Sellega suurendati liidu tõhusust, demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust. Lissaboni leping jõustus 1. detsembril 2009 aastal, kui selle olid ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. 13. Millised riigid kuuluvad Kesk- Euroopa regiooni? Austria, Poola, Liechtenstein, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Sveits, Tsehhi ja Ungari. 14. Millega seostatakse mõistet Lääne- Euroopa, peale selle geograafilise tähenduse? Seda seostatakse liberaaldemokraatiaga ja kapitalismiga. 15.Mis on Skandinaavia? - geograafilises tähenduses on skandinaavia maad Norra ja Rootsi. Kultuurilises tähenduses on need Norra, Rootsi, Taani ja teised riigid kus kõneldakse põhjagermaani keelt. 16. millistes riikides on kasutusel järgnevad seadused : 1)Mitte ükski alla 10 aastane isik ei või näha alasti mannekeeni. Inglismaa 2) Mitte ühelegi seale ega põrsale ei või nimeks panna Napoleon. - Prantsusmaa 3) Kõik elektroonilised mängud on keelustatud. - Kreeka
2. Luua omanikutunde keskkond, milles iga inimene tahab olla vastutav oma töö tulemuste eest. 3. Juhendada inimeste individuaalsete võimete ja kompetentside arendamist. 4. Õppida kiiremini. On olemas kindlad tõdemused, milleni raamatu autor tihti jõudis: 1) Enamikel juhtidel "olen probleemiks mina". 2) Ülemuseks on klient, mitte juht organisatsioonis. 3) Mõelda tuleb strateegiliselt. 4) Tuleb harjutada intellektuaalse kapitalismiga sobivat juhtimisstiili. 5) Juhtida tähendab õppida. Julgen väita, et sellest raamatust sain ma väga palju uut teada. Näiteks seda et, käsitleda juhtimist kui isiklikku emotsionaalset rännakut. Usaldage oma kõhutunnet: rännak saab alguse teie tunnetes. See on minu jaoks kummaline, sest olen alati arvanud just vastupidi ehk siis nii, et juhtida ei saa oma kõhutunde järgi, vaid eelkõige ikkagi lähtudes mingitest eeskirjadet või strateegiatest
Absoluutne halb : maapealne riik (nimi Babülon), põhineb lõplikul ja maisel armastusel, eriti enesearmastusel, mis võib välja kasvada jumalapõlguseks. Inimene peab ise valima kumma riigi kodanik ta olla tahab. See töö andis teoreetilise baasi, millele paavstivõim rajas oma maistest valitsejatest üle oleva (mõnel juhul võib ka kokku kirjutada) võimu. Raamatut on kirjeldatud ka kui kristliku kiriku suurt poliitilist teost, mille tohutut mõju ajaloole on võrreldud suisa Karl Marxi ,,Kapitalismiga". Õpetus usust. Augustinus ei käsitle usku inimlikust tahtest ajendatuna. Keegi ei saa omast jõust või omadest võimetest ega omast tahtest uskuda nii, et see usk oleks tõeline. Augustinuse arvates saab inimene õigesti uskuda ja Jumalat tunnetada vaid sel juhul, kui Jumal ise talle annab usu, mille siis inimene oma vaba tahte alusel võib vastu võtta või tagasi lükata. Nii et tõelise uskumise ja jumalatunnetuse võti on Jumala, mitte inimese käes. Augustinuse ajakäsitlus
häbematult otse näkku ning antakse neile lootusi, et midagi paraneb. Igal pool maailmas poliitikud annavad lubadusi ja ei täida neid ning pääsevad sellega. Samal ajal aga inimesed kes protesteerivad kas siis interneti teel või tänavatel on süsteemi poolt märgitud kriminaalideks ja peavad selle eest kannatama. Iga arukas inimene peaks aru saama kes sellisel juhul kriminaal on ja kes on vabaduse eest võitleja. Inimkond peab jõudma realisatsioonini, et kapitalismiga jätkuvad kõik probleemid mida me tänapäeval näeme - vaesus, loodusreostus, korruptsioon ja paljud teisedeki faktorid, mis segavad inimkonna arengut. Enne kui inimkond Emakese Maa veel täielikult hävitanud pole, oleks praegu veel viimane aeg hakata looma süsteemi, mis peaks vastu ning ennetaks sellise mõttetu raiskamise ja inimtööjõu ekspluateerimise, mida praegu tehakse, kuna Malthusiani ja Darwini teooria kohaselt peab igaüks tõestama oma õigust siin eksisteerida
nisu,riisi,siidiusse,lilli. *Toodetakse suur osa laevadest,autodest,elektroonikast, võimas auto-,vee-,raudteevõrk. * Edusammude põhjused: 1)toimiv sots,haridus,tervishoiu süsteem. 2) range kord, pingeline töö. 3) hea riiklik poliitika. 4) suurte kaitsekulutuste puudumine. Välispoliitika: * 1956.a võeti ÜRO liikmeks. *Peale II MS peamised partnerid: USA, Aasia riigid. *Teravad suhted: 1)Põhja-Koreaga-kommunism vastandus kapitalismiga. 2)Hiinaga-kuna USA ei saanud Hiinaga eriti läbi. 3)NSVL, Venemaaga. *Jaapani Keiser: Akihito, keiser 1989.a, on Jaapani 125 keiser ja tänapäeva ainuke. *Jaapan tänapäeval: Haridussüsteem-1)6.a algkool, 2) 3.a alama astme keskkool, 3) 3.a kõrgema astme keskkool. Haridusele pannakse suurt rõhku. Meelistegevused: 1)teetseremoonia.2)Ikebana. 3) Origami. 4)karaoke.5)sumomaadlus. 11. Aafrika ja Ladina-Ameerika probleemid peale iseseisvumist.
H *inimesed on ajaloo tulemus- in mõjutavad ajalugu ja on mõjutatud ajaloo poolt samal ajal. *poliitika kese on tootmine- võitlus selle eest, et vabastada end sotsiaalsest mõjust. Marx õpetab, mis teha, peale selle, et selgitada, mis juhtub. *Kapitalismi kriitika- kap on sandistav, ekspluateeriv, loob sots. eravõimud, mis ei allu demokraatlikele nõudmistele. (Kui kõik on erasfääris, siis avalikku vastutust ei ole. Eliit teeb nii nagu tahab) Imperialismi teooria- kapitalismiga kaasneb toorained; uued turud; kapitali eksport- kapitalismiga KAASNEB LAIENEMINE! (Lenin)(miks USA sekkub Iraagis, aga mitte Rwandas) *** marksism käsitleb klassi mõistet, mitte riigi! Eliit, töölisklass jne. Lääne- või uusmarksism- * Frankfurdi koolkond- ületada positivismist piiranguid; objek teadmine ei ole leitav väljaspool sots konteksti; Jürgen Habermas- kommunikatsioon ja mõistus (kuidas keelekasutus võiks olla võimu allikas)
Kõigil on oma äranägemine ideaalsest tööst. Töötajad soovivad mõistmist ning tööandjad kasumit. Väikese töökoorusega ja lühikese ajaga, mis oleks vastuvõetav töölistele, pole võimalik rahuldada tööandjate soovi saada maksimaalset kasumit. Positiivses suunas on muutunud laste kasutamine tööjõuna. Seda aga pigem arenenud kui arengumaades. Töö- ja puhkepauside vahekord on riigiti erinev. Samas on näha, et võrreldes kapitalismiga soositakse ja jälgitakse pinksamalt, et oleks olemas vähemalt üks lõunapaus igal töötajal. Mis jääb aga endiselt probleemseks, on öötöö, sest inimeste arv kasvab ja nõudmised teenindusele on suuremad, seega parimate tulemuste saamiseks on poed, restoranid ja ka majutusettevõtted avatud järjest kauem. Töölised teevad endiselt nii päeva- kui ka öötööd ja sageli ka topeltvahetusi. Vastukaaluks kapitalismi ajale on
See tekkis vastukaaluks Lääne majandusabile. Ida-Euroopa riigid loobusid Lääne abist Moskva survel ning moodustasid 1949. aastal VMN-i. Loodud organisatsioon pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskusetest üle saada ja olema aluseks ulatuslikule majandusalasele koostööle tulevikus.VMN sidus oma liikmesriigid väga tihedalt NSVL majandusega.See omakorda nõrgendas nende riikide majanduslikku iseseisvut ja tugevndas veelgi Moskva ülemvõimu. Sotsialistlik majandusmudel osutus kapitalismiga konkureerides eluvõimetuks ning varises 1980. aastate lõpul kokku. Varssavi Pakt 1955. aastal moodustasid Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid vastukaaluks Lääneriikide NATOle oma sõjalise ja poliitilise liidu: Varssavi Pakti. Asutamislepingus rõhutati kõikide liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti Moskvast. Ka enamik juhtivaid ametikohti anti NSVL ohvitseridele. NSVL kasutas Varssavi Pakti
18. SAJANDI KIRJANDUS VALGUSTUS 18. sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks. Sellel ajajärgul tugevnes kodanlus, absolutismi toetav aadel sunniti loobuma mõnestki privileegist, dogmaatiline kirikuõpetus hakkab kaotama oma mõjujõudu. Inglismaal toimus kodanlik pööre kõige varem: 16401660 toimunud Inglise kodanlik revolutsioon kukutas monarhia ja tõi võimule kodanluse ja kapitalismiga seotud maaomanikud. Tollane Inglise ühiskonnakorraldus ja kultuur sai eeskujuks muule progressi eest võitlevale Euroopale. 18. saj II poolel vabanesid Briti ülemvõimu alt Ameerika Ühendriigid (Iseseisvussõda 17751783). Kuigi enamik valgustusideid sai alguse Inglismaalt, kujundasid Euroopa vaimseid suundi just prantsuse filosoofid (nt Voltaire ja Rousseau). Seoses poliitilise tõusuga elavnes järk-järgult kultuur ka Venemaal 18. saj algul rajas Peeter I uue
jõuetuks, hinnangud ühiskonnale ei saa olla demokraatlikud – enamuse mõte tuleb maha suruda. Opositsiooniline vähemus on õigemal teel kui rumal enamus, enamusele ei tohi sõna anda. Suur enamus on töödeldud massikultuuri poolt. 1969 ilmus artikkel, mis kutsus üles kunstist loobuma – uskus reaalse revolutsiooni võimalusse, et kapitalismi kukutamine on võimalik, aga mitte töölisklassi poolt, kes on lakanud olemast revolutsiooniline jõud. Marcuse juhib tähelepanu, et peale kapitalismiga leppinud lääne töölisklassi on olemas veel jõude, kes ei ole rahul: kõikvõimalikud vähemused, kes on vähemused kultuurilistel põhjustel. Vähemused + kolmas maailm on potentsiaalne revolutsiooniline jõud, aga tunnistab, et potentsiaal ei pruugi realiseeruda, sest puudub juht. Marcuse tuleb välja mõttega, et üliõpilased on see juht – paljud üliõpilased olid mässumeelsed, nad olid kõige vähem massikultuurist mõjustatud, rohkem kriitilist
Sellepärast oligi Marx nii kõva mees, et pea 200 aastat hiljem peetakse alateadlikult baas- pealisehitus struktuuri toimivaks: tootmisele reageerib pealisehitus ehk tehaste mõjul tekib kultuur, tarbimiskultuur. Ilmselt see siiski nii ei olnud. Tarbimine ei tekkinud tühjale kohale. Sellepärast saab tarbimise kaudu ajalugu natuke teise külje pealt vaadata. Hobhouse (1985): Euroopa ekspansioonil Vahemere teisele kaldale ei olnud miskit pistmist religiooni või kapitalismiga - sellel oli palju pistmist pipraga. Samamoodi avastati Ameerika kõrvalsaadusena piprajahil olles. Weberi protestantlik eetika, mis soosis kapitalismi, kuna kannustas kasinust ja säästmist, ei võta arvesse seda, et samal ajal kerkivat hedonistlikku mentaliteeti, mis nõudis mugavust ja luksust. See tähendab, et keegi pidi neid säästmise ja kasinusega saavutatud tooteid ka ostma ja neil pidi olema hea põhjus, miks seda teha.
83%) 3. Sotsialismimaade koostöö..... .... võimaldas NSV Liidul kontrollida ja endale allutada sotsialismimaid a) Majanduslik koostöö: · VMN (1949) sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon · Lisaks 6 asutajariigile astusid sinna Albaania (lahkus 1965), SDV, Mongoolia, Kuuba, Vietnami DV · VMNi ei kuulunud Jugoslaavia, Hiina RV, P.-Korea · NSVLst odav tooraine, vastu peamiselt tarbekaubad, toiduained · sotsialistlik majandusmudel osutus kapitalismiga konkureerides elujõuetuks ja varises 80ndate lõpul kokku b) Sõjaline koostöö vastukaaluks NATOle: · VLO (1955) - sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit · asutajateks NSVL, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Albaania (astus välja 68) · seadustati NSVL vägede viibimine I.-Euroopa riikides · NSVL kasutas VLO sõjajõude mässude mahasurumiseks (56 Ungaris, 68 Tsehhoslovakkias)
sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi, terviku ja selle osade vahel. Merton Konfliktiteooriad- Marx kuni Dahrendorf. Muutused sots. struktuuris on mõjutanud konfliktide põhjusi. Konfliktid tulenevad positsioonist võimustruktuuris, mitte tootmisvahendite omamisest. 20. saj kapitalism- töölisklass pole enam homogeenne, töölisklassi roll väiksem, perekondlik kapitalism on asendunud juhtimiskapitalismiga, hiljem institutsionaliseeritud kapitalismiga, 21.saj superkapitalismiga. Ühiskond on *muudatusteks valmis, *esinevad sots. konfliktid ja need on vältimatud, *süst. iga element annab oma panuse süsteemi muutmiseks, *ühiskonna liikmete vahel on vastuolud. Sümboolne interaktsionism- Mead (1863-1931) Keel ja sümbolid on olulisemad elemendid. Subjektiivsed tähendused ja reageerimine loovad ümbritseva maailma. Ühised arusaamad, reaalsuse tajumine on mitmekesine ja muutuv. Sümbolid ja märgid omavad mingit
2) Liidrid loovad omanikutunde keskkonna, kus iga inimene tahab olla vastutav. 3) Liidrid juhendavad isiklike võimete arendamist. 4) Liidrid õpivad kiiresti ning julgustavad teisi samuti kiiresti õppima. On olemas kindlad tõdemused, milleni raamatu autor tihti jõudis: 1) Enamikel juhtidel "olen probleemiks mina". 2) Ülemuseks on klient, mitte juht organisatsioonis. 3) Mõelda tuleb strateegiliselt. 4) Tuleb harjutada intellektuaalse kapitalismiga sobivat juhtimisstiili. 5) Juhtida tähendab õppida. Küsimus: Kas on ilmas midagi, mida ma tean valesti? Juhtimislahendus: Võtke kohe tee jalge alla ja minge vaadake järele! Kas juhtpiisonist võib saada haneparve juht? Et saada juhtpiisoni staatusest vabaks, peab õppima, kuidas uhkust tunda terve ettevõtte kollektiivsete saavutuste, mitte ainult enda isiklike võitude üle. Kui tahta teistsuguseid tulemusi, siis peab otsustama muutuda ning ka seda teha.
õigusakt, millega parlamenti võis laiali saata ainult ta enda nõusolekul. Parlament muutus kuningast sõltumatuks. Et parlamendi volituste tähtaeg oli jäänud kindlaks määramata, ei olnud enam seaduslikku võimalust seda laiali saata ja nii sattuski see ajalukku kui nn pikk parlament. 1641. aastal läks tegelik võim riigis parlamendi kätte. Revolutsiooni tulemused ongi järgmised: kukutati kuningas Charles I, kõrvaldati võimult feodaalaadel ja toodi võimule kodanluse ja kapitalismiga seotud maaomanikud (uusaadel). Pärast Charles I hukkamist kuulutati 1649. aastal välja vabariik. Täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu, mille valis parlament üheks aastaks. Kui 1660. aastal sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks Inglismaal, nähti teiste oluliste punktide seas ette ka parlamendi vaba kogunemine. Inglise parlament oli taastatud, kuid lahendamist nõudsid paljud selle õigustega seotud probleemid. Uus kuningas Charles II ei pidanud aga Breda
eetiline meelsus. USA-s toimunud suure majanduskasvu põhjusena tõi ta välja protestantismi (loov visa töö väärtuste suurendamiseks), vastandades Euroopas valitseva katoliikliku ellusuhtumise (loobumine, kasinus, maisest elust tagasitõmbumine). Kuna kapitalistlikus ühiskonnas sõltub ettevõtlus tarbija soovidest, stimuleerib see pakkuma paremat toodet odavama hinnaga. Pikemas perspektiivis tagab see ebaefektiivsete ja ühiskonnale vähemkasulike ettevõtete kadumise turult. Kapitalismiga kaasneva vabaduse tõttu peaks toimuma tehingud vaid juhul, kui nendest loodetakse kasu saada, seega välistavad teised turul osalejad (kes samuti tahavad võita) võimaluse saada mõnel põhjendamatult suurt kasumit (ideaalis Pareto - optimaalne tasakaalulahend). Miks siis ikkagi tekivad konfliktid? Üheks põhjuseks on kasu mõiste erinev tõlgendamine. Kas kasu on siiski alati rahaliselt mõõdetav? Kas me suudame ette näha praeguste otsuste pikaajalisi mõjusid
töökohti. 6 Samuti on näha, et sellel ajal oli ühiskonnas võimalikuks saanud kapitalism. Oli näha kapitalismile omaseid jooni, näiteks seda, et töövahendid kuulusid erakätesse ja, et eesmärgiks oli kasumi teenimine, kusjuures hinnad olid kujunenud vabalt. Margusel ja Ivol oli võimalus teha enda äri. Nad ei pidanud töötama riigi heaks. Nendest eelnevatest aspektidest saabki järeldada, et tegemist oli kapitalismiga. 1.3. Kultuur Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. Samuti tähendab kultuur ka niisuguse inimkoosluse ühist omadust, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel ning kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Kultuurile on omased 3 peamist komponenti, milleks on kognitiivne, normatiivne ja materiaalne komponent.
· Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri · Keskenduda tuleb tegevusele, mitte sotsiaalsetele struktuuridele · Olulised on inimeste väärtused ja ideed · Ühiskonna struktuurid on formeerunud vastastikku mõjutavate käitumisaktide tulemusena · Religioonide uurimine ja võrdlus seosed kapitalismiga · Maailmapaljastus: "Kui teadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast" · Kaasaegse ühiskonna teraspuur · Maailma uurimises on oluline väärtusvaba uurimisvajadus ja oht teadmiste väärkasutamise ees · Mõistmine võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub
baasile ei avalda. Aga kui muutused toimuvad korrustes, siis avaldab see mõju baasile. Näide: Kui kultuur muutub, muutuvad tarbimisharjumused. Muudab ka seda mida osta tahame majanduses. Lisaks iluideaalid näiteks. 17. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad nt maailmapaljastus, ideaaltüüp) Kuulsaim kaasaegse sotsioloogia teadlane ja rajaja. Olulised on inimeste väärtused ja ideed. Religioonide uurimine ja võrdlemine- seos kapitalismiga. Maailmapaljastus: "Kui teadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast". Weberi arvates võisid tehnoloogia ja kaasaegsed organisatsioonid muutuda inimesele uut tüüpi vanglaks, teraspuuriks, kus pole seda maagiat mis aitab inimestel säilida minevikus. Ideaalne tüüp - loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni. Selles mõistes püütakse
määral. (Ibid: 162-163) Kapitalistlik süsteem ei ole kaugeltki täiuslik. Selles süsteemis tõrjub rahateenimise eesmärk kõik teised sotsiaalsed kaalutlused kõrvale, sest riigid peavad kapitali ligitõmbamist tähtsamaks, kui sotsiaalseid eesmärke. Globaalse majanduse arenguga ei ole kaasnenud globaalse ühiskonna arengut. Kui globaalne majandus peaks vankuma lööma, võivad poliitilised pinged selle tükkideks rebida. (Soros: 1999: 158) Kapitalismiga käib kaasas ka laenamine. Laenamine ise ei ole küll probleem, aga laenamisega minnakse tihti liiale, mis on probleem. Peale majandus- krahhe pangad ei anna enam nii kergkäeliselt laenu, kuid kui panga likviidsus (maksevalmidus) saavutab oma endise taseme, on vaja pankadel oma raha uuesti teenima panna, mis tekitab nõndanimetatud nõiaringi. Ülelaenamine on aga majanduskriiside üheks põhjustest. (Ibid:175) 1.2 Majanduslik olukord, mis oli tekkinud I maailmasõjas
mille tuum on sama alalhoidlikkus. Konservatiivne liikumine tekkis kui vastandliikumine Prantsuse Revolutsioonile ja arengufaasi põhiesindajaks oli inglane Edmund Burke. Mõiste tõi käibele prantsuse kirjanik Francois Rene de Chateaubriand. Ideeks: inimese olemus on muutumatu ja inimestevaheline ebavõrdsus paratamatu. Esialgu oli konservatiivsus seotud monarhia ja suurmaaomandiga, liberalism aga suurkodanliku kapitalismiga. Konservatiivsus ei pruugi üldse olla seotud materiaalsete, majanduslike huvidega, seda võib vaadelda ka kui vaadete süsteemi inimesele, riigile, ühiskonnale ja ajaloole. Alates 19sajandist võib eristada nelja konservatiivset voolu: · Liberaalne E.Burke (1729-1797), Benjamin Constant (1767 1830) · Romantiline tekkis 19saj alguses Saksamaal · Kontrrevolutsiooniline teoloogilised motiivid tugevad
kuuluvust ühiskonda. (Giddens). 17. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad nt maailmapaljastus, ideaaltüüp) Keskenduda tuleb tegevusele, mitte sotsiaalsetele struktuuridele Olulised on inimeste väärtused ja ideed Ühiskonna struktuurid on formeerunud vastastikku mõjutavate käitumisaktide tulemusena Religioonide uurimine ja võrdlus seosed kapitalismiga Maailmapaljastus: "Kui teadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast" Kaasaegse ühiskonna teraspuur Maailma uurimises on oluline väärtusvaba uurimisvajadus ja oht teadmiste väärkasutamise ees Sotsiaalset tegelikkust tuleb mõista nende seisukohalt, kes seda ise kogevad Ratsionalism kaasaegsele ühiskonnale omane käitumisviis: uudne tehnoloogia ja bürokraatia
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
· Ülem keskklass, kaupmehed, ei ole orje · Teokraatia (Vana Testamendi rangus, Boston kui uus Jeruusalemm), demokraatia · ,,Õiged ameerikased": WASP · Mitmekülgne majandus: perefarmid, kaubandus · Hariduse hindamine: Harvadi Ülikooli rajamine 1636; jutlustaja prototüüp · Puritaanide mõju: A. Ameerika demokraatia alus ? B. Negatiivne piirav mõju? (usuline sallimatus) C. Positiivne majanduslik mõju (kalvinismi seos moodsa kapitalismiga) · Ka teised Uus-Inglismaa kolooniad asutati erinevaid protestantismi voole esindavate kirikuõpetajate eestvedamisel, kelle tõlgendused erinesid Mass. omast: usulised kriisid 1630-70 2. Connecticut 1630. aastatel · Koloonia staatus 1662 3.Rhode Island 1630-40.aastatel · lõplil õiguste (nt usuvabaduse) kinnitus ja koloonia staatus 1663 · Suurem usuline sallivus (baptismi keskus) ja humaansus (,,liberaalne koloonia") 4. New Hampshire · Esialgu Mass
Komparteisid kasutati laialdaselt NLi välispoliitliste eesmärkide saavutamiseks Pärast Stalini kuritegude paljastamise ning hukkamõistmist hakkas Euroopa kommunistlik liikumine ühtsust kaotama NLi sissetung Ungarisse tekitas pingeid, konflikti tekitas Praha kevade lämmatamine 1968 16 Liikumisi Läänes lõhestas maoismi levik, sest see kuulutas kompromissitut heitlust kapitalismiga, Moskvas sooviti võimu ligi pääsefa kompromissidega -> Lääne-Euroopas tekkis eurokommunism, mis üritas Moskva kontrolli alt vabaneda ja võimaluste piires iseseisvuda (Itaalia, PM) 22. NLi satelliitriigid Kesk- ja Ida-Euroopas Riikide okupeerimisel loodi ajutised valitsused Moskva järgi, neis anti jõuministeeriumid kommunistide kätte Ajutine valitsus tegi maareformi ja natsionaliseeris sakslaste käsilaste ettevõtted
mõtlemis- ja käitumislaad. Kollektiivsed institutsioonid hääbusid, valitseva seisundi saavutas eraomandus. Metslusele järgneb barbaarsuse ajastu. Kui varem võitles inimene loodusega, siis nüüd hakkab ta võitlema eelkõige teise inimesega. Barbaarsuse perioodil tekkis põhiline vastuolu tootva töö (mida peeti ebaväärikaks) ja kõrgelt hinnatud mitte midagi loova tegevuse vahel. Viimase tegevuse esindajad moodustavadki jõudeklassi. Käsitööperiood asendub tööstusstaadiumiga ehk kapitalismiga. Kapitalismi peamiseks vastuoluks on vanade (kombed, harjumused, temperament) ja uute (rahvastiku kasv, teadmiste ja kvalifikatsiooni kasv) vahel. Ühiskonna reaalne kapital on seotud industriaalidega (masinate valitseja, tehniline intelligents) ja fiktiivne kapital (väärtpaberid) aga bisnesmenidega. Kui fiktiivne kapital kasvab reaalsest kapitalist kiiremini, saabubki Vebleni kontseptsiooni järgi majanduskriis.
püsivuses, millega Maeterlinck tegeleb hing ja sisemus. Jõuline sisemussetungimine. "Sinilind" 1908 optimistlikuim teos, teatud vabanemine, lunastus; tema loomingu tipp. Kõlab läbi ka tõdemus, et igaüks peab ise endale õnne otsima. 49) George Bernard Shaw Inglismaa naturalistliku teatri Independent Theatre puhul üks asutajaliikmetest. Hakkas kirjutama sellele teatrile näidendeid. Koolitas ennast ise, Londonis oli ta eesmärgiks saada kirjanikuks. Luges palju, tegeles Marxi kapitalismiga, temast sai vaimustunud sotsialist. Alates 1885 teatrikriitik. 1891 esimene kriitiline programmkirjutis. Kaitses Ibsenit konservatiivsete inglise kriitikute eest. Tema teene tolleaegsele kriitikale ja draamakirjandusele intellektualiseerimine. Muutis draama debati väljaks ja avalduste esitamise kohaks. Shaw ideedraamad olid provotseerivad, vastandumine traditsioonilistele väärtustele. Esimene teos lavastati Londonis Independent Theatre laval - ,,Widowers Houses" 1892. ,,Mrs.
massiliselt kaupu tootma. Sellepärast oligi Marx nii kõva mees, et pea 200 aastat hiljem peetakse alateadlikult baas-pealisehitus struktuuri toimivaks: tootmisele reageerib pealisehitus ehk tehaste mõjul tekib kultuur, tarbimiskultuur. Ilmselt see siiski nii ei olnud. Tarbimine ei tekkinud tühjale kohale. Sellepärast saab tarbimise kaudu ajalugu natuke teise külje pealt vaadata. Hobhouse (1985): Euroopa ekspansioonil Vahemere teisele kaldale ei olnud miskit pistmist religiooni või kapitalismiga - sellel oli palju pistmist pipraga. Samamoodi avastati Ameerika kõrvalsaadusena piprajahil olles. Weberi protestantlik eetika, mis soosis kapitalismi, kuna kannustas kasinust ja säästmist, ei võta arvesse seda, et samal ajal kerkivat hedonistlikku mentaliteeti, mis nõudis mugavust ja luksust. See tähendab, et keegi pidi neid säästmise ja kasinusega saavutatud tooteid ka ostma ja neil pidi olema hea põhjus, miks seda teha.
eraomandus, nende töötingimused reguleerimata; 2) talusulased ja taluteenijad 3) popsid väiketalunikud, kes rentisid talunike käest tükikese maad. Linnas tööstusproletariaat Rev eesmärgid. Poliitilised: 1) asendada isevalitsus mõõdukama reziimiga 2) tagada rahvale kodanikuõigused, hoolitseda selle eest et venemaal oleksid olemas parlament, valitsus majanduslikud: asendada varakapitalistlik stiihia korrastatud kapitalismiga; agraarreform rahvuslikud: tagada eestlastele võrdsed võimalused ja õigused balitisakslaste ja teistega 10.09. 2008 Jaapan sai enda kontrolli alla Liadongi poolsaare. Venemaa alustas Jaapani kõrvaletõrjumiseks kampaaniat. Õhutas Koreas Jaapanivastasust. Jaapanile suruti peale kohustus Liadongi ps-lt lahkuda. Venemaa sõlmis Hiinaga kokkuleppe, mis pidi talle kindlustama ülemvõimu kogu piirkonnas. Venemaa sai endale ps ühte ossa 25 aastaks rendiõiguse. Jaapan ja
mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri 26 · Keskenduda tuleb tegevusele, mitte sotsiaalsetele struktuuridele Max Weber · Olulised on inimeste väärtused ja ideed · Ühiskonna struktuurid on formeerunud vastastikku mõjutavate käitumisaktide tulemusena · Religioonide uurimine ja võrdlus seosed kapitalismiga Max Weber · Maailmapaljastus: "Kui teadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast" · Kaasaegse ühiskonna teraspuur · Maailma uurimises on oluline väärtusvaba uurimisvajadus ja oht teadmiste väärkasutamise ees Max Weber · Mõistmine võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub
agiteeris teisigi tasapisi psühhoanalüüsile. Eriti aktiivseks läks see Frommi tulekuga. II Maailmasõda tegi neist neomarksistid. Marxi sotsiaalsete uurimuste makrovõrrand täienes Freudi indiviidi sotsiaalpsühholoogia mikrotasandiga. Marx oli majandust silmas pidades psühholoogia välja jätnud. Autoritaarneism, fa?ism ja juudivastasus. Fa?ism hakkas neid huvitama, kui seda omal nahal tunda said. Nende käsitluse järgi asendus võistlev kapitalism monopoolse fa?istliku kapitalismiga, et saada jagu ülemaailmsest majandusdepressioonist tingitud kapitalistlike kriisidega. Ca 1930 Wolhelm Reich märkis, et seksuaalne repressioon aitab kaasa fa?ismi tekkimisele. Seejärel hakkas Fromm autoritaarsust uurima, mille tulemused on näiteks "Põgenemine vabadusest"1941 ja "Autoritaarne isiksus." Viimases on antisemitism keskne, kuid selle uurimine algas pärast Hitleri "vägitegusid". Autoritaarne
Turumajanduse mudeleid klassifitseeritakse ka järgnevalt: o isereguleeruv ehk vabaturumajandus; o ordoliberaalne turumajandus: riik toetab turgu; o sotsiaalriik: riik tegeleb ümberjaotamisega; o interventsionistlik riik: riik suunab majandust. Praeguseks on juba üle kahekümne aasta möödunud liberaal-demokraatliku kapitalismiga seotud lootuste tähe all, sest nende tähtsaim ohustaja (kommunism) oli langenud. Liberaal- demokraatliku kapitalismi puhul on tähtsad selle kõik kolm külge: o ühest küljest arusaam, et asju ajades tuleb järgida enamuse tahet (demokraatia); o teiselt poolt arusaam, et ka enamuse tahet peavad piirama teatavad põhiõigused (liberalism);
annaabi.ee 
