsus paratamatult suureneb. Seetõttu on ajalugu klassivõitlus, mis päädib võõrandumise lõppemisega, eraomandi kaotamisega kommunistlikus ühiskonnas. Tuleks tähele panna, et Marx väidab seda teadlasena, mitte poliitikuna. Marxi käsitlus ühiskondlikest tootmisuhetest: Baas: tootlikud jõud (inimene, töö ja
(irrarstionaalsus jne) Adorno kunstikäsitlus: * kunstiteos ei ole lõplik *kunstiteos märgib maailma mitte lõpetatust *kaup = lõpetatus, miski on realiseerunud mingisse vormi kaotatakse ära inimestevahelised sotsiaalsed suhted *kunst loob meie jaoks võimaliku maailma, selle, mis võiks juhtuda, unistuslik maailm *oluline on see olukord, mis kunsti vastu võetakse *töö ja vabaja omavaheline suhe *kultuuritööstus saab toimida tänu sellele, mille järgi käid kapitalismis töö *organiseeritud tööprotsess kapitalismi poolt, sama moodi organiseeritud ka vaba aeg nüristamine *kultuuritööstus lubab inimesele paradiisi , vabanemist, pääsemist inimese veelrohkem sidumine *kultuurittöstuse roll muuta inimene veelrohkem TÖÖKÕLBULIKUKS *"andke inimestele seda, mida nad tahavad" kapistalsim klient saab alati petta, kliendi ahistamine väga spetsiifilistesse suhetsse *1968
5 1. MAJANDUSOLUD ENNE SUURT DEPRESSIOONI 1929. aastal alanud majanduskriisist ehk Suurest Depresioonist paremini arusaamiseks, tuleb teada, mis toimus maailmamajanduses enne 1929.aastat. Esimene peatükk räägibki sellest, mis toimus majanduses enne 1929. aastat. 1.1 Globaalne kapitalism Kapitalism on ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel. Kapitalismis on rikkuste loomisel ja majanduse arengus olulisim osa vabal turumajandusel (majandussüsteem, mida iseloomustab hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena) ja konkurentsil, riigi osa majanduse reguleerimisel on piiratud. Oluline tegur kapitalismi arengus on globaliseerumine, mis annab võimaluse kaupade turustamiseks paljudes riikides, samuti tootmise organiseerimiseks riikides, kus tööjõu hind on madalam. Täiesti puhast
kultuurisfäär, meedia, kodanikuühiskond (kolmas sektor), mis vastandub riiklikule (kui "esimesele") ja majandussfäärile (kui "teisele" sektorile). Majandussfäär on spetsiifiline inimtegevuse valdkond ja tänu eraomanduslikule tootmisvahendite omandivormile tänapäevases Lääne demokraatias ka veidi erandliku ühiskondliku loomusega (mida kajastab inglisekeelne väljend private sector). Majandustegevus on tänapäeva kapitalismis põhimõtteliselt "eraasi". Riik seab sellele üksnes seadusandlikud ja fiskaalsed 9 (maksupoliitilised) raamid, kuid loodab seejuures valdavalt erainitsiatiivile (va. haridussfääris, kultuurisfääris, sotsiaalhoolekandes, õiguskorra tagamises ja muudes spetsiifilistes sfäärides, mida ei saa allutada probleemideta "majandusjõudude" toimele).
nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks 63. Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil? Kapitalistlik majandussüsteem minimaalne riiklik omand ja riiklik kontroll. Kapitalism on majandussüsteem, kus maa ja muud varad on eravalduses ja kaupade ning teenuste pakkumine toimub eraettevõtluse kaudu. Kapitalismis on olulised vaba turumajandus ja konkurentsipoliitika, mis on suunatud majanduse arengule. Riigi osa majanduse reguleerimisel peetakse ebaoluliseks (Laissezfaire). Oluline tegur majanduse arendamisel on globaliseerumine, mis annab võimaluse kaupade turustamisele paljudes riikides, samuti tootmise organiseerimist riikides, kus tööjõu hind on madalam.
Me õpime nautima maailma, milles me elame. Pidev olevikus olemine on loodud väga materjaalselt. Igavus on loovuse esimene samm, tänapäeva inimestel ei ole igavust, nad elavad online Futoroloogia 3. Postmoderne kultuur on kommertslik kultuur. Majanduse ja kultuuri vahel ei saa vahet teha. Eksistents on üleüldse järjest enam disainitud ja kultuuriline. Kõik meie ümber, ka kapitalism ise on järjest enam estetiseeritud. Kultuur on igal pool. Postmoderne kunst on triviaalne. Kapitalismis elamine võiks tähendada kapitalismi liiastamist. Peaks otsima kapitalismiga liialdamis strateegiat, mitte vastandumist.
loogikale (irrarstionaalsus jne) Adorno kunstikäsitlus: 22 * kunstiteos ei ole l õplik *kunstiteos märgib maailma mitte lõpetatust *kaup = lõpetatus, miski on realiseerunud mingisse vormi kaotatakse ära inimestevahelised sotsiaalsed suhted *kunst loob meie jaoks võimaliku maailma, selle, mis võiks juhtuda, unistuslik maailm *oluline on see olukord, mil kunsti vastu võetakse *töö ja vabaja omavaheline suhe *kultuuritööstus saab toimida tänu sellele, mille järgi käib kapitalismis töö *organiseeritud tööprotsess kapitalismi poolt, sama moodi organiseeritud ka vaba aeg n üristamine *kultuuritööstus lubab inimesele paradiisi , vabanemist, pääsemist inimese veel rohkem sidumine *kultuurittöstuse roll muuta inimene veelrohkem T ÖÖKÕLBULIKUKS *"andke inimestele seda, mida nad tahavad" kapistalsim klient saab alati petta, kliendi ahistamine väga spetsiifilistesse suhetsse *1968.aastal murrang kultuuriline vabanemine (Pariisi noorterahutused
Kunstitööstus aga lubab unikaalsust. Kõik need tooted on kummalisel kombel turul vahetatavad (sa saad katkiläinud jubina asemel uue, mis läheb ilmselgelt samamoodi katki). Standardiseerumise tõttu hakkavad ka inimesed reageerima vastavalt standardile. 2. Standardiseeritud kunst toob esile stend publikus. Ta on leevendus, nauding, unistus, fantaasia. Töö rutiin = naudingu rutiin. Kapitalismis on in vaimselt häiritud. Stand kunst multiveerib inimest. 3. Massikunsti funkt: ,,Sotsiaalne tsement" tsementeerib ühisk rolli inim maailmas. Massikunsti roll on kohandada inimesi valitseva korraga maailmas, valitseva võimustruktuuriga. Ta eristab kahte reageerimistüüpi, massikäitumise tüüpi: 1) Rütmikuulekas tüüp (raadiopõlvkond). Marssimisel ja tantsimisel ei ole vahet. Nagu ka marssides, ei hakka sa tantsides vastu
sümbolite kasutuse (sümbolic action) -+ 3. Marksistlik kirjandusteooria. Põhineb Karl Marxi (1818-83) ja Friedrich Engelsi (1820-95) majandus-, ühiskonna- ja kultuuriteooriatel Inimkonna, selle ühiskondlike formeeringute ja institutsioonide areng sõltub materiaalse tootmise viiside muutustest See mõjutab ühiskonna klassistruktuuri, igal ajastul valitsevad ja allutatud klassid, kes võitlevad majandusliku, poliitilise ja ühiskondlike eeliste eest (kapitalismis kodanlus >< töölisklass). Majanduslik võim on kõigi ühiskondlike ja poliit. tegevuste (sh. hariduse, filosoofia, teaduse, kunstide, meedia jne.) liikumapanevaks jõuks. Inimteadvust määravad ideoloogiad: väärtused ja hoiakud, mille kaudu tajutakse ja seletatakse reaalsust. Ideoloogia väljendab teatud klassi positsiooni ja huve, valitsev ideoloogia domineeriva klassi huve, mida näidatakse ajastu loomulike väärtuste ja hoiakutena.
Kongo 6.3 last naise kohta. Meeletu rahvaarvu kasv. Euroopa peab tõenäoliselt hakkama koostööd tegema musta aafrikaga, või pilltikult uue koloniseerimise tegema. Sealt saadakse väheolulisi saadusi, mida on võimalik asendada, need ei too raha sisse. Vaesus. SKT- sisemajanduse kogu toodang. On euroopa tuum ja euroopa perifeeria. SKT sõltub sellest kui rikkas on riik ja kui suure osa panustab ta haridusse ja meditsiini RUUMI MUUTUMINE AJAS JA KAPITALISMIS Mõiste kokkutõmbuv ruum maailm on muutunud väiksemaks tänu side- ja kommunikatsiooni vahenditele. Sellega kaasnens transpordi ja sidehindane langus 20.sajandil. Tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades Esma- ja ka teisese sektori hõive langeb Agraar ühiskonna mudel Industriaalühiskond Struktuurimuutus: tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades- Esmase ja ka teise sektori hõive langus
sümbolite kasutuse (sümbolic action) -+ 3. Marksistlik kirjandusteooria. Põhineb Karl Marxi (1818-83) ja Friedrich Engelsi (1820-95) majandus-, ühiskonna- ja kultuuriteooriatel Inimkonna, selle ühiskondlike formeeringute ja institutsioonide areng sõltub materiaalse tootmise viiside muutustest See mõjutab ühiskonna klassistruktuuri, igal ajastul valitsevad ja allutatud klassid, kes võitlevad majandusliku, poliitilise ja ühiskondlike eeliste eest (kapitalismis kodanlus >< töölisklass). Majanduslik võim on kõigi ühiskondlike ja poliit. tegevuste (sh. hariduse, filosoofia, teaduse, kunstide, meedia jne.) liikumapanevaks jõuks. Inimteadvust määravad ideoloogiad: väärtused ja hoiakud, mille kaudu tajutakse ja seletatakse reaalsust. Ideoloogia väljendab teatud klassi positsiooni ja huve, valitsev ideoloogia domineeriva klassi huve, mida näidatakse ajastu loomulike väärtuste ja hoiakutena.
vastandatus kaosele plaani tekitamine plaani asetamine kaosele erinevus on suhtumises lõpmatusesse. Misosophie -- filosoofia vihkamine Filosoofia kasu on tema võimes kurvastada. Kontseptide loomine ja probleemide püstitamine on tähenduse/mõtte, ja mitte tõe/vale küsimus. Ainuke viis, kuidas filosoofia sureb, on naeru kätte lämbumine. Filosoof on tema kontseptuaalsete tegelaste idiosünkraasia. Revolutsiooniline skisofreenik vs despootlik tähistaja kapitalismis Skisofreenia Paranoia /kapitalism/ Iha masinad Kolmainsus: subjekt-mõiste-objekt Subjekt ja representatsioon Tootmine Taastootmine Deterritorialisatsioon Territorialisatsioon Nomaadiline mõtlemine Riigifilosoofia
· Tootmissuhetele vastavad kindlad ühiskondliku teadvuse vormid. Feodaalsetele tootmissuhetele vastasid maailmareligioonid, kus feodaalkuningas esindas talupoegi ja alluvaid vasalle samamoodi kui paavst esindas Jumalat Maa peal. Feodaal omas maad, mida alamad kasutasid, mille eest maksid renti. See väljendus ka kindlas ühiskondlike väärtuste 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 12 hierarhias, mida omakorda andis edasi ka erinevad kultuurivormid. Kapitalismis liikus ühiskond egalitaarsuse suunas, kriteeriumiks ratsionaalsus kui kõigile inimestele omane tunnus. Siit üksikute inimeste võrdsustamine teistega ja sõltumatuse tunnustamine. Kapitali liikumine tugineb ratsionaalsusel ja see et kapitalist omab vabrikuid, tööline üksnes oma tööd, ei tee kapitalisti olemuslikult kõrgemalseisvaks inimeseks. Kapitalist ei esinda töölist mingiski mõttes. Mõistuse ees on kõik võrdsed! Kodanlike suhete
inimene võõrandatud nii oma töö produktist, iseendast kui oma liigiolendist, loodusest kui ka teistest inimestest. Omandi areng: Kõigepealt oli hõimuomand, millele järgnesid antiikne kogukonna- ja riigiomand ning feodaalne ehk seisuslik omand. Omandi arenedes tekivad klassid. Klassid tekivad siis, kui isiklikult omastatud vara ülejääk lubab teatud kinnisel grupil ennast eristada tootjate massist. Eraomand saavutab täiuse kapitalismis ning siis teravneb ka klassivastuolu et inimese klassikuuluvuse määrab ära tema suhe tootmisvahenditesse, siis kapitalismis on töölised lõplikult ja täielikult võõrandatud tootmisvahenditest. Ajaloo paratamatusest lähtudes peab sellele ühiskonnafaasile järgnema kommunism, kus pole enam mingisugust eraomandit. Kommunistliku partei manifest Marx ja Engels üritasid 1848. a. revolutsioonist Saksamaal osa võtta, sest nad uskusid, et ajalooline
eluviis on vahel seotud, on inimene võõrandatud nii oma töö produktist, iseendast, loodusest kui ka teistest inimestest. Neid vastuolusid on võimalik kaotada vaid tööjaotuse kaotamisega. Omand Hõimuomand. Antiikne kogukonna- ja riigiomand. Feodaalne ehk seisuslik omand. Kapitalism. Omandi arenedes tekkisid klassid. Klassid tekivad siis, kui isiklikult omastatud vara ülejääk lubab teatud kinnisel grupil eristada ennast tootjate massist. Eraomand saavutab täiuse kapitalismis ning siis teravneb ka klassivastuolu: et inimese klassikuuluvuse määrab ära tema suhe tootmisvahenditesse, siis kapitalismis on töölised lõplikult ja täielikult võõrandatud tootmisvahenditest. Ajaloo paratamatusest lähtudes peab sellele ühiskonnafaasile järgnema kommunism, kus pole enam mingisugust eraomandit. Kommunism ideena tähendas eesmärki rajada ühiskonda, mis on organiseeritud kommuunide ja ühis- või kollektiivse omandi vormis. Marx võtab
Toimus agraarne liikumine. Kapitalismi suhtes ollakse vaenulikud. Esteetiline hoiak: kapitalistliku eluviisi põhitunnuseks on info kogumine ja praktiline kasutamine, kunst peab sisustama vaba aega, kunsti koht on muuseumis. Uuskriitikute arvates on kunst kui meelelahutus aktiivse elu osa. Kunstile on omane kriitiline hoiak ja selle säilitamiseks on vajalik teatav distants ühiskonnast. Sellepärast on kunst oluline. Kunst pole võõrdunud ega ühiskonna osa. Kapitalismis tekib võõrdumise või kunsti angazeerimise oht provintsialiseerumine, kirjandus illustreerib käibetõdesid. Kapitalistlik ühiskond allutab endale kunsti. Kirjanikule tuleb USA ühiskonnas eraldada teatav niss, samas on ohtlik täielik isoleeritus ühiskonnast (romantism), sellest kirjutab A. Tate: poeesia 3 tüüpi: 1) allegooriline poeesia praktiline 2 Kogu kultuur on taandatav mängulisele tegevusele. Mäng loob teatud võõrandumise tunde. See on
See, kes vara omas, oli kapitalist. Laiemalt tähendas kapitalism turumajandust, mis oli otseselt seotud kapitaliga. Marxi järgi oli kapitalism ekspluateeriv süsteem, mis põhiolemuselt tähendas sotsiaalset ebavõrdsust. Kapitalism tähendab automaatselt ekspansionismi ning toidab vajadust jõuda üha suurematele turgudele, mis tähendas ka koloniaalset imperialismi. Kapitalism oli Marxi jaoks täis kriise ja vastuolusid. Marx oli kindel, et kapitalism viib suure kuristiku ääreni. Kapitalismis kaks klassi, kes võitlesid omavahel : kodanlus ja proletariaat. Tootmisvahendid on kõik kapitalistide ehk kodanluse käes. Proletariaat on sõltuvad kapitalistidest, kes aga maksavad miinimumpalka ja kõik on suunatud uue kasumi teenimisele. Weberi ,,Eetika ja kapitalismi vaim"(?vmt pealkiri, oluline raamat läänes) vastandub Marxile: kapitalismi ei saa võrsustada kasumijanuga, sest seeon kogu aeg eksisteerinud, aga see ie tähenda, et alati on olnud kapitalism
orjanduslik feodaalne baseeruvad eraomandil kapitalistlik kommunistlik eraomand kaob. Vahendid on ühiskonna omand. Üleminek on seotud tootlike jõudude arenguga, mille tulemusena tekib revolutsioon. Marxi arvates olid tootlikud jõud 19.sajandil arenenud nii kaugele, et peab toimuma revolutsioon. Ta ennustas, et kapitalismis hakkab tekkima perioodiline ületootmine ning kapitalism ei saa enam edasi areneda. Samuti sai revolutsioon toimuda vaid siis, kui tootmine on jõudnud teatud punkti ületootmises ning ühiskonnas on ebavõrdsus ja puudus kaotatud. Venemaal enne Oktoobrirevolutsiooni seda seisu polnud ja mujal revolutsioone ei toimunud. 19.sajandi esimesel poolel hakkas sõna ,,klass" asendab seisust, mis peegeldas
käsumajandus Kommunism versus sotsialism Kommunismis kontrollib kogu tähtsamat tootmist riik, sotsialismis on eraomandi osa suurem. Kommunismi eesmärk on totaalne võrdsus, sotsialism ei taotle täielikku võrdsust. Sotsialism versus kapitalism Sotsialismis: - segab riik aktiivsemalt majandusse vahele - on rohkem majanduse riigi poolset planeerimist - ümberjagamine vaestele on suurem Kapitalismis: - suurem osa tootmist ja otsustamist toimub erasektoris - riik segab vähe vahele eraisikute eesmärkide saavutamisele. - riik paneb paika vaid majanduse ja ümberjagamise põhisuunad Kommunismi näide: endine NSVL, kus 95% GNP-st on avalikust sektorist. Sotsialismi näide: Rootsi, kus mõndasid tähtsaid tööstusharusid kontrollib valitsus, kuid ülejäänud on eraettevõtted. Eraisikul on õigus omada suuri ressursse, kuid riik maksustab need, kasutades makse
sajandil. Tekkisid kaubanduskontaktid. Uusaegse majanduse tsüklilisus. 19. saj I poolel toomises mõõn. Ikaldused. 19. saj II poolel tekitas majandustegevus ise finantskriisi. Ühtegi väga suurt kriisi siiski polnud. Kapitalismi olemus ja vaated sellele (Max Weber, Karl Marx). Kapitalism on ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel. Kapitalism sai valitsevaks majandussüsteemiks 19. ja 20. sajandil tööstusrevolutsiooni tulemusel. Kapitalismis on rikkuste loomisel ja majanduse arengus olulisim osa vabal turumajandusel ja konkurentsil, riigi osa majanduse reguleerimisel on piiratud Marksismi seisukohast põhineb kapitalism töölisklassi ekspluateerimisel ning tööga loodud lisaväärtuse omistamisel kapitalistide poolt ning on määratud hävingule klassivõitluse ja revolutsiooni tulemusena. Vabakaubanduse edenemine (Suurbritannias Corn Laws, Navigation Acts, Cobden-Chevalier leping).
Fjodor Dostojevski uskus, et inimest võib pasta vaid puhas headus ja ohverdamine. 1881 aasta aga kirjanik suri kopsuverejooksu tõttu. Tagasitulek kirjandusse- Naases Peterburi tagasi ning hakkas innukalt tööle. Ilmusid olukirjeldused sunnitööst ,,Märkmed surnud majast,, ning ,,Alandatud ja solvatud,, ,,Kuritöö ja karistus,, on esimene Dostojevski viiest viimasest romaanist (esialgu pidi romaani nimeks tulema ,,Pihtimus,,). Vaesus tema romaanis on seotud rahamajandus probleemidega kapitalismis. See raamat on ideede ja tegelikkuse kujutamise kunstiliste vahendite poolest sügavalt uuenduslik romaan. 1881 kirjanik suri kopsuverejooksu tõttu. Fjodor Dostojevski vaated- 1. ta taunis kapitalistliku korra arengut ja revulutsioonilist liikumist (arvas, et see on vägivald ja ülekohus) 2. tal tekkis vastuolu Beinskiga, sest Dostojevski ei tunnistanud atelistike vaateid (kirjanik oli usklik) 3. Kirjanik leidis, et keskkond mõjutab inimesi. Seega keskkonna mõjul võib
Seda 8 arengufaasi teooriat võib pidada 20. sajandi arengupsühholoogia kui mitmete sotsiaalteaduste populaarseimaks teooriaks. See annab alust teda nimetada üheks 20. sajandi tuntuimaks psühholoogiks. 11. PILET ERICH FROMM (1900-1980) Frommi mõjutanud voolud Teda peetakse Euroopa üheks tuntumaks filosoofiks, ühiskonnakriitikuks, sotsioloogiks ja psühholoogiks. Ise ta pidas ennast marksistiks. Kuid Frommi marksism on selline kapitalismis kasvanud inimese marksism. Fromm kasutab üsna palju ka psühholoogias Marksi termineid. Üks selline mõiste on võõrandumine. See jagunes Frommi puhul kolmeks: 1) Majanduslik võõradnumine Kui inimene kaotab kontrolli oma töö produkti üle, muutub see igavaks ja ei paku enam rahulolu, sest produkt on võõrandunud. 2) Sotsiaalne võõrandumine Sellega on tegemist juhul, kui inimesed ühiskonnaasjade kaasarääkimisel
3. Kommunitarism kui põhiseadusest arusaamise teooria Allikas: konspekt ja Naritsa artikkel Juridica 10, 1999 NB! Kommunitarism räägib ühtekuuluvusest, kuulumisest ühiskonda ja vastandub kapitalismile, kus igaüks võitleb iseenda eest (nindividualism). Esiplaanil kommunitarismi jaoks ei ole isiku vabadus ühiskonnast (negatiivne vabadus) vaid isiku ühtsus ühiskonnaga ehk ühtsete eksisteeruimisvormide vabadus. Individualism peegeldub ka õiguses. Aga isegi kapitalismis on alati midagi, mis inimesi ühendab. N Euroopa väärtused – midagi, mis inimesi ühendab. Kommunitarism on vaid üks põhiseadusest arusaamise teooria, on ka teisi. Jaguneb: 1. Konservatiivne kommunitarism 2. Universaalne kommunitarism 3. Liberaalne kommunitarism Kommunitarismi doktriin – õiguse teooria eesmärk on õiguse adekvaatse tunnetuse saavutamine, üks võimalus selleks on pöördumine doktriinide poole. Eriti kasulik on selline
Ka hilise Engelsi käsitluses tähistab ideoloogia lihtsalt sotsiaalse suunitlusega mõtlemist. 20. saj. marksism astus eelkõige Marxi ideoloogiamõiste majandusliku determineerituse vastu. Nii Antonio Gramci hegemoonia mõiste kui Louis Althusseri Ideoloogilise riigiaparaadi kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb. Samasugust teaduse ja ideoloogia eristust peab oluliseks hulk 20. sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et ideoloogiad
Juba Adam Smith kirjutas, et individuaalsed halvad omadused võivad ühiskonna tasandil olla kasulikud. Üks ahne inimene on küll ebameeldiv, aga kui ühiskond annab kõigile võimaluse olla ahne, võib see tuua ühiskonnale head. 67 Inimene on kariloom, peenemalt öeldes ühiskondlik olend. Kapitalism on kindlasti kollek- tiivset tegutsemist eeldav ühiskonnatüüp. Ühistoimimine on kapitalismis paratamatu nii oma huvide eest seismisel kui ka laiemat ühiskondlikku tähtsust omavate eesmärkide saavutamisel. Mida rohkem kapitalismi, seda rohkem suhtlemist, läbikäimist muu maailmaga. Demokraatliku ühiskonna majanduspoliitika peab olema suunatud üleüldise heaolu maksi- meerimisele. Selle kõrval tuleb aga kindlasti arvestada ka euroopalikus kultuurikontekstis olulisi ühiskondlikke põhiväärtusi. Nendeks on eelkõige vabadus, õiglus, turvalisus ja edukus. Ainult
annaabi.ee 
