antud olukorras mingit tähendust. Märk võib olla nt. Rahvuslipp kui terve riigi sümbol vms. Või näiteks kui loeme läbi mõne teose ning õpetaja küsib mida tahtis autor sellega öelda? - siis meie kui lugejate ülesanne on see sõnum sõnade kujul vastu võtta ning enda jaoks lahti kodeerida. Ehk autor paneb oma mõtted märkidena raamatusse ning meie peame selle enda jaoks lahti mõtestama. Raamatu esimene osa räägib põhimõtteliselt Venemaast ajal, mil toimus üleminek kapitalismilt sotsialismile. Lotman väidab raamatus, et üleminekut klassiühiskonnalt klassideta ühiskonnale ei saa võtta kui mõnda enneolematut ning erilist situatsiooni inimkonna ajaloos, vaid seda tuleks võtta kui elu loomulikku arengut. Näiteks oli juttu veel sellest, et ajalugu ei saa võtta ühe kindlana, vaid et tuleb uurida ka potensiaalselt võimalikke teid, mis jäid realiseerumata. Näiteks on raamatusse kirja pandud
omast ning rahvastiku liiga kiire kasv võrrelduna elatumiseks hädavajalike toitainete toodangu kasvuga. Ühiskonna optimaalset toimimist takistavad ka ühekülgse tarbimislaadi levimine ja isiksuse degradatsiooni (väärtuse, omaduse halvenemise) nähud. Peale negatiivsete, ellujäämis- ehk ohuprobleemide käsitletakse globaalprobleemidena ka positiivseid, kogu inimkonda puudutavaid arengutendentse (arenemise suundi), nagu üleminek kapitalismilt sotsialismile ning teaduse ja tehnikarevolutsiooni võidukäik.
Inglismaa 2. Prantsusmaa 3. USA · Demokraatlike riikide arv suurenes järsult · 19 saj peamised politilised idealoogid olid: 1. Liberalism vabameelsus poliitikas, majanduses ja filosoofias, lähtub inimeste õigustest ja vabadustest 2. Konservatism alalhoidlikus, parempoolne mõtteviis, tuginetakse traditsioonidele 3. Sotsiaaldemokraatia kahevahel, marksism, vaheaste või üleminek kapitalismilt kommunismile USA · Arenes sõjajärgsetel aastatel kiiresti · Kuulutati välja kuivseadus (alkoholi keeld) · Alkoholi levitamisega tegeles maffia- sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegeuslike jõukude ühendus, eesmärk kasu saada ebaseaduslikul teel · 1929 algas USA's majanduskriis · Presitendiks valiti Franklin Roosevelt 1932 1. Toetas uute töökohtate loomist 2. Tõstis makse 3. Organiseeris hädaabitöid 4
suurem kalduvus kuriteo sooritamisele. } Kriminaliseeritakse eelkõige töölisklassi kuritegusid. } Kõrgklassi esindajad panevad toime kuriteo juhul kui (a) neil on võimalus saada ebaseaduslikku kasu; (b) neil puudub moraal. } Kuritegevus on vaesuse funktsioon. } Majandussüsteem suurendab inimeste ebasoodsas olukorras olemist, ning suurendab nende kalduvust kuritegevusele. } Peaaegu iga kuritegu kaob ära, kui ühiskond läheb üle kapitalismilt sotsialismile. Ralf Dahrendorf (1929-2009) } Marx: eristada saab kahte klassi: kapitalistid (kes omandavad toomisvahendid) ja proletariaat (töölisklass). } Dahrendorf: töölisklass ei ole homogeenne grupp. Töölised jagunevad gruppideks ja igal grupil on omad huvid, mis ei lange ilmtingimata kokku teiste gruppide huvidega. Dahrendorfi konfliktiteooria } Iga ühiskond igal ajamomendil läbib muutusteprotsessi; sotsiaalsed muutused on kõikjal }
linnakodanike ja talupoegade seisused) asendus kapitalistliku ühiskonna põhiliste sotsiaalsete klassidega (kodanlus ja töölisklass). Nende klasside omavahelised suhted (klassivõitlus) muutusid järjest tähtsamaks teguriks ühiskonna arengukäigu edasisel kujunemisel. Uusi tendentse arvestades rajasid Karl Marx ja Friedrich Engels hästi süstematiseeritud õpetuse teadusliku sotsialismi, mille kohaselt progressiivselt arenev ühiskond jõuab kapitalismilt uude sotsiaalsete suhete arenguetappi sotsialismi. Marxi ja Engelsi õpetuse järgi tekib sotsialistlik ühiskond seetõttu, et eraomandusel ja turumajandusel rajanev ühiskond satub sisemiste vastuolude tõttu (klasside vastandlike huvide kokkupõrkes ummikusse, püsivasse konflikti, mis teeb progressiivse arengu võimatuks. Seetõttu nimetab paratamatuks nende vastuolude põhjuste,s.o. eraomandi ning sellel baseeruva tootmis-ja toodete jaotamissüsteemi asendamine ühiskondliku omandi
radikaalselt meelestatud ja sotsialismist mõjustatud nooremaid haritlasi, sotsiaalne baas olid ametnikud, kooliõpetajad, käsitöölised, majaomanikud, talurentnikud, väiketalunikud. Algselt pahempoolne partei, 1919 kujunes poliitiliseks tsentriks: demokraatia, sotsiaalne õiglus, liberaalne maj. poliitika, suhteliselt lähedal Rahvaerakonnale, 1932 mõlemad parteid ühinesid. Oli vasakparteide paremal tiival olev partei algul, siis kaldus tsentrisse. Evolutsioonilisel teel kapitalismilt sotsialismi poole, ei mingit revolutsiooni. Kõikide mõisamaade riigistamine tasuta. Talude puhul võis ära võtta üle normi maa, mida ei haritud. Mõisasüdameid mitte jätta parunitele alles. August Rei, Mihkel Martna ja Karl Asti juhitud Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei (ESDTP) eraldus ülevenemaalisest parteist 1917. Algul pidev võitlus enamlastega, alles pärast 1924.a. loodi ühtne Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei- Euroopale tüüpiline
radikaalselt meelestatud ja sotsialismist mõjustatud nooremaid haritlasi, sotsiaalne baas olid ametnikud, kooliõpetajad, käsitöölised, majaomanikud, talurentnikud, väiketalunikud. Algselt pahempoolne partei, 1919 kujunes poliitiliseks tsentriks: demokraatia, sotsiaalne õiglus, liberaalne maj. poliitika, suhteliselt lähedal Rahvaerakonnale, 1932 mõlemad parteid ühinesid. Oli vasakparteide paremal tiival olev partei algul, siis kaldus tsentrisse. Evolutsioonilisel teel kapitalismilt sotsialismi poole, ei mingit revolutsiooni. Kõikide mõisamaade riigistamine tasuta. Talude puhul võis ära võtta üle normi maa, mida ei haritud. Mõisasüdameid mitte jätta parunitele alles. August Rei, Mihkel Martna ja Karl Asti juhitud Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei (ESDTP) – eraldus ülevenemaalisest parteist 1917. Algul pidev võitlus enamlastega, alles pärast 1924.a. loodi ühtne Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei- Euroopale tüüpiline
olulisim eraomandus tuleks kaotada, muuta see üldrahvalikuks omandiks; võim peaks olema ühiskonna enamuse käes; plaanimajandus tuleb kehtestada vaba turu asemel. Ühiskonna areng pidi jõudma selleni, et kaotatakse raha; kaupu jaotatakse ühiskonna liikmete vahel vastavalt igaühe vajadustele ilma rahata. Selleks oli vaja, et igaüks töötaks ja looks produkte ning hiljem seda jagatakse. Ka õigus pidi ära kaduma. Sotsiaalmajanduslik hüpe kapitalismilt sotsialismile toimus 1917. aastal sotsialistliku õigusperekonna teke. Engelsi idee kui sotsialistlikku revolutsiooni läbi viia, siis tuleks seda teha mitmel maal korraga. Teised riigid muidu nulliks selle revolutsioonilisele teele läinud riigi ära. Need riigid peaks olema suhteliselt hästi arenenud. Lenin oleks vbl õigem revolutsioon läbi viia mõnes tugevalt ja hästi arenenud riigis, mis oleks üksik riik. Tol ajal olid Euroopa riigid väga ebavõrdses seisus.
1884. aastal organiseeriti Inglismaal Fabiaanlaste Ühing (Fabian Society), mis 1900. aastal läks Leiboristliku Partei koosseisu kirjanduslik-publitsistliku rühma õigustes. Fabianism ei tunnista ametlikult mingisugust filosoofiat, kuid paljud tema esindajad toetavad kristlust, ajaloo tõlgitsemisel aga pooldavad õpetust ideede määravast osast ühiskonnaelus, jutlustavad töölisklassi ja kodanluse koostööd ning rahulikku järk-järgulist üleminekut kapitalismilt sotsialismile, eitavad klassivõitlust ja masside revolutsioonilist väljaastumist. Fabianism moodustab liberaalse töölispoliitika kõige terviklikuma väljenduse. Natsionalism e. rahvuslik liikumine Rahvus kui uus kvalitatiivne tunnus. Mis on rahvus? . Riik lähtus enda defineerimisel rahvuse olemasolust. Rahvuse mõiste tõusis esile Prantsuse revolutsiooni ajal. Mis on rahvus? Selle üle on palju vaieldud ja hetkel ei ole rahvust võimalik
omast ning rahvastiku liiga kiire kasv võrrelduna elatumiseks hädavajalike toitainete toodangu kasvuga. Ühiskonna optimaalset toimimist takistavad ka ühekülgse tarbimislaadi levimine ja isiksuse degradatsiooni (väärtuse, omaduse halvenemise) nähud. Peale negatiivsete, ellujäämis- ehk ohuprobleemide käsitletakse globaalprobleemidena ka positiivseid, kogu inimkonda puudutavaid arengutendentse (arenemise suundi), nagu üleminek kapitalismilt sotsialismile ning teaduse ja tehnikarevolutsiooni võidukäik. Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine. Tänapäeva riigid ja nende kodanikud on omavahel tihedas suhtlemises, mida tuleb ka korraldada. Aja jooksul on rahvusvahelises suhtlemises välja kujunenud tavad, millest 39 enamik riike ka kinni peab. Lisaks sõlmivad riigid omavahel lepinguid. Algul võib
Karl Marx sotsioloogina · Kapitalism ja klassivõitlus: Karl Marx sotsioloogina · Lähtudes omandijaotusest eksisteerivad järgmised tootmisviisid: · 1) ürgkogukondlik - primitiivsed vahendid ühiskasutuses; · 2) orjanduslik · 3) feodaalne - keskaegne Euroopa kuni 19.saj; · 4) kapitalistlik Karl Marx sotsioloogina · Kommunistlik - eraomand kaob, tootmis-vahendid riigi omad. · Revolutsiooni toimumise tingimused: 1) kapitalismilt kommunismi saab minna ainult kapitalistlikult arenenud riik; 2) revolutsioon peab toimuma kõikides kapitalistlikes riikides üheaegselt. Karl Marx sotsioloogina Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Revolutsiooni õnnestumiseks peab tekkima klassiteadvus 25 · die Klasse an sich - klass iseeneses · die Klasse für sich - klass iseenda jaoks Karl Marx sotsioloogina · Majandussuhete mõju kultuurile:
annaabi.ee 
