Modernism ja Postmodernism Modernism Sarnasus Postmodernism · Mõistlikkus · Vastutus · disorganiseeritud · Arve pidamine · Mõõdeti kapitalismiks · tugines kapitalismile elujärge · võimu hajumine, suhete ja ja tööstuslikule rahas ja kihistuse muutumine tootmisele asjades ebapüsivaks · hästi organiseeritud · · Majanduses erineva · Bürokraatia suuruse ja · Identiteedikujundaja tegevusprofiiliga ks rahvusriik ettevõtted · klaasid · Suur tarbimisvalik
Oliver Lopato 11.a Masinate kasutuselevõtt Manufaktuuride asendumine 18. saj. Inglismaa Urbaniseerumine Ülemerekaubanduse valitseja Rikas maavarade riik Unioonis Sotimaaga Hakati tootma rauda 19. saj. levis masintootmine Euroopasse ja Ameerika Ühendriiki Inimesi tabas tööpuudus Tööviljakuse suurenemine Elu ja töötingimuste paranemine esikohale tõusis tööstuslik tootmine toimus tööstuspööre ja üleminek kapitalismile arenesid suured vabrikud töö oli korraldatud konveieritel tööpäev kestis 12 14 tundi omanik pidas tööaja arvestust tööline pidi kasutama tööaega otstarbekalt töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne olid kasutusele võetud uued tehnoloogiad peamiseks sissetulekuallikaks muutus palgatöö Raudteede areng algul vedur kaevanduses, esimene raudteeliin (6 km) 1825 Inglismaal Raudtee soodustas tööstuse arengut ja avardas
tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalõhiskod ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenenud arengumaades. Põhiressurss- masinad Põhiinstitutsioon- firma Põhiotsustajad- firmaomanikud Tähtsaim kapital- varaline rikkus Valitsuse roll- tagada piiranguteta turumajandus Muudatused majanduses: Esikohale tõusis tööstuslik tootmine Toimus tööstusüööre ja üleminek kapitalismile Arenesid suured vabrikud Töö oli korraldatud konveieritel Tööpäev kestis 12-14 tundi Omanik pidas tööaja arvestust Tööline pidi kasutama tööaega otstarbekalt Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne Olid kasutusele võetud uued tehnoloogiad Peamiseks sissetuluallikaks muutus palgatöö Muudatused ühiskonnas: Muutusid võimusuhted ja argielu Vähenes tunnete ja kommete roll Kasvas riigiametnike arv
Ernesto Che Guevara (19281967) Tegelik nimi Ernesto Rafael Guevara de la Serna 14. juuni 1928 Rosario 9.oktoober 1967 Vallegrande lähedal Boliivias Argentina päritolu marksistlik revolutsionäär LadinaAmeerikas Stiliseeritud kujutisest sai tuntud protestiliikumise kultuuriline sümbol Reisikogemused ja vaatlused LadinaAmeerikas Järeldus, et regioonis sügavalt juurdunud majanduslik ebavõrdsus on omane : · monopolistlikule kapitalismile, · uuskolonialismile ja · imperialismile Ainus ravim on maailmarevolutsioon. Kohtas Mehhikos Fidel Castrot ja liitus 26. Juuli Liikumisega 1956 oli revolutsionääride hulgas, kes Castro juhtimisel tungisid Kuubasse eesmärgiga kukutada USA poolt toetatud Kuuba diktaator Fulgencio Batista. Mässuliste seas sai kuulsaks Ülendati komandandi auastmesse Mängis pöördelist rolli edukas kaheaastases partisaniliikumises, mis tõukas Batista troonilt.
fasismi ja Fifth level kommunismi vastu, kuna need töötavad õiglase demokraatia vastu Ajalugu Tekkis 19. sajandi lõpus Tekkis vastukaaluks kapitalismile(kehvad olud, vaesus, maj ja sots ebavõrdsus, sotsiaalne tõrjutus, sotsiaalse turvalisuse ja töökaitseseaduste puudumine) Erinevalt sotsialismist eitati revolutsioonilisust ja pooldati ühiskonna arendamist evolutsiooniliselt ehk reformide teel Ajalugu Lahknes sotsialismist I Maailmasõja ajal Pooldati võitlust rahvuse ja riigi eest Ideoloogia on ajaloo käigus korduvalt muutunud Tänapäeva sotsiaaldemokraatia Laenatud on põhimõtteid sotsiaalliberalismist:
sotsiaalliberalismist. Näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte (Riigi sekkumine majandusellu on lubatud, sest see suurendab kodanike sotsiaalset heaolu). Sotsiaaldemokraatia arvestab majandusdemokraatia põhimõtetega, tööliste kaasamine ettevõtte juhtimisse suurendab sotsiaalset sidusust. 4.slaid Ajalugu: Tekkis 19. sajandi lõpul sotsialistide nn. revisionistliku suuna pooldajate hulgas.Tekkis vastukaaluks kapitalismile(kehvad olud, vaesus, maj ja sots ebavõrdsus, sotsiaalne tõrjutus, sotsiaalse turvalisuse ja töökaitseseaduste puudumine). Erinevalt sotsialismist eitati revolutsioonilisust ja pooldati ühiskonna arendamist reformide teel. Lahknes sotsialismist I Maailmasõja ajal. 5.slaid Eesmärk: Sotsiaaldemokraatia eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks sõltumata inimeste sotsiaal-majanduslikust olukorrast, tulude ümberjaotamine (progressiivne tulumaks), ja heaoluriik
ning tl veetis inimene lviosa oma ajast. Palgat mras hiskonnas valitsevad vrtused ja elurtmi. ksluise ja dini ratsionaalse telu korvamiseks hakati otsima meelelahutust, mis esitaks otsekui vljakutse kainusele ja pidevale arvepidamisele. Linnades levisid kasiinod, kabareed, loteriid ja nnemngud. Kui agraarhiskonnas pidutseti mingi suurema tperioodi lpul ja pidu oli omamoodi jtk tisele tegevusele, siis tstushiskonnas eraldusid tsfr ja puhkesfr teineteisest selgesti. Tstuspre ja leminek kapitalismile MUUTIS oluliselt HISKONNA SOTSIAALSET JAOTUST. Tpsemalt eldes muutusid thive majanduse phivaldkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarv, leibkonnamudelid. Tstustliste ja linnainimeste osakaal kasvas ning pllupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rtsepate ning advokaatide arv, sest tstuse arenedes tusis jrk-jrgult elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase tstushiskonna linnad olid lerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud neis rmiselt viletsad
BROKRAATIA - AMETNIKE VIM Tstusajastul hakkas taeg domineerima puhkeaja le. Tpev oli pikk ja palgat peval, kindlad hiskondlikud vrtused ja elurtm. Vastuhakuks ksluisele telule hakati otsima meelelahutusi. Linnaelu avanes meelelahutuststuses. Avatud hiskonnas pidutseti prast mingi tperioodi lppu ning pidu oli siis t otsene jtk. Tstushiskonnas avaldus aga tpev ja puhkepev selgesti. Tstuspre ja leminek kapitalismile muutis hiskonna sotsiaalset poolust, st. : * thive majanduse phihaldus * linna- ja maarahva suhtarv * leibkonnamudelid Tstustliste ja linnaelanike arv kasvas ja pllupidajate arv vhenes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, advokaatide ja teenindusttajate arv, kuna seoses elatustaseme tusuga tarbiti ha rohkem teenuseid. Varem tstushiskonnas olid linnad lerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud halvad. 20. sajandi alguses kujunes progressi smboliks suuremad sissetulekud,
Leidis aset oluline hinnatõus nn hindade revolutsioon. Et kuld ja hõbe muutusid väärismetalli sissevoolu tõttu odavamaks, toidu ja esmatarbekaupade tootmine jäi aga põhiliselt endisele tasemele, siis tuli nende eest maksta suurema väärismetalli hulgaga ehk kõrgemat hinda. Hindade revolutsioon põhjustas märgatavaid muutusi LääneEuroopa ühiskonna struktuuris ja eri ühiskonnakihtide majanduslikus olukorras, kiirendades feodaalsuhete lagunemist ja varajasele kapitalismile omaste nähtuste arengut. Samal ajal avardusid hüppeliselt teadmised ümbritseva maailma kohta. Geograafiast sai kiiresti arenev teadus, zooloogia ja botaanika täienesid pidevalt uute andmetega. Vaadeldaval ajastul kujunesid ka etnoloogia (rahvateaduse) tekke eeldused. Laevaehituse ja navigatsiooni tase tõusis märgatavalt tänu hulgalistele uuendustele ja leiutistele. Avardunud maailmapilt ning suurenenud
bändide kirjeldamiseks. Päris punkliikumise alguseks võib pidada aastat 1974, kui New Yorgi klubis CBGB hakkasid korrapäraselt esinema "Ramones", "Television", "Blondie" ja teised bändid, kelle musitseerimisoskus oli reeglina vilets; põhirõhk oli pandud laulusõnadele. "Sex Pistolsi" liikmed kinnitasid: “punk-rock on samasugune reageering arenenud kapitalismile, nagu bluus oli orjusele ja ekspluateerimisele” Pungile on iseloomulik protest isikukultuse, võõrandumise, jäljendamise, paigaltammumise ja kodanliku mõttelaadi vastu, püüd suhelda noortega (vanemaid välistamata) viisil, mis arvestab tegelikku elu haiges kapitalistlikus riigis. Eesti punk ● Eestis kujunes punk 1970. aastatel ● Eesti pungi kriitika peamiseks sihtmärgiks oli nõukogude kord. ● Tõekspidamiste avaldamise tõttu tuli
* bürokraatia tugevnes 1) klassikalised riigifunktsioonid (seadusloome,õiguskord, riigikaitse) * tööaeg domineeris puhkeaega 2) sotsiaalsed ülesanded 3) reguleerib majandust Ühiskonna sotsiaalset jaotust muutis tööstuspööre ja üleminek kapitalismile. · Heaoluriigi peamised meetmed: Muutusid: * tööhõive majanduse põhivaldkondades (Sektorid: põllumajandus; teenindus; tööstuslik kaubatootmine) * linna- ja maarahvastiku suhtarv * leibkonnamudelid (ülekaalus väiksed pered) Postindustriaalne ühiskond ehk tööstusjärgne ühiskond:
Töö oli korraldatud konveieritel 3. Töökorraldus oli range, ning omanik jälgis, et kasutataks aega ära otstarbekalt 4. " Aeg on raha" o Ratsionaalsus 1. Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks 2. Vähenes tunnete ja kommete roll 3. Kasvas riigiametnike ja kirjalike normide tähtsus 4. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes o Tööaeg domineeris puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Muutusid: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid ( väikepered) Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: o Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti o Tähtsaks muutus teaduse ja tehnoloogia osa majanduses o Ühiskond vajas rohkem harituid spetsialiste o Ühiskonna juhtimine pidi olema paremini kooskõlastatud o Kujunes keskklass
Kui augusti puts oli läbi kukkunud, tõusis esile venemaa föderatsiooni presidsent Jeltsin, tema eestvedamisel sõlmisid venemaa, valgevene ja ukraina liidulepingu moodustades SRÜ, see viis nõukogude liidu lõplikult lagunemiseni korbatsov loobus detsembrilõpus presidendi ametist. 11. Miks sattusid pärast sametrevolutsiooni kõik sotsialismimaad majanduslikesse raskustesse? 1. Sotsialistlik majandus mudel lakkas olemast. 2. Orienteerumine kapitalismile nõudis aega. 12. Millised olid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee nõudmised peale võimuletulekut? Soovisid kooshoida endist nõukogude liitu. 13. Kuidas püüdis Gorbatsov päästa NL lagunemist? Mis oli tema väljakäidud idee? Soovis sõlmida liidulepingu liiduvabariikidega. 14. Too välja kolm tähtsamt poliitlist jõudu Eestis taasiseseisvumisperioodil. Eestimaa kommunistlik partei EKP, rahvarinne RR, internatsid 15
põhimõtted toimub üleminek diktatuurilt tööstusühiskonnast demokraatiale. 1)Karl Marx Kapitalism tähendas tema jaoks 8. demokraatliku riigi valimise sellist tööstusühiskonda, kus põhimõtted tootmisvahendid ja toodang 1)parlamendisaadikud valib rahvas kuuluvad ühe klassi-kapitalistide ehk otsestel valimistel kodanluse eraomandisse. 2)presidendi valib parlament Juhtmõtteks kapitalismile- rikkuse (enamuses parlamentaarse kogumine ja ratsionaalsus. korraldusega riikides) Kapitalism sarnaneb mungaga- 3)presidentaarse korraldusega askeetlik ja vähenõudlik, kuid riikides valib rahvas nii parlamendi, hindab jõukust. kui ka presidendi Ilmalik amet samaväärne vaimuliku 4)uus valitsus tuleb peale presidendi, tööga. mitte peale parlamendi valimisi
SAJANDIL Muusikainstrumentidest kasutasid heliloojad lautot, viiulit , orelit ja klavikordi ning ka klavessiini. Puhkpillidest pommereid, nendest arenesid välja oboe, fagott, hornid ja metsasarv. Sellest ajast pärineb ka trompet. Heliloojad hakkasid rohkem kirjutama tantsu- ja meelelahutusmuusikat. UUSAJA MUUSIKA: Uusaja muusika jaguneb kolmeks: Barokk 17-18 saj. Klassitsism 18-19 saj Romantism 19- 20 saj. Uuel ajal toimusid muutused kõigis elu valdkondades. Renessanss viis kapitalismile, see tekkis tööstuse ja majanduse arenguga. Muudatused muusikas Kui varem valitses vaimulik muusika, siis nüüd ilmalik homofooniline ja polüfooniline muusika. Kui varem oli muusika askeetlik, siis nüüd muutus muusika emotsionaalsemaks e. hingestatumaks. Kui varem kirjutati lühiteoseid, siis nüüd kirjutati suurteoseid. Ka algas balleti suur võidukäik. Kui varem oli vokaalmuusika, siis nüüd oli instrumentaalmuusika.
Kuna valitssemisviisiks sai absolutism, siis said valitsejad alustada sõdu oma arvamise järgi. Sõdade eesmärke oli palju alates sellest, et palgasõdur tahtis raha, lõpetades sellega, et riigid tahtsid rohkem valdusi ja kolooniaid. Samas kui palgasõdurid tahtsid raha, teenisid aadlikud ohvitseridena ainult riigi teenimise nime, aga samas ei pidanud nad makse maksma. Sõdadega tahtsid riigid saada teiste riikide kolooniaid ja valdusi Euroopas, kuna kapitalismile oli see kasulik, kui sai tuua igasuguseid materjale sisse odavalt oma riigi kolooniatest või kaevandustest. Selline oli ka Seitsmeaastane sõda, kus Inglismaa vallutas Prantsusmaalt suure osa Prantsusmaa Põhja-Ameerika kolooniatest. 17-18 sajandil oli palju sõdu. Ühed tuntumad neist on Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), Põhjasõda (1700-1721), Hispaania pärilussõda (1701-1714) ja Seitsemeaastae sõda (1756-1763). Paljud sõjad olid väiksemamõõdulised ja need polnud nii tähtsad
retrolikult kui ka kaasaegselt. Töökohta vahetati harva. 1971. aasta seisuga töötas Tallinna Moemajas kokku 243 inimest. Ajaloo murdepunkti sattunud ettevõtte luigelauluks jäid kostüümid ministri- ja saadikuprouadele ning iseseisva Eesti esimestele missidele, sinimustvalge all esineti esmakordselt 1989. aastal Sveitsis. Kõik toimus liigagi kiiresti ja pöördumatult ning üleliidulistes alluvussuhetes Tallinna Moemaja jäi kapitalismile lihtsalt jalgu.Võlakoorma kasvades lõpetas ilmumise ajavahemikus 1958 1992 hiigeltiraaziga põhikasumit toonud moeajakiri Siluett (kokku 34 aastakäiku), viimane ja varasematest tunduvalt tagasihoidlikum moedemonstratsioon toimus 1993. aasta kevadel. Kommertsliku ajastu saabudes lahkusid parimad kunstnikud, õmblejad ja mannekeenid, muutusid asukoht, suunitlus ja kollektiivi suurus, vahetus juhtkond ning kadusid paraku ka arhiivimaterjalid
Samas aga hakkasid neid ähvardama tööpuudus ning hoolekande ja sotsiaalkindlustusesüsteem tol ajal praktiliselt puudus. Nii kasvas kiiresti see rahvastiku osa, kes soovis oma sotsiaalse olukorra parandamist. Liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Vaba võistlus ja turuseadused peavad valitsema nii majanduses kui ka ettevõtjate ja töötajate vahelistes suhetes. Sotsialism ongi reaktsiooniks liberaalsetele ideedele ja varasele kapitalismile. Sotsialistlikud parteid olid enamuses linlaste ühendused, mistõttu maaelu probleemidele ei pööratud tähelepanu arvati et eraomandus on kõige halva algus (kuna tootmisest võtab osa kogu ühiskond, tuleb toode kogu ühiskonna vahel ära jagada). Loomulikult selline asi maarahvale ei meeldinud. Kommunistlik sotsialism eitab individualismi ja tähtsad pole ka traditsioonid ja religioon. Eitatakse ka rahvuslust. Selle asemel
5. NEP oli uus majanduspoliitika Venemaal. Seda rakendati sellepärast kuna varasem sõjakommunism ei olnud enam tõhus. Nüüd asendati toiduainete riigile andmise kohustus kindlate maksudega. Talupoeg võis vilja ülejäägid turule viia. Taastati kauplemise vabadus ja laiendati ettevõtete tegevusvabadust. 1920. aastate alguses kujunes venemaal välja segamajandus, kus enamik majandusvaldkondi jäi siiski riigi käsutusse, kuid oli lubatud ka kapitalismile omane ja turumajandusel tuginev erasektor. 6. Vladimir Lenin oli sotsialistliku riigi rajaja. Nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. Jossif Stalin oli Kommunistliku partei peasekretä, kes 1927. aastal suutis konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimule kindlustada. Samas lasi ta maha suruda kõik parteisisesed teisitimõtlejad ja poliitilised vastased.
..............LK 3 Kloostrikoolid ...................................................................LK 3 Linnakoolide tekkimine 15-16.saj. ...................................LK 3,4 Katoliku kõrgema kooli asutamiskatsed .......................... LK 4 Koolde reformatsioonist Liivi sõjani .................................LK 4 Haridusolud Rootsi, Poola ja taani vahel..........................LK 5 Koolid Rootsi-riiki ühendanud Eesti alal.......................LK 5,6 Feodalismilt kapitalismile ülemineku ajajärk................LK 6 Talurahvakool 19.saj. kahel esimesel kümnendil .............LK 7 Koolid linnades 19.saj. kahel esimesel kümnendil.............LK 7 Talurahvakoolide korraldus ja koolivõrgu kujunemine .....LK 7 Keskkoolid 19.saj. esimesel poolel ....................................LK 7,8 Keskkoolid ja keskharidus 1820-1850.a. ...........................LK 9 Keskharidus 19.saj. esimesel poolel ..................................LK 9 Pedagoogikaõppeasutused....
pingelisem. Kodusõda polnud kommunistide mõju kaotanud. Vastukaaluks Lapua liikumine. · Püsima jäänud demokraatia võis olla põhjus, mis hoidis ära 1939. aastal Soome alistumise NSV Liidule ja tagas iseseisvuse säilimise. Sotsiaaldemokraatia areng · Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. · Tekkis 19. sajandi lõpupoolel. Põhjuseks reaktsioon 19. sajandi kapitalismile üldomaseile pahedele. · Sotsiaaldemokraatiat eristas sotsialismist revolutsioonilisuse eitamine ja soov arendada ühiskonda evolutsiooniliselt, reformide teel. Sots- demid pooldasid võitlust rahvuse ja riigi eest. · Lahknes sotsialimist lõplikult I Ilmasõja ajal erimeelsuste tõttu rahvusluse küsimuses. Rootsi · Kujunemine heaoluriigiks · Tööstus · Hüved töölistele · Demokraatlik ja mitmeparteiline riik · Neutraliteet
· Mainitud klassikuid mõjutas oluliselt religioosne initsiatiiv. D. Diderot (1713-1784) · Soovitas eristada kohustuslikke põhiteadmisi nn. täiendteadmistest, mis valmistavad ette mingiks elukutseks. · Sarnaselt Comeniusele pidas ka Diderot vajalikuks, et üldhariduse kõrgemal astmel oleks igal klassil mingi domineeriv põhiaine. · NB: pole midagi uut siin päikese all. J. Pestalozzi (1746-1827) ajal Toimus S'veitsis üleminek feodalismilt kapitalismile: maarahvas vaesus, proletatiaat kasvas. Üks osa haritlastest idealiseeris möödunut, tundes rahvale südamest kaasa. Nende hulka kuulus ka P., kes laenatud raha eest ostis talu ning avas seal 1774.a. isemajandava lastekodu, kus orvud tegid tööd ning said lisaks ülalpidamisele ka hariduse. Kasvatust käsitles P.- · Ühiskondliku ehk sotsiaalse kasvatusena, mis peab aitama ka kehvematel end ise ära elatada, ja kus keegi ei tohiks oma saatuse suhtes passiivseks jääda.
Selmet eluga toime tulla, otsib modernne inimene pidevalt võimalusi, kuidas aina konsumeerides oma elu täiuslikumaks muuta. Tung pidevalt tarbida tekitab tohutul hulgal jäätmeid ning endise hooga jätkates hävitame mitte ainult iseenda, vaid ka ainsa teadaoleva sobiliku elukeskkonna universumis. Me peame läbi viima resoluutseid muudatusi, et meie järelpõlv ei peaks veetma oma eluaega esivanemate probleemidega tegeledes. Tänapäevast kapitalismile allutatud inimest iseloomustab eelkõige tahe oma elu pidevalt täiustada erinevate materiaalsete hüvede abil. Hoolimata teda ümbritsevast keskkonnast ostab inimene näiteks üha uusi ja moodsamaid külmkappe või televiisoreid ning vanad viskab minema. Sellise egoistliku teguviisi tulemusel on tekkinud määratu laiad prügiväljad, ning mõte, et nõnda jätkates upume lõpuks oma jäätmete sisse, ei olegi nii eluvõõras, kui me kõik loota tahaksime. Oma vaated
Tööstusühiskond sai alguse tööstuslikust pöördest (esim. U. 1670 inglismaal) majanduses esikohale tööstuslik tootmine - vabikute ehitamine Kui eelnenud agraarühiskonnas sõltus töötegemine ilmastikust, tähtpäevadest ja usupühadest, siis tööstusajal see nii enam polnud - "aeg on raha" tööstusühiskonna tunnus - ratsionaalsus. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Sotsiaalsed muutused Tööstuslik pööre ja üleminek kapitalismile muutisoluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust: 1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades. 2. Linna ja maarahvastiku suhtarv Post - industriaalne ehk reenindusühiskond U. 1979 kujunes uus ühiskonnavorm- postindustriaalne, mille eritunnusteks: 1. Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine 2. mitmekesine klassistruktuur ja väärtushinnangud Infoühiskond või teadmusühiskond Postindustriaalne ühiskonna arendedes, kus üha määravamaks sai informatsiooni levik kõigis
1995-2008 ehitusbuum, pankade laenu toel Tsaaririik, tsaaririik lagunes 1917 vene revolutsioonide ja II MS tõttu Venelased Balti-Sakslased. Eestlased Aadlipositsioon on nõrgenemas ja orienteerutakse ümber kapitalismile. Jõukuse tõttu tegelevad ka tsiviilehitusega. Kroonuehitised Mõisad Ehitavad: (Kroon=tsaar=Caesari Tehased Seltsimajad mugandus) Tsiviilehitus Talud
diktatuuri vastu.Fidel Castro polnud algul kommunist, tal oli iha võimu järele.Pärast diktaatorliku võimu omandamist, kaldus Castro vasakule. Kokkuvõtteks Ajalooallikad vihjavad tugevalt sellele, et kommunism polnud hea idee mis nurjus vaid see oli halb idee. Kommunism elab tänapäeval edasi ainult üksikutes maades- Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis ja Kuubal-ja isegi seal hoiavad kommunistid võimu enda käes, kuid see kõik toimub meeletute järelandmiste hinnaga kapitalismile. Marksism, kommunismi teoreetiline aluspõhi kandis endaga kaasas omaenda hävimise seemneid, nii nagu Marx kapitalismi kohta oli vääralt ennustanud.
Ta andis mõista, et tööstusühiskonnas on oht, et kõik hajub nagu see ka oli. Andis mõista,et kuna kiriks ja pere ja naabruskond kaotasid oma rolli siis võib enesetappude arv kasvada sest vaimne tugi puudub. 7.Iseloomusta ja võrdle modernset ja postmodernset ühiskonda,millised võivad olla kujunemise põhjused,tagajärjed,positiivsed negatiivsed küljed. Modernsus ja postmodernsus on nagu vastandid.Moderne ühiskond tugines kapitalismile ja tööstuslikule tootmisele.See oli väga hästi organiseeritud.Valitses bürokraatia,jaotumine oli klassideks.Sel ajastul arenes ühiskond väga kiiresti:jõukus kasvas,tõusis turvalisus ja heaolu.Hinnati kõike mis on uus ja kaasaegne.Inimesed näevad rohkem tulevikku ja pingutavad selle nimel,teevad tööd,koostöö peab olema väga hea.Ses ühiskonnas on tihe suhtlemisvõrgustik kuid suhted on väga pinnapealsed.Positiivne on see,et areng oli tõesti väga kiire
Rajajad Adam Smith ja David Ricardo (inglise teadlased)- uurisid turumajandussuhteid. Väitsid: 1. rikkuse allikas on inimese töö 2. riik ei tohi sekkuda majanduse toimimisse 3. mida paremini läheb üksikindiviidil, seda paremini läheb ühiskonnal kui tervikul. seega lõid kaasaegse liberalismi aluse. Karl Marx rajas kogu tööstusühiskonna analüüsi majanduse analüüsile. Kritiseeris teravalt tööliste (proletariaadi) olukorda, kuid tema üldine hinnang kapitalismile oli pigem positiivne. 1 Heaoluriik. Tööstuspöörde tagajärjel kujunes välja eriline ühiskonnakorralduse tüüp: heaoluriik(toimus riigi funktsioonide oluline laienemine- varem tegeles riik vaid korra ja kaitsega) Heaoluriik on riigikorraldus, mis tugineb majandusliku taastootmise ning jaotamise protsessidele, et parandada inimese toimetulekuvõimalusi, kaitstes neid tururiskide
Sellist kodusõjajärgset poliitikat nimetati sõjakommunismiks. 1921. aastal alustati uut majanduspoliitikat. Riigile toiduainete kohustus kaotati ja see asendus kindlaksmääratud maksuga. Selle tasumisel võis talupoeg oma vilja ülejäägid turule viia. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtluste tegevusva- badust. 1920ndate alguses kujunes välja nõukogulik segamajandus. Enamik majan- dus valdkondi jõid riigi kontrolli alla, kuid samas oli osaliselt lubatud kapitalismile omane ja turundusmajandusele tuginev erasektor. Majandusliku vabanamine leeven- das majanduslikku olukorda ja lepitas talupoegi nõukogude võimuga. Riigi juhtkonnal oli võimalik valida kahe arengutee vahel. Kas edendada majandust tasakaalukalt, või asuda tööstust eelisarendama. Stalin valis teise. Panus tehti industrialiseerimisele, loobuti NEP-i poliitikast. Majanduse arendamamine alluti rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele.
See arenes vastureaktsioonina industriaalse kapitalismi ilmumisele. Varajases vormis oli sotsialism fundamentaalne, utoopiline ja revolutsionääriline karakter. Marxsism: Teoreetilise süsteemina moodustab Marxsism põhimõttelise alternatiivi liberaalsele ratsionismile, mis on domineerinud lääne kultuuris ja intellektuaalses maailmas moodsal ajastul. Poliitilise jõuna, rahvusvahelise kommunistliku liikumisega on Marxsismi nähtud kui põhilist vaenlast lääne kapitalismile perioodil 1917-1991. Marxs ise uskus, et on loonud uue sotsialismi liigi mis oli teaduslik. Marxsismi filosoofia nurgakiviks oli see mida Engel kutsus ,,materiaalse kontseptsiooni ajalugu". See toob esile ökonoomilise elu tähtsuse. See tähendab, et sotsiaalseid ja ajaloolisi sündmusi saab seletada ökonoomilise ja klassi faktorites. Fashism: Samal ajal kui liberalism, konservatism ja sotsialism on üheksateistkümnenda sajandi
muutusid võimusuhted ning argielu. Vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide tähtsus. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just koos tööstusühiskonnaga, millele oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine. Tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle. Linnades hakkasid levima kasiinod, kabareed, loteriid ja õnnemängud. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust, täpsemalt öeldes muutusid: tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna-ja maarahvastiku suhtarv, leibkonnamudelid. Tööstustööliste ja linnainimeste osakaal tõusis ning põllupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rätsepate ning advokaatide arv, kuna elatustase tõusis järk-järgult ning see suurendas teenuste tarbimist. Linnad olid slummistunud ning olme-ja sanitaarolud neis viletsad. Kujunes välja
Uusaeg (algas 1492 ja lõppes 19.ja 20.saj vahepeal) üleminek feodalismilt kapitalismile (rahamajandus, palgatööjõu kasutamine, ristiusu nõrgenemine) Uusaeg jaguneb kolmeks: 1. Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni ehk vana korra aeg (1600-1789) 2. Suur Pr.rev. ja Napoleoni sõjad (1789-1815) 3. Suure Pr.rev. järgne periood: 19.saj Absolutismi üldiseloomustus: · 1648(Vestfaali rahu) kuni 1789 (SPR) absolutismi ajastu · Võim koondus valitseja kätte, riikide võimsus kasvas Põhjused :
Karl 11. absoluutne monarhia, vastuolu aadliga, siinse talurahva toetus. Mõisate reduktsioon. Mõisnikud muutusid rentnikeks. Talupoegade olukorra reguleerimiseks: vakuraamatud, pärimisõiguse seadistamine, talupoegade kaebeõigus mõisnike peale, karistussüsteemi muutumine. Pastorite keeleoskuse rangem eksamineerimine. Koos reduktsiooniga muutus talupoegade sotsiaalpsühholoogiline olukord. Reduktsioonipoliitika kaugem siht feodaalse süsteemi lammutamine. 17. saj niisiis üleminek kapitalismile mõisnik pidi mõisa muutma põllumajanduslikuks käitiseks. Võib käsitleda talupoegade pärisorjusest vabastamisena. Kamrealism rootsi riigi esimeseks ülesandeks siis rahva heaolu parandamine. Riigivõimu progressiivne kooli- ja kirikupoliitika, mida viidi ellu aadli pidevast vastuseisust hoolimata. Eesti ja läti kirjakeele teke, sündis ja kasvas emakeelne kirjandus. Kohalike trükikodade asutamine, Tartu ülikooli avamine, Forseliuse tegevus rahvakoolide õpetajate
Näib, et Moskva KL oli nõus vaatama "läbi sõrmede" eesti kunstielu autonoomiat ja suhtelist pluralismi juhul, kui oli täidetud kolm tingimust: ENSV KL ei tohtinud tuua Moskva näitustele oma kõige julgemaid teoseid, ei tohtinud Moskvast mööda minnes suhelda välismaaga ega sõlmida sidemeid Moskva põrandaaluste kunstnikega. ENSV KL püüdiski seda vältida, kuid mitmed eesti kunstnikud harrastasid keelatut eraviisiliselt. [1] Arhitektuur XIX sajandis toimus üleminek kapitalismile. Arhitektuuri- ja ehitamisepraktikasse juurdusid uued ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid, mis lõid laiad võimalused ehituste püstitamises. Arhitektuurivormide vahel tekkis terav vastuolu, mistõttu hoonete kujundamisel piirduti mineviku stiilide ning kompositsiooni võtete kasutamisega. Just tol ajal ilmusid esimesed eeste arhitektorite nimesid. Sotsialismi ajal algas taas uus periood arhitektuuris. Tekkis kaks uut põhisuunda- funktsionalism ja konstruktivism
Surin 14. oktoobr 1964. Aleksander Solskjdd: Minu kirjanikukarjäär sai alguse sulaajal, kui Hruštšov avalikustas minu esimese teose "Üks päev Ivan Denissovitši elus". See tõi endaga kaasa palju tähelepanu ja kriitikat, kuna oli esimene raamat, mis rääkis ilustamata elust vangilaagrites. Hiljem kirjutasin oma teise teose „Gulagi arhipelaagi“, mille avalikustamise järel visati mind NSVL-st välja. Elasin Zürichis ja USA-s, kuid mul leidus siiski ka kriitikat kapitalismile ja aastal 1994 naasin ma Venemaale, kus viibisin oma elupäevade lõpuni. August Sabbe: Peale oma pere surma läksin Paidre külla veskitöid tegema, kus mind aga kinni võeti ja Julgeolekusse viidi. . Mu agendinimeks sai Jaan ja mu ülesandeks oli leida metsavendade salkasid ja nad üles anda. Ma põgenesin taaskord metsa ja 1950. aastal olin ka ise salga liige. Pärast mu ainsate sõprade surma otsis mind taga nii Põlva kui Võru KGB. .
ning kirjalike normide tähtsus. Tugevnes ametnike võim ehk bürokraatia. Tööstusühiskonnale oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Üksluise ja üdini ratsionaalse tööelu kõrvalt hakati otsima meelelahutust linnades levisid kasiinod, kabareed, loteriid ja õnnemängud. Tööstusühiskonnas oli töö- ja puhkesfääri vahel selge piir. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarv ning leibkonnamudelid (tööstusühiskonnas peamiselt väikepered). Tööstustööliste ning linnaelanike arv tõusis ning põllupidajate osakaal kahanes. Järk-järgult hakkas elatustase tõusma, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase tööstusühiskonna linnad olid ülerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud olid neis äärmiselt kehvad
kujunesid keskaegsetes linnades käsitööiste, kaupmeeste, kalurite jt ametite esindajate esindusorganisatsioonideks. Itaalias asutasid kaupmehed tänapäevaste aktsiaseltside taolisi rahal baseeruvaid korporatsioone ja ühistulisi ühendusi. Näiteks Firenze kaupmees Francesko di Marco Datini asutas 1390. aasta paiku kontserni, mis koosnes 82 ettevõttest ja harukontorist, mis tegutsesid Hiinas, Alžeerias, Inglismaal, Lissabonis, Aleksandrias ja mujal. Sellega pandi sisuliselt alus kapitalismile, aga ka globaliseerumisele ning sularahata arveldustele. Datini oli oma ärides võrdlemisi suur autokraat ja olemuselt isekas kapitalist. Datini suri 75 aasta vanusena 1410. aastal ja kogu oma vara pärandas ta heategevuslikule sihtasutusele. Olles viimaks mõistnud, et on oma varanduse teeninud lihtsaid inimesi ära kasutades, kinkis ta kõikidele oma orjadele vabaduse. Kuigi Datini püüdis enda poolt sünnitatud ebaõiglust heastada, oli džinn juba pudelist välja lastud.
Töönduse areng, mis pani aluse industrialiseerimisele Eurooplased õppisid tundma seninägematuid taimi: kartul, tomat, mais ja tubakas Varauusaja alguseks oli eurooplastele tuntud umbes 1/5 maakera pindalast, varauusaja lõpuks juba neli viiendikku. Ajastu lõpuks tundsid eurooplased juba 90% maailmamerest, maismaast 60%. Feodaalsuhete lagunemine Lääne-Euroopas tõstis saagikust ning rahvaarvu Industrialiseerimisele ja varajasele kapitalismile omaste nähtuste arengule aitas kaasa see, et kaupmehed muutusid suurettevõtjateks, kes muretsesid tooraine ja turustasid valmistoodangu. Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima Varandusliku kihistumise süvenemine Nii Euroopas kui Ameerikas levisid mõlema mandri haigused, süüfilis Ida-Euroopas toimus teoorjuse kinnistumine Lääne-Euroopas vähenes järsult Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus
Vabadused laienesid-naised said paljudes riikides valimisõiguse. Levis uus demokraatia suund-sotsiaaldemokraatia, mis pooldas riigi suuremat sekkumist majandusellu. Eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond, kus ebavõrdsust varanduslikult poleks. Eesmärki ei saavutatud revolutsiooni teel, vaid järk-järguliste ümbekorraldustega. Populaarne eriti skandinaavia riikides. 9. Sotsiaaldemokraatia Tekkis 19. sajandi lõpul sotsialisti pooldajate hulgas. On vastukaaluks kapitalismile(vaesus, kehvad olud, totaalne ebavõrdsus, sotsiaalse turvalisusse ja töökaitseseaduste puudumine, sotsiaalne tõrjutus) Eitati revolutsioonilisust ja pooldati ühiskonna arendamist reformide teel. Lahknes sotsialismist I MS-i ajal. Eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks, sõltumata sotsiaal- majanduslikust olukorrast, heaoluriik. Võrdsed võimalused kõigile ehk ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused,
Sellele lisandusid sõjakas sovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja patriotismi nimel korda saadetud massiterror vähemusrahvuste (ksenofoobia, antisemitism), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, vaenuõhkkonna tekitamine poliitiliste vaenlaste otsimise, avaliku hukkamõistu ja jälitamisega. Pärast Esimest maailmasõda nähti fasismis alternatiivset majandusstrateegiat sotsialismile ja ametiühingute võimule ning ühtlasi ka kapitalismile. Fasism õigustas nõrgemate hävitamist, sest lähtus teooriast, et ellu jäävad kõige paremini kohastunud, niisamuti heideti kõrvale kristlikul moraalil ja eetikal põhinevad traditsioonilised sotsiaalsed väärtused. Fasistlikku parteid juhtis absoluutne liider, kes saavutas isikukultuse staatuse.3 Ajalugu Poliitiline liikumine fasistliku diktatuuri kehtestamiseks tekkis pärast I maailmasõda. 3 Lee 2002: 33 4
majanduse kokkuvarisemine, struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng. 2.2. TÖÖHÕIVE VÄHENEMINE JA TÖÖTUSE SUURENEMINE Eesti tööturu muutused käivad kaasas meie riigi ja majanduse arenguga ning vastavalt sellele tuleks eristada ka mitut perioodi. Esimene ajajärk, aastad 1989-1997 Viimase 20 aasta suurimad muutused Eesti tööturul toimusid esimestel aastatel pärast taasiseseisvumist. Nende muutuste aluseks ja põhjuseks oli Eesti majanduse üleminek sotsialismilt kapitalismile, mis toimusid 90ndate aastate algul. Käsumajanduse vahetas välja vabaturumajandus ning sellega pidi kohanema ka tööturg. Selle ajajärgu kõige olulisemaks tööturumuutuseks oli kindlasti tööpuuduse teke. Joonis 2. 15-69-aastaste tööhõive määr 1989-1997 Joonis 3. 15-69-aastaste töötuse määr 1989-1997 Nõukogude ajal praktiliselt olematu nähtus muutus järsku väga oluliseks: 1991. aasta algas
Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1914 , mil algas Esimene maailmasõda. Uusajamõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid. Humanism tekkis , aga ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahvuslik liikumise eesotsas eliit ja see viib võitluseni oma rahvusriigi eest teaduse areng Riik ja selle valitsemine valitsevaks vormiks uusaja algul sai absoluutne monarhia
tagada enesele Prantsusmaa toetust oma poliitikale Euroopas; vähemtähtis ei olnud ka kommunismi tagasitõrjumistahe Aasia regioonis). 1954.aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, NSVL ja Hiina RV). Vastavalt saavutatud kokkuleppele nähti ette Vietnami jagamine kaheks: kommunistlikuks Vietnami DV-ks Põhja-Vietnamis (pealinn Hanoi) ja lääneriikidele (st. ka kapitalismile) orienteeritud Vietnami Vabariigiks (pealinn Saigon). Kaugemas tulevikus oli ette nähtud ka mõlema riigi ühendamine. Prantsusmaa pidi antud piirkonnast oma väed välja tõmbama ja andma iseseisvuse ka teistele sealsetele aladele (Laosele ja Kambodzale). · Vaatamata saavutatud rahuleppele ei nõustunud Vietnami DV riigi jagamisega ja toetas kommunistlike partisanide sõjategevust Lõuna-Vietnamis; see omakorda viis
majanduspoliitika vahel? Konkureerivad erinevad majandusteadlikud koolkonnad, mis annavad ka probleemide lahendamiseks täiesti erinevaid soovitusi. Uute probleemide lahendamiseks ei ole tihti majanduspoliitilisi seisukohti olemaski. Nt Ida-Euroopa riikidel polnud kusagilt võtta õpetust, kuidas sotsialismilt tagasi kapitalismile minna. Praktiline majanduspoliitika on sageli väga erineva mõju ja surve all, mida teoreetiline majanduspoliitika ei arvesta või polegi suuteline arvestama. Majanduspoliitika kandjatel on sageli teised huvid kui neile nõu andvatel majandusteadlastel. Demokraatlik süsteem ei toeta pikaajalist planeerimist. Demokraatlike riikide valitsused ei saa tihti paljudes
) röövellikud poliitilised kasumid, turukasum jõu ja võimu kaudu, kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega Traditsiooniline kaubanduslik kapitalism (praegu?) traditsioonilised kauplemis- ja rahalisedvahetustehingud Peamised domineerimistüübid Legaalne bürokraatia põhimõtted, asluseks kuulekus seadusele ja reeglitele, mitte kellelegi isikuliselt, maksud, võimaldab ennustatavust, eeltingimus ratsionaalsele kapitalismile Karimaatiline - lojaalsus liidri erakorralistel isikuomadustel, irratsionaalne otsustamine, järgijad, juhi staatuse, määrab iga liikme isiklik lojaalsus, vastandub süstemaatilisele majanduslikule tegevusele Traditsiooniline autoritaasus, andejõud, tugineb traditsioonidel, sugulased, vasallid, valitseja ressursid, soosib majandulikku traditsionalismi ja poliitilist kapitalismi KAASAEGNE ÜHISKOND, GLOBALISEERUMINE, JÄTKUSUUTLIKKUS
igaüks neist tema eesmärkidega kokku sobib 4. Inimene valib selle mis tema kasumit maksimeerib Sotsioloogiline lähenemine 1. Majandusprotsessid on mähkunud teistesse sotsiaalsetesse protsessidesse 2. Inimesed pole ratsionaalsed, ei suuda langetada parimat otsust süstemaatilised, otsuse langetamisel kasutatakse heuristikaid (lihtsustavad rusikareeglid) 3. Inimesed ei püüa alati kasumit maksimeerida, see on kapitalismile omane Sotsiaalne ebavõrdsus Sotsiaalne struktuur erinevatesse kategooriatesse kuuluvate inimeste sagedus ühiskonnas Blau sots struktuuril on 2 dimensiooni: 1. Sotsiaalne diferentseerumine inimeste vahelised erinevused, mis ei sea osasid teistega võrreldes paremasse olukorda 2. Stratifikatsioon e ebavõrdsus/kihistumine erinevused hüvedes nt raha, staatus. Ebavõrdsus erinevates ühiskondades
Institutsionaalne majandusteadus arvestab institutsioonide mõjuga majandusele 2. Inimesed pole ratsionaalsed, ei suuda alati langetada enda jaoks parimat otsust Mitmed uuringud on näidanud, et inimeste otsused erinevad süstemaatiliselt ratsionaalsest; otsuste langetamisel kasutavad inimesed mitmeid heuristikuid (lihtsustavaid rusikareegleid). 3. Inimesed ei püüa alati ja igal pool oma kasumit maksimeerida. Kasumi maksimeerimise püüd on ainult kapitalismile omane nähtus. Töö ja organisatsioon Organisatsiooni peamised komponendid: - eesmärgid: organisatsiooni tegevusala, miks ta on loodud - struktuur: tööjaotus, info ja käskude liikumine organisatsioonis - organisatsioonikultuur: organisatsiooni mitteformaalne aspekt, sisekliima Uurimisteemad seoses inimeste tegevusega organisatsioonides:
egoistlikku ekspansionismi.) Imperialism on tema järgi suurettevõtjate katse laiendada kanaleid oma rikkuse ülejääkide äravoolamiseks, kapitali ja kaupade väljavedamiseks, sest puudub võimalus kasutada metropolides. Seega on imperialism suurkapitali eriliik, mille eesmärgiks on allutada ja koloniseerida teisi maid. Kasutab terminit agressivne imperialism , see laastab rahva verd ja raha oma erihuvides ja sünnitab vallutussõdu. 6. Kuidas tekib Lenini järgi siseturg kapitalismile? (,,Kapitalismi arenemine Venemaal", ,,Imperialism kui kapitalismi kõireim staadium" Väikekaubatootjate laostumise protsess loob siseturu. Sel protsessil on 2 külge: 1. muutuvad tootmisvahendid, millest vabaneb väiketootja, nende uue omaniku käes kapitaliks. 2. muutuvad ka elatusvahendid kaupadeks ning loovad tarbeesemeile siseturu (oma palga eest tuleb tööline ostma turult endale elatusvahendeid) 7. Milliseid iseloomulikke jooni nägi Lenin imperialismis?
2)Inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema sissetulek 3)Mida kõrgemad kutseoskused, seda kõrgem palk ehk karjäär ja läbilöögivõime tööturul on inimese enda teha (põhimõte, et igaüks on oma õnne sepp) 4)Madalad ja võrdelised VÕI nõrgalt astmelised maksud Kas Eesti on siirdeühiskond? (totalitarism- >kapitalism) Siirderiik. Põhjenda: 1)Rahvas pole eluga Eestis rahul (nagu nt Rootsis), reformid on elujärge halvendavad ja ebaühtlase tempoga jne. 2)Kapitalismile omast globaliseerumist pole, Eestis on turg kindlalt piiritletud 3)Kapitalismi põhimõtted pole juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades –ja suhetes ? 3)Rahvas avaldab võimule küll pidevat survet, teisest küljest on reformid õiguspärased s.t. tuginevad riigis vastuvõetud seadustele ja määrustele? 2.2 Avalik ja erasektor ning kodanikuühiskond Ühiskonna sektorid ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted
o Varad ja ostjad o Liiga suur võlg Lahendused kriisile (IMF): o Devalveerimine o Deflatsioon (kärped) o Kaubandusvabadus o Sotsiaalne kaitse Riigi võlakirjad Nimiväärtus Intress o Tagasimakse võimekus o Negatiivne intress o Reitinguagentuurid Oksjonid Finantskriis olemus Hyman Minsky o Financial instability teooria o Kapitalismile omased o Käik: Väline sündmus ikaldus Investeeringud, raha liikumine ehitusele Buumi algus Raha toob raha juurde mull Investorite lahkumine mull lõhkeb Minksy kriitika Kriiside unikaalsus o This time is different! Ratsionaalsus o Friedman ratsionaalsus ei lase spekuleerida o Kindleberger
annaabi.ee 
