juurutama) lõpetamisele ja ka sealt oma väed välja tooma. 4. Too näiteid kapitaliliikide vastastikuse ülekantavuse kohta Majandus- Majandus- Inimkapital Inimkapital Sotsiaalne Sotsiaalne kapital kapital majandus- sotsiaalseks kapital kapital inimkapitaliks sotsiaalseks kapitaliks kapitaliks majandus- inimkapitaliks kapitaliks kapitaliks Riik Raha Tööjõud Inimene Ühendustes investeerib suunatakse kogub riigile osaleb ja Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 1 Lk 1
tipptasemel haridust, nii peaks ta saama ka tipptasemel palka. 4. Too näiteid kapitaliliikide vastastikuse ülekantavuse kohta Majandus- Majandus- Inimkapital Inimkapital Sotsiaalne Sotsiaalne kapital kapital majandus- sotsiaalseks kapital kapital inimkapitaliks sotsiaalseks kapitaliks kapitaliks majandus- inimkapitaliks kapitaliks kapitaliks Kui tööjõu Ettevõte Inimkapitali Elanike Sotsiaalne Sotsiaalne Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 1 Lk 2 tootlikkus osalus kui omandatud kapital kapital on
toorained: vaha, lina, kanep, mesi, hõbe, karusnahk peamise Hansa kaubatee üks ots asus Novgorodis, teine Lodonis (marsruut NovgorodTallinnVisby LübeckHamburgBrüggeLondon) Mündid vajadus raha järele käibel olid mündid paberraha ei tuntud raha müntisid eelkõige kuningad, aga ka mõned suurfeodaalid ja linnad mündi väärtus sõltus tema väärismetallisisaldusest ja kaalust Panganduse teke raha hakkas tasapisi muutuma kapitaliks pangandussüsteem kujunes välja liigkasuvõtmisest rikas (pankur) laenas teatud tähtajaks kellelegi raha ning nõudis selle eest tagasimaksmisel protsente, mis olid eelnevalt kokku lepitud kristlastel oli kiriku poolt liigkasuvõtmine keelatud pankuritena tegutsesid juudid Täname tähelepanu eest
õhk, magevesi, metsloomad, taimestik jne. Taastuv loodusvara Taastumatud ressursid Taastumatu loodusvarad, mida juurde ei teki või mis taastuvad väga aeglaselt. Nende hulka kuuluvad maavarad, fossiilsed kütused (nafta, kivisüsi, põlevkivi), turvas, ehitusmaterjalid (liiv, kruus, paekivi) jne. Taastamatu loodusvara Kapitaalne ressurss Kapital rahalise väärtusega omand, mida saab kasutada lisaväärtuse tootmiseks. Kapitaliks võivad olla toodete valmistamiseks näiteks vajalikud masinad, seadmed, hooned, teed jne. Otsesed rahalised vahendid ( raha, aktsiad) ehk finantskapital, mida kasutatakse tootmise rahastamiseks. Rahalise väärtusega omand Inimressurss Inimressurss töötamisest huvitatud inimese olemasolu, oskus ja teadus, mis rakendatakse töö tegemisel ja tulu saamisel. Majanduse arenguks kasutatava tööjõu kvaliteet sõltub haridustasemest,
plakat, kus otsitakse programmeerijat ning oskaks ehitada arvutit. Bill Gates oli vaimustuses, sest nad saavad ehitada Altair tõlkemasina. Nad võitsid konkursi ja said 4000 dollarit neilt alustuseks. Steve Jobs ja Steve Wozniak asutasid Apple, et müüa Apple arvuteid. Esimesed 50 arvutit müüsid üliõpilastele, et rohkem raha saada oma äri alustamiseks. Üks Mike Markkula tuli üks päev nende garaazi, etpakkuda omaltpoolt ekspertteadmisi ärivallas ja samuti 250 000 dollarit kapitaliks. See oli nende alustuseks väga hea, sest nad said kasutada paremaid masinaid ja palgata töötajaid aina juurde, kes tegelesid programmeerimisega. Üheks probleemiks oli alguses, et mida Wozniak esimese asja leiutab on HP omand aga hp'le arvuti idee ei meeldinud. Nad said kõige esimesena valmis mingisuguse arvuti, mis näitas pilti ja sellel oli ka klaviatuur olemas (62 kiipi oli sees, mis tekitasid värvid arvuti ekraanile). Nad esitlesid
jne. Ja lõpuks ei saa ju töömees akent paljaste kätega valmistada. Ta vajab oma töös saage, höövlit ja teisi tööriistu. Ka peab tal olema ruum, milles seda tööd teha. Ühe sõnaga, akna valmistamine nõuab, et inimene juba varem vaeva näeks, et enesele tööriistu, masinaid, hooneid ja kõike muud muretseks. Neid asju, mida inimesed varem selleks tarbeks muretsevad, et nende abil uusi kaupu luua, nimetatakse kapitaliks. Seega kulub tarbeasjade valmistamiseks loodusvarasid, tööd ja kapitali. 13.2 Loodusvarade kasutamise viisid Nagu on juba öeldud, ei saa inimene ilma looduse andideta oma majanduslikku tegevust arendada. Eespool sai märgitud, et loodus annab ise talle oma materjale kasutada ja nii saab inimene looduse materjalide ja jõudude üle valitsejaks oma eesmärkide saavutamise piires. Kuidas see sünnib? Varem arvati, et inimene võib uut materjali, mida ennem olemas ei olnud, luua
6) Katastroofid 7) Majandus 8) reisisihina tundmatu 17 Turismi mõju keskkonnale. 9) Õhureostus ja jäätmed 10) Müra 11) Piirkonna ressursside halvenemine 12) Haljasaladele ehitatakse maju 13) muldade kinnitallamine ja -katmine 18 Mis on kapital? Kapital on väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, seadmed jne. 19 Rahvusvahelise kaubanduse tekkepõhjused. 14) mitmepoolse kasu olemasolu 15) hindade erinevused 16) ressursside piiratus 17) toodete mitmekesisus 20 Miks püütakse rahvusvahelist kaubandust piirata? Omatoodetele kehtestatud piirangutele samaga vastamine. Piirangud mitmekesistavad majandust
tootmistegur-majanduslike resursside kogum, mis on ühiskonnal kasutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks, jaguneb inimkapitaliks, kapitaliks ja loodusressurssideks inimkapital e tööjõud alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ressurss SKP sisemajanduse kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus. lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks.
"Kapitali" III köite alapealkirjaks on "Kapitalistlik tootmisprotsess kui tervik". Kõigepealt käsitletakse siin lisaväärtuste muundumist kasumiks ja lisaväärtuste normi muundumist kasuminormiks. Kui "Kapitali" I köites siirdub Marx kasumilt lisaväärtusele, siis siin on suund vastupidine lisaväärtuselt kasumile. Edasi käsitletakse kasuminormi langemise tendentsi seadust kapitali orgaanilise struktuuri kasvu tagajärjel; kaupkapitali ja rahakapitali muundumist kaupadega kauplemise kapitaliks ja rahaga kauplemise kapitaliks; kaupkapitali olemust ja toimet, laenuprotsenti kui lisaväärtuse vormi. Selles köites käsitletakse põhjalikult ka maarenti, näidatakse diferentsiaal- ja absoluutrendi olemust. Köide lõpeb osaga "Tulud ja nende allikad". Siin võtab Marx kokku kogu "Kapitali" sisu. (Krinal, 1998: 186-187) 5. J. B. SAY 5.1 Elulugu Jean Baptiste Say (05.01.1767 -- 15.11.1832) oli prantsuse ärimees ja majandusteadlane. Ta
Peaks lõppema kontroll tööga. Mahtu ei oska öelda veel. Põhiasju peaks teadma. Põhialuseks on Ettevõtte Finantsjuhtimine Asta Teearu Erik Krumm, mingi raamat, peal graafikud Terminoloogiat peaks teadma. Finantsjuhtimisega puutume oma elus pidevalt kokku. Kust tuleb, kuhu läheb. Rahanduses on üldiselt termin, et raha rahaks väga palju ei kutsuta. (mingi hundi näide) Kapitaliks nimetatakse. Kapital = rahalised ressursid. Rahandus kui selline on haru, või nagu teaduse pool, majanduse liigitus. Kuidas rahandus jaguneb. 3 kanti: Kodune rahandus Riigirahandus. Ettevõtlusrahandus. Põhimõtteliselt TTÜ KK ainult õppemaksudest ei peeta üleval, kuskilt tuleb ka riigi raha ... Riigirahanduse täidab jaotusfunktsiooni ja stabiliseerimisfunktsiooni. Stabiliseerimisfunkts. on igal pool uudistes. Riigi rahandus aitab konkreetses piirkonnas rahandust stabiilsena hoida
kuna ei ole piisavalt fanaatikuid ja kui paber on värvitrükkis ja kõik on nii kõrgetehnoloogiline siis see 5 krooni lehe eest ei hakka nii pea kasumit tootma ja see rahandusjuhi plaan ei lähe nii pea ellu (et kuna saavutada tasuvuspunkt). Liiga odv hind. · Reklaamikampaaniale kulutati miljon krooni. miks? Tagajärg? Liiga suur summa reklaamile, oleks võinud hoopis kojukandele investeerida või siis alles jätta osa rahast firma kapitaliks. Reklaamikampaania nugunii ei toonud soovitud tulemusi kuna ajaleheturg oli küllastunud teistest väljaannetest. Õpik lk 77 olemasolevate konkurentide vastupüüdlus, mille määrab 1 tööstusharu kasv ja toodete valik. Väga palju spordiajakirju oli juba müügis, sammuti vabariiklikud ja maakonnalehed. · Põhiline levik pidi toimuma ajalehekioskite kaudu. Tagajärg
Majandus ja globaliseerumine 1. Nimeta 5 Eesti majandust mõjutavat tegurit ja selgita iga teguri mõju a) kapital – Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, haridus, seadmed jne. Eestis näiteks on väga kõrgelt arenenud haridussüsteem. Eestis on palju kõrgkoole ja rahvas on haritud, mis omakorda tähendab seda, et oleme võimelised töötama erinevatel kõrgetel ja tähtsatel kohtadel mis jälle omakorda mõjub meie majandusele positiivselt ja arendavalt. b) tööjõud – Eestis on tööjõupuudus ja töötute arv suur. Üks põhjus miks on palju töötuid, on see, et
Ettevõtlus. Loodusressursid on esmaseks, kuna suletud majanduses sõltuvad tootmisvõimalused otseselt olemasoleva tooraine kogusest ja struktuurist. Loodusressursside hulka kuuluvad- maa, maavara, mets ning ka veevarud. Inimressursid, mida võib nimetada ka tööjõuks- on inimesed, kes kasutavad vaimseid ja füüsilisi tegureid, et toota kaupu ja osutada teenuseid. Kapitali saab kasutada lisaväärtuste loomiseks, see on väärtus. Kapitaliks võivad olla nii mitmedki asjad. Seal hulgas raha, kinnisvara, seadmed jne. On olemas ka surnud kapital, seda sellepärast,et sellega ei ole võimalik luua lisaväärtuseid.Ettevõtlus on minu jaoks lai mõiste. Ettevõtlus on justkui protsess, mille käigus leitakse uusi võimalusi/viise millegi tegemiseks. Minu arvates peab ettevõtluses vaatama kaugemale kui oma nina alla, nägema suuremat pilti, mõtlema edasiviivalt. Edukas inimene peab olema motiveeritud ning omama sihti enda silme ees.
Gracchused nõudsid, et organiseeritaks vähese maaga või maata talupoegade ümberasustamist teistesse Rooma impeeriumi osadesse. /1, lk 14/ 2. KESKAAJA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED Keskaegses Lääne-Euroopas arutati seda, kuidas määrata kauba õiglast hinda. Aegade jooksul hakkas välja kujunema rahandussüsteem, mille olulisteks koostisosadeks oli krediidi ja raha deponeerimisvõimalused. Raha hakkas tasapisi muutuma kapitaliks raha mis toodab uut raha. Pangandussüsteem kujunes välja liigkasuvõtmisest. Rikas laenas teatud tähtajaks kellelegi raha ning nõudis selle eest tagasimaksmisel protsente, mis olid eelnevalt kokku lepitud. Selliseid liigkasuvõtjaid hakati nimetama pankuriteks. /2/ 13. sajandi skolastilise filosoofia kõige suuremaks esindajaks oli Aquino Thomas. Aquino Thomase sotsiaal-majanduslikud ideed peegeldavad feodalismi uusi nähtusi:
Varjatud teadmised sõltuvad rohkem kogemustest, mida omandatakse praktilistes tegevustes. Need omandatakse võrgustiksuhete kaudu, suhtlemisel kolleegidega, äripartneritega, klientidega ning on seotud õppimise erinevate vormide ja infokanalitega. (Liiv jt 2005) Organisatsiooni kollektiivsed teadmised tekivad töötajate üksikteadmiste liitmisel. Kollektiivseid teadmisi on nimetatud ka teadmis-, inim- ja intellektuaalseks kapitaliks. Organisatsiooni kollektiivseid teadmisi on neli tüüpi: · teadvustatud teadmised, mis on töötajate avatud teadmiste summa; · automaatsed teadmised, mis on töötajate kaudselt avatud teadmiste summa; · objektiivsed teadmised, mis on gruppide avatud teadmised; · kollektiivsed teadmised, mis on gruppide kaudselt avatud teadmised. (Ibid) Kuigi varjatud teadmised on nii töötajatele kui ka organisatsioonile väga olulised, on nad
oli kasumi teenimine. Postindustriaalühiskond Haritud tööhõudu, sest info töötlemiseks on vaja haritud inimesi. Info- ja teadusühiskond Haritud tööjõud, sest tehnoloogia on väga arenenud ning info töötlemine oleks ülimalt keeruline ilma vastava väljaõppeta. 19. Võrrelge erinevaid ühiskonnamudeleid-agraar-, industriaal-, postindustriaal- info- ja teadmusühiskond- mis on nende ühiskondade kapitaliks? 1) agraarühiskond- maa 2) industriaalühiskond- tooraine, raha, tööjõud 3) postindustriaalühiskond- info, energia, maavara 4) info- ja teadmusühiskond- teadmised, tehnoloogia. 20. Milline (sed) ühiskonnamudel(lid) kehtivad Eestis? Põhjendage vastust. Eesti on postindustriaalühiskond, sest riigi kohustuseks on tagasa kodanike heaolu ning Eesti on ka info ja teadmusühiskond, sest siin on arenenud tehnoloogia ja teenindav
01.2011) Tavaline inimene ei vihka tööd automaatselt. Sõltuvalt tingimustest, võib töö olla rahulolu allikaks(vabatahtlik töö). Need oletused tekitavad firma strateegiale hoopis muid tagajärgi kui need, millele rajaneb X-teooria. Need on rohkem dünaamilised kui staatilised: need annavad ruumi inimlikule arengule, rõhutavad valiva kohandamise vältimatust tingimusteta, ühetaolise järelvalve asemel. Need ei ole kohandanud tehase tööliste väikseimaks ühiseks nimetajaks, vaid kapitaliks, millel on märgatavaid võimalusi. Eelkõige rõhutavad Y-teooria oletused, et mitte inimese loomus ei sea piire inimeste koostööle organiseeritud ühiskonnas, vaid seda teeb firma juhtkonna leidlikkus kui päevakorras on tööjõu võimaluste kasutamine. X-teooria annab juhtkonnale lihtsa viisi põhjendada firma tulemusteta tööviisi: see tuleneb nende inimeste iseloomust, kellega koos töötatakse. Selle asemel seab Y-teooria probleemi kahtlemata otse juhtkonna ette. Kui
frantsiisivõtjale litsentseeritud õiguse kasutada ärikontseptsiooni ja sellega seonduvat kaubamärki. Hind -Hind on mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas. Hüpoteek - Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. Intress -Tasu laenuks võetud raha kasutamise eest. Kapital -Kapital on väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, seadmed jne. Kartell -Kartell on kriminaalõiguslik mõiste, mille all mõistetakse majandustegevuses osalevate äriettevõtete ebaseaduslikku kokkulepet nende poolt monopoolses turuvaldamise olukorras osavõtjatepoolse kokkuleppe tulemusena kaotada ettevõtjate vaheline konkurents ja leppida kokku seadusevastastes mängureeglites. Kartellilepeteks on eelkõige konkurentidevahelised kokkulepped,
Uued zanrid, väljal valitseva hierarhia ümberstruktureerimine. # Et oma positsiooni parandada, tahavad inimesed maksimeerida seda kapitali liiki, mis kõnealusel tegevusväljal on kõige väärtuslikum => püütakse üht kapitali teiseks "konverteerida". # Majandusliku kapitali suunamine kultuurile: kunstikollektsioonid, sponsorlus, tarbimine. # (mitte Bourdieu näide:) nõukogude ajal saavutatud ,,poliitilise" või ,,sotsiaalse kapitali" konverteerimine majanduslikuks kapitaliks nn. üleminekuperioodi alguses; selle pärastised konverteerimise katsed sotsiaalseks või kultuuriliseks kapitaliks prestiizsetel üritustel osalemise, portreede tellimise, tarbimise abil Bourdieu räägib põhiliselt kolmest klassist: kõrgklass, kes ise kehtestab reeglid; keskklass, kes püüab neid jäljendada; alamklass, kes on rahul sellega mida talle pakutakse. # vrd. keel: rahva murdekeel , "kodanlik hüperkorrektsus", intellektuaalide lohakas keel.
Bilansi passivakirjed jagatakse kohustusteks ja omakapitaliks. Siit võime tuletada veel ühe laiendatud bilansi valemi: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Järelikult: OMAKAPITAL = KÄIBEVARA + PÕHIVARA - KOHUSTUSED Kuna bilansi aktiva poolt nimetatakse vara pooleks ja passiva poolt vara katteallikate pooleks, siis siit saame tuletada järgmise bilansivalemi: VARA = VARA KATTEALLIKAD Vara katteallikaid nimetatakse sageli kapitaliks. Nii, et VARA = KAPITAL Omakapital on ettevõtte õiguslike omanike poolt ettevõtte käsutusse antud ning ettevõtte oma äritegevusega loodud kapital. Seega baseerub omakapital eelkõige kahel allikal: sissemakstud kapitalil ja kasumil. Kõrgem omakapitali määr (omakapitali suhe kogukapitali) tagab ettevõttele majandusliku kindluse, tugevama vastupanuvõime kriisiperioodil või negatiivsetele turumõjudele, suurema usaldatavuse võlausaldajatele.
aegajal väga kuiv ja põuane. 4.1.6 Põllumajandusega tegelemise võimalused Etioopias on peaaegu igalpool võimalik tegeleda põllumajandusega. Mägedes on selliseid piirkondi, kus tõesti on väga kivine ja üldse vastavaid tingimusi ei ole,kus saaks tegeleda põllumajanudsega, kuid selliseid alasid ei ole väga palju. 4.2 Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks 4.2.1 Kapital Sealse põllumajanduse peamiseks kapitaliks on istanduste alla jäävad suured maa-alad. Kapitalid ei ole eriti suured. Loomakasvatuses tegeletakse peamiselt rändkarjakasvausega ning ka seal on kapital väike. 4.2.2 Tööjõud Etioopia majandus tugineb põllumajandusele, mis annab tööd umbes ¾ sealsest elanikkonnast. 4.2.3 Valitsuse majanduspoliitika Valitsus on majanduspoliitikas suhteliselt kõrvalehoidev. 4.2.4 Põllumajandusliku tootmise vormid
Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? 2. Ressursside, tootmisfaktorite mõiste. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. 3. Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende
Esitab kontseptsiooni, et kuna kapitalismi alused peituvad inimeste psüühikas, siis on see tootmisviis üks vähestest võimalikest. 2. Mis on Sombarti järgi kriiside põhjuseks? Võitleb kriisideta kapitalismi eest. Kinnitab järgmist: 1) Kriisid pole tingitud turumajanduse sisevastuoludest, vaid puhtvälistest ning juhuslikest nähtustest. Nende juhuslike nähtuste hulka kuuluvad: *hädaoht, et potentsiaalne kapital ei muutu reaalseks kapitaliks, st. Võib mitte olla rakendatud tootmisse (vabrik jääb nt seisma) * Kaubad võivad jääda müümata, st. kulutatud kapitali ei realiseerita (valmisproduktide realiseerimise raskused ei tulene siiski kapitalistliku majanduse loomusest, vaid on juhuslikud ja seetõttu ka ületatavad 2) 19.saj lõpuks kriiside teravus ja sügavus väheneb ja kriiside tagajärjed pehmenevad. 3. Millised on Sombarti imperialismiteooria iseärasused?
Kui tarbija kasutab teiste tarbijatega raha, siis ta võtab osa toote ja teenuste turust. Enne kui sinust saab tarbija pead ressursiturul teenima sisetulekut. Tuluallikad Tulu tööst palk Tulurikkusest Rikkus on omanduses olevate asjade väärtus. Moodustavad : varandus + säästud pangaarvel+ investeeringud. Rikkuse suurendamine säästes ja investeerides. Investeerime kasusaamine eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus. Investeeritaks kapitaliks on raha. Raha saab investeerida: 1)Väärtpaberitesse 2)Väärismetallidesse 3)Kinnisvarasse 4)Eluskarja, seadmetesse. Säästud osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Tulud suuremate sissetulekute korral on võimalik rohkem säästa Ootused kui on paremad ajad, kalduvus inimestel suurendada oma kulutusi ja vähendada sääste. Pankade intressimäärad Kõrgemad intressimäärad ergutavad säästmist.
· Kuna Türgi maapind on väga muutlik ja erinev toimuvad nii maapinna niisutused kui ka kuivendamised. · Ei ole võimalik igalpool tegeleda, kuna vaatamata vähesele tasasele maale teevad hea temperatuur ning niiskus Musta mere rannikualad kõige enam põllumajanduslikult haritumaks. · Majanduslikeks eelduseks,et areneks põllumajandus on inflatsiooni kontrollialla saamine ja SKT kiire kasv. · Kapitaliks on reformid,mis käivitati, IMF-i ja Maailmapanga abiga. · Põllumajandus on Türgi tähtsaim majandusharu, kus töötab umbes 40% töötavast elanikkonnast. · Türgi majanduse üheks põhiprobleemiks on praegu valitsev majandus ja poliitikakriis, millest nad üritavad välja tulla. · Üks kaheksandik haritud maast on viinamarjaistanduste, puuviljaaedade, oliivisalude ning aiamaade all. Palju kasvatatakse teravilja, valdavalt nisu. Kuivemates piirkondades kasvatatakse otra
süsteemsest riskist? Süsteemiväline risk on seotud investeeringuga ning ei ole mõjutatud välistest probleemdiest, süsteemivälised riskide allikad on nt juhtimisvead jne. Süsteemne risk on risk mid amõjutavad välised tegurid ning need sõltuvad majandusseisu muutustest nagu nt intressimäärade muutus, maksupoliitika jne. 24 Mis on kapital ja mida selle all mõistetakse? Kapital on väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, seadmed jne. 25 Selgita mõistet „kapitali kaalutud keskmine hind”; Kaalutud keskmine kapitali hind on tulumäär, mida saadakse olemasolevalt kapitalilt.Kapitali kaalutud keskmine hind on individuaalhindade alusel arvutatud keskmine hind (WACC – Weighted Average Cost of Capital). Kapitali kaalutud keskmine hind (WACC) leitakse individuaalhinna (IH) ja osatähtsuse (O) korrutisena, mis jagatakse 100-ga
sulges Hansale Venemaa turu. Kaubanduse areng tõi kaasa vajaduse raha järele. Raha müntisid eelkõige kuningad, aga ka mõned suurfeodaalid ja linnad. Mündi väärtus sõltus tema väärismetallisisaldusest ja kaalust. Aegade jooksul hakkas välja kujunema rahandussüsteem, mille olulisteks koostisosadeks oli krediidi ja raha deponeerimisvõimalused. Raha hakkas tasapisi muutuma kapitaliks. Pangandussüsteem kujunes välja liigkasuvõtmisest. Rikas laenas teatud tähtajaks kellelegi raha ning nõudis selle eest tagasimaksmisel protsente, mis olid eelnevalt kokku lepitud. Selliseid liigkasuvõtjaid hakati nimetama pankuriteks. Kuna kristlastel oli kiriku poolt liigkasuvõtmine keelatud (alates 1179. a.), siis tegutsesid pankuritena eelkõige juudid, kelle usk selliseid piiranguid ei seadnud. Mõned pankurid muutusid nii rikkaiks, et laenasid raha isegi kuningaile, keisreile ja
1) füüsiline vara – maa, hooned, tarbekaubad jne. 2) finantskapital – sularaha, pangahoiused ehk deposiidid, aktsiad ja muud väärtpaberid. Põhierinevus rikkuse kahe osa vajel seisneb selles, et füüsiline kapital on nö käega katsutav, finantskapital aga mitte. Samal ajal toob finantskapital oma omanikule õigesti paigutatuna tulu intressi või dividendide näol. *Kapital on väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, seadmed jne. Kapital, mis ei loo lisaväärtusi, on niinimetatud surnud kapital, näiteks seisev raha, sama kehtib ka rakendamata teadmiste kohta. Klassikaline majandusteooria käsitles kapitalina üksnes füüsilisi esemeid, nagu seadmed, ehitised ja sõidukid, mida kasutatakse tootmises. Teised majandusteadlased on kapitali mõistet laiendanud. Näiteks investeeringuid töötajate oskustesse ja haridusse võib käsitleda
Kaudsed (äri)maksud on kaubale või tootmisele kehtestatud maksud (käibemaks, aktsiisimaksud jms). ,,Kaudne" tähendab maksumaksja (müüja) eristumist tegelikust maksukandjast (ostja) ehk teisisõnu on tegemist maksudega, mis kanduvad esmaselt maksumaksjalt üle teisesele maksumaksjale. Rahvatulu RT on aasta jooksul kõigi ühiskonnaliikmete poolt kokku saadud tulude üldsumma, millest üks osa kulutatakse tarbimise eesmärgil, teine osa säästetakse ning muudetakse uueks kapitaliks. Rahvatulu näitab, kui palju majanduses osalejad (majandusagendid) teenivad esmaseid tulusid Rahvatulu RT = RKP (rahvamajanduse koguprodukt) D (amortisatsioon) TXi (kaudsed maksud) Rahvatulu RT = RPP (rahvamajanduse puhasprodukt) TXi (kaudsed maksud) Lahutades rahvamajanduse koguproduktist RKP amortisatsiooni D (e põhivara kulumi), leiame rahvamajanduse puhasprodukti RPP RKP ja RPP on rahvatulu RT näitajad, vastavalt kogu- ja netorahvatulu RPP = RKP D
. Ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime. Nt Põhja-Korea. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Võim inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on inimgruppide ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised ( omand, kapital) kui ka vaimsed (teadmised, kogemused). Viimase võib jagada inimkapitaliks (teadmised-oskused) ja sotsiaalseks kapitaliks (suhted, usaldus ja koostöö). Riigivõim tal on mitmeid tunnuseid, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed: kehtestada seadusi; koguda makse; kasutada vägivalda; riigivõimu otused on kohustuslikud; esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises; üks keskpunkt ja selge võimuasutuse hierarhia. Riigivõimu komponendid: asutused ja institutsioonid mille kaudu võimu teostatakse(valitsus, kohus, seadusandja,
nad kaua elus ei püsiks. 51. Kuidas muutub arengumaa moodsa majandusega maaks? Millistel tingimustel? Arengumaa muutmine moodsa majandusega maaks nõuab tavaliselt rahvastiku kasvu, infrastruktuurile tehtavate kulutuste edasilükkamist, tootmise kasvu ja välisinvesteeringuid, kulutuste suurendamist haridusele ja väljaõppele. 52. Millised on kapitalile iseloomulikud tunnused ?(2) Kapital on väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, seadmed jne. Kapital, mis ei loo lisaväärtusi, on niinimetatud surnud kapital, näiteks seisev raha, sama kehtib ka rakendamata teadmiste kohta. 53. Mis on progressiivne maksumäär? Milliste maksude puhul kasutatakse? Kas see on Eestis kasutusel? Progressiivne maksumäär on kas ettevõtte kasumi või üksikisiku sissetuleku maksustamise süsteem, kus suuremale brutotulule kehtib suurem maksumäär (protsent) 54
Intressirisk mõjutab enim fikseeritud tulu andvaid investeeringuid võlakirjad, kinnisvara. Intressimäärade langemisel langevad võlakirjade ja/või kinnisvara hinnad. Intressimäärade tõusmisel tõusevad võlakirjade ja/või kinnisvara hinnad. 25. Milles seisneb süsteemivälise riski erinevus süsteemsest riskist? 26. Mis on kapital ja mida selle all mõistetakse? Kapital on väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, seadmed jne. Kapital, mis ei loo lisaväärtusi, on niinimetatud surnud kapital, näiteks seisev raha, sama kehtib ka rakendamata teadmiste kohta. Klassikaline majandusteooria käsitles kapitalina üksnes füüsilisi esemeid, nagu seadmed, ehitised ja sõidukid, mida kasutatakse tootmises. Teised majandusteadlased on kapitali mõistet laiendanud. Näiteks investeeringuid töötajate oskustesse ja haridusse võib käsitleda inimkapitali ülesehitamisena.
diminishing marginal productivity) sätestab seda, et mistahes majandustegevuses hakkab muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist kahanema. Kahanevate kuludega tootmisharu – Kahanvate kuludega tootmiharu (decreasing – cost industry) on tootmisharu, mille kulud kahanevad, kui tootmiskogus pikal perioodil kasvab. Kapital – Kapital (capital, K) on tootmisprotsessi sisend, mis on varasema tootmisprotsessi tulem ja mida kasutatakse pikema aja jooksul. Seega on kapitaliks esemed (rajatised, masinad, seadmed jne). Kaude kulu – Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Ei kajastu raamatupidamises. Kogukasulikkus – Kogukasulikkus (Total utility, TU) ehk kogu rahulolu, mida tarbija saab teatud koguse hüvise tarbimisest. Kogukulu – (total cost, TC) on püsikulude ja muutuvkulude summa. Lühiperiood – Lühiperiood (short run, SR) on ajavahemik, mille jooksul vähemalt üks tootmissisend ei ole muudetav
Et oma positsiooni parandada, tahavad inimesed maksimeerida seda kapitali liiki, mis kõnealusel tegevusväljal on kõige väärtuslikum => püütakse üht kapitali teiseks “konverteerida”. # Majandusliku kapitali suunamine kultuurile: kunstikollektsioonid, sponsorlus, tarbimine. # (mitte Bourdieu näide:) nõukogude ajal saavutatud „poliitilise” või „sotsiaalse kapitali” konverteerimine majanduslikuks kapitaliks nn. üleminekuperioodi alguses; selle pärastised konverteerimise katsed sotsiaalseks või kultuuriliseks kapitaliks prestiižsetel üritustel osalemise, portreede tellimise, tarbimise abil Bourdieu räägib põhiliselt kolmest klassist: kõrgklass, kes ise kehtestab reeglid; keskklass, kes püüab neid jäljendada; alamklass, kes on rahul sellega mida talle pakutakse. # vrd
Et oma positsiooni parandada, tahavad inimesed maksimeerida seda kapitali liiki, mis kõnealusel tegevusväljal on kõige väärtuslikum => püütakse üht kapitali teiseks "konverteerida". # Majandusliku kapitali suunamine kultuurile: kunstikollektsioonid, sponsorlus, tarbimine. # (mitte Bourdieu näide:) nõukogude ajal saavutatud ,,poliitilise" või ,,sotsiaalse kapitali" konverteerimine majanduslikuks kapitaliks nn. üleminekuperioodi alguses; selle pärastised konverteerimise katsed sotsiaalseks või kultuuriliseks kapitaliks prestiizsetel üritustel osalemise, portreede tellimise, tarbimise abil Bourdieu räägib põhiliselt kolmest klassist: kõrgklass, kes ise kehtestab reeglid; keskklass, kes püüab neid jäljendada; alamklass, kes on rahul sellega mida talle pakutakse. # vrd. keel: rahva murdekeel , "kodanlik hüperkorrektsus", intellektuaalide
Et oma positsiooni parandada, tahavad inimesed maksimeerida seda kapitali liiki, mis kõnealusel tegevusväljal on kõige väärtuslikum => püütakse üht kapitali teiseks “konverteerida”. # Majandusliku kapitali suunamine kultuurile: kunstikollektsioonid, sponsorlus, tarbimine. # (mitte Bourdieu näide:) nõukogude ajal saavutatud „poliitilise” või „sotsiaalse kapitali” konverteerimine majanduslikuks kapitaliks nn. üleminekuperioodi alguses; selle pärastised konverteerimise katsed sotsiaalseks või kultuuriliseks kapitaliks prestiižsetel üritustel osalemise, portreede tellimise, tarbimise abil Bourdieu räägib põhiliselt kolmest klassist: kõrgklass, kes ise kehtestab reeglid; keskklass, kes püüab neid jäljendada; alamklass, kes on rahul sellega mida talle pakutakse. # vrd
toll maks eksporditavalt või imporditavalt kaubalt tolliliit kahe või enama riigi vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt omavahelises kaubavahetuses tolle ei rakendata 9 tootmistegurid majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks; tootmistegurid jagunevad üldjoontes tööjõuks ehk inimkapitaliks, kapitaliks ja maaks ehk loodusressurssideks tootmiskulud tootmisprotsessis kasutatud ressursside maksumus (nt palk, materjalikulu) totalitarism, totalitaarne ühiskond diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi ühiskonnasfääride, sh eraelu allutamine riigi ja ainupartei kontrollile tulugrupp ühik, mida kasutatakse rahvastiku sotsiaalse kihistumuse iseloomustamiseks; tavaliselt jagatakse rahvastik inimeste sissetuleku suuruse alusel kümneks tulugrupiks ehk detsiiliks
Bourdieu kapitalid: majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline (lisaks ka sümbliine, keeleline, tehniline, informatisooniline, poiitiline, funktsionaalne jms) kapital. Kapitalid on konverteeritavad tieseks. Haridus, diplomid on ka institutsionaaliseeritud kapital. Võitlus. Miks kuna võimaldab kusagile end positsioneerida, parandada positsiooni. Majanduslik kapital võrreldav osalt Marxi kapitaliga mis taandus ainuüksi majanduslikuks kapitaliks, mis võrdsustus sotsiaalse suhtega kapitali ja töölise vahel. Bourdieu jaoks on see kapital kõikvõimalike materiaalsete ressursside kogum. Eelõige rahalised ressursid, kui da muu, nt kinnisvara aktsiad, mida on võimalik koheselt ja otseselt rahaks vahetada. Kõik, mida mingi grupi poolt väärtustatakse, et saab transformeerida rahaks. Mis kasvatab väärtust. Kultuuriline kapital Võib esineda kolmes seisundis:
KAPITALIDE KÄSITLUSED Kapital ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks Inimkapital kapital, mis ei ole selle "kandjast" eraldatav (haridus, oskused, tervis, motiveeritus, väärtused, mõtestatav ja kasutatav indiviidi kui grupi tasandil ja omandatakse teatud aja jooksul) Kapitale saab omavahel vahetada, erinevad kapitalid on omavahel konverteeritavad. Sotsiaalne kapital suhted, sotsialiseerumine (tutvusringkond, pere jne), sageli on vahendavaks kapitaliks teiste kapitalide vahel 1 suund võime tagada "kasu saamine", "tulu" tänu liikmelisusele sotsiaalsetes võrgustikes (näiteks kuulumine organisatsioonidesse vms) Saadav kasu oleneb varasematest investeeringutest selle kapitali loomisesse ja säilitamisesse. 2 suund sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursis ja nende mitmekesisus. Ei ole inimese vahetu omad, vaid suhete ja
Pühiülesandeks on vahendamine. Põhifunktsioonid on väärtpabetite emissioonide korraldamine, suuri aktsia ostu-müügi tehingu korraldamine, sündikaatlaenu andmine. Tegeleb ka firma restruktureerimisega, konsulteerib seda tegevust, aitab hinnata ettevõtete väärtust. Aitab ettevõtetel hinnata nende rahastamisvõimalusi. 1.3. Kommertspangad tavaline pank. Tema muudab tegevusetu kapitali tegutsevaks kapitaliks. Osutavad ka erinevaid teenuseid, teostavad maksete vahendamist. Reguleeritud krediidiasutuste seadusega. Pangad tegutsevad krediidivahendajatena säästjate ja investeerijate vahel. 2. Muud finantsvahendajad 2.1. Hoiu- ja laenuasutused orienteeruvad kitsale teenuste riigile, omavad kitsast klientuuri või tegelevad kitsas majandussektoris. Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangag ja krediidiliidud
a. lõppes rahvasterändamine. Omaks võeti Rooma tsivilisatsioon. Araablaste prohvet Muhamed lõi 622.a. islami usundi, mis levis kiiresti ning selle edule aitasid kaasa üldine segadus ja nõrkus vallutavail aladel. Frankide kuningas Karl Suur krooniti Roomas paavsti poolt keisriks, Lääne-Rooma riigi järglaseks. Majanduslik ja kultuuriline tase Euroopas langes. Kaubandusteed Ees- Aasiasse ja Aafrika põhjarannikule olid ära lõigatud. Raha asemel oli ainsaks kapitaliks maa, mida keised jagas ametnikele ja sõjaväejuhtidele teenete eest, pannes aluse feodalismile. Suur-Euroopas ilmnes teatav tasakaal kolme suurvõimu vahel- ISLAMI IMPEERIUM, FRANGI IMPEERIUM, BÜTSANTS. Frangi riik osutus kolmest kõige ebastabiilsemaks, olles isegi hiigajal kõigest Rooma- impeeriumi kahvatu vari. Läänemereruumi rahvad elasid omaette. Nad olid tunduvalt taga ka kultuurilist ja ühiskondlikku vähikäiku teinud Lääne- ja Lõuna-Euroopaga rahvastest
on väärtpaberite emissioonide korraldamine (IPO-d), korraldavad suuri aktsiate ostu- müügi tehinguid, sündikaatlaenude andmine (laenu annavad mitu erinevat panka korraga, laen on väga suur, investeerimispank otsib erinevaid laenuandjaid ja koondab need kokku). Tegeleb ka firmade restruktureerimisega, konsulteerib seda tegevust, aitab hinnata ettevõtete väärtust. kommertspank - tavaline pank. Muudab tegevusetu kapitali tegutsevaks kapitaliks. Osutab erinevaid teenuseid, maksete vahendamist. Reguleeritud krediidiasutuste seadusega. · Muud rahandusasutused hoiu- ja laenuasutused (hoiupangad ja krediidiliidud) - orienteeruvad kitsale teenuste ringile, omavad kitsast klientuuri või tegelevad kitsas majandussektoris. Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangad on kommertspankadest väiksemad, suunatud eraisikutele. lepingulised hoiustamisasutused - kindlustusettevõtted ja pensionifondid.
Autoremonditöökoja asutamiseks tuleb samuti leida sobivad ruumid, osta töökojale sisustus, vajaminevad töövahendid jne. Majandustegevuses osalemiseks on ettevõttel vaja vahendeid ehk varasid. Asutamise hetkel ei saa ettevõte majandustegevuses osaleda, kuna tal ei ole varasid. Järelikult tuleb ettevõttel varad soetada. Varade soetamiseks peab saama kuskilt raha. Esmaseks raha andjaks ettevõttele on omanik. Omaniku poolt ettevõttesse paigutatud raha ja varasid nimetatakse kapitaliks. Kui omanik on ainuke, kes andis firma käsutusse varasid kehtib võrdus: vara = kapital Enamikul juhtudel ei piisa kõigi vajalike varade soetamiseks ainult omaniku poolt paigutatud kapitalist. Sellisel juhul tuleb saada vahendeid varade soetamiseks ka teiste isikute käest. Isikud, kes annavad raha varade soetamiseks laenavad seda ettevõttele. Laenud tuleb aga tagasi maksta. Seega tekib ettevõttel kohustus
kaubateede ümberpaiknemisega Suure maadeavastuse tagajärjel ning seoses Liivi sõjaga, mis sulges Hansale Venemaa turu. Kaubanduse areng tõi kaasa vajaduse raha järele. Raha müntisid eelkõige kuningad, aga ka mõned suurfeodaalid ja linnad. Mündi väärtus sõltus tema väärismetallisisaldusest ja kaalust. Aegade jooksul hakkas välja kujunema rahandussüsteem, mille olulisteks koostisosadeks oli krediidi ja raha deponeerimisvõimalused. Raha hakkas tasapisi muutuma kapitaliks*. Pangandussüsteem kujunes välja liigkasuvõtmisest. Rikas laenas teatud tähtajaks kellelegi raha ning nõudis selle eest tagasimaksmisel protsente, mis olid eelnevalt kokku lepitud. Selliseid liigkasuvõtjaid hakati nimetama pankuriteks. Kuna kristlastel oli kiriku poolt liigkasuvõtmine keelatud (alates 1179. a.), siis tegutsesid pankuritena eelkõige juudid, kelle usk selliseid piiranguid ei seadnud. Mõned pankurid muutusid nii rikkaiks, et laenasid raha isegi kuningaile, keisreile ja
hetkest, mitte nende kasutamise momendist. Tarbimise e kulutuste meetodi puhul summeeritakse toodete ja teenuste lõpptarbimiskulutused ostjahindades, kodumaised investeeringud ning ekspordi ja impordi saldo. SKP=AE=C+I+G+(X-M) Rahvatulu on aasta jooksul kõigi ühiskonnaliikmete poolt kokku saadud telede üldsumma, millest üks osa kulutatakse tarbimise eesmärgil, teine osa säästetakse ning muudetakse uueks kapitaliks. Kasutatav tulu 13. Tarbimine, säästmine ja investeerimine, makroökonoomiline tasakaal Potentsiaalne kogutoodang (-produkt) e täis(töö)hõivele vastav kogutoodang on kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt rakendada (hõivata) kõiki olemasolevaid ja kättesaadavaid tootmistegureid (majandusressursse). Suletud e negatiivne SKP lõhe on tegeliku tootmismahu seisund ülalpool
tootmisteguri eest. Alternatiivkulu (mõõdetuna rahas) on võrdne ilmutatud kuluga, sest seda raha oleks saanud kasutada muude tootmistegurite ostmiseks, et toota midagi muud. Töö on kõige tähtsam tootmistegur mille puhul ilmutatud kulu ja alternatiivkulu on tavaliselt võrdsed. Ilmutatud kulu ja alternatiivkulu erinevad, kui mingi tootmisteguri eest makstakse varem kui seda tegelikult kasutama hakatakse. Nii on see füüsilise kapitali puhul. Füüsiliseks kapitaliks on sellised tootmistegurid mida ei kasutata täielikult ühe tootmisperioodi jooksul. Masinaid ja seadmeid ning tootmishooneid ei kasutata lõplikult ühe tootmisperioodi jooksul. Kulud, mis on seotud masinate ja tootmishoonetega, koosnevad põhivara amortisatsioonist ja intressist. Amortisatsioon on füüsilise kapitali väärtuse vähenemine aja jooksul. Raamatupidajad kasutavad fikseeritud amortisatsiooni määra. Majandusteadlased vaatavad majanduslikku amortisatsiooni, mis iseloomustab
Autoremonditöökoja asutamiseks tuleb samuti leida sobivad ruumid, osta töökojale sisustus, vajaminevad töövahendid jne. Majandustegevuses osalemiseks on ettevõttel vaja vahendeid ehk varasid. Asutamise hetkel ei saa ettevõte majandustegevuses osaleda, kuna tal ei ole varasid. Järelikult tuleb ettevõttel varad soetada. Varade soetamiseks peab saama kuskilt raha. Esmaseks raha andjaks ettevõttele on omanik. Omaniku poolt ettevõttesse paigutatud raha ja varasid nimetatakse kapitaliks. Kui omanik on ainuke, kes andis firma käsutusse varasid kehtib võrdus: vara = kapital Enamikul juhtudel ei piisa kõigi vajalike varade soetamiseks ainult omaniku poolt paigutatud kapitalist. Sellisel juhul tuleb saada vahendeid varade soetamiseks ka teiste isikute käest. Isikud, kes annavad raha varade soetamiseks laenavad seda ettevõttele. Laenud tuleb aga tagasi maksta. Seega tekib ettevõttel kohustus
pakkumine majapidamistele ja ettevõtetele ning sissetuleku ja heaolu ümberjaotamine. Üheks valitsuse oluliseks funktsiooniks on ka majandustegevuse õigusliku raamistiku loomine. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: Töö Maa Kapital Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 3 Majapidamised varustavad ettevõtteid ja avalikku sektorit tööjõuga. Vastutasuks makstakse majapidamistele palka. Samuti peavad majapidamised hea seisma selle eest, et ettevõtetel ja avalikul sektoril oleks kasutada vajalikus koguses maad ja kapitali
tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamisseaduses (RPS), Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Kahekordne kirjendamine- kokkuleppeline, arvestuse metoodiline võte, mille järgi iga majandustehing kajastatakse üheaegselt nii debiteeritavatel kui krediteeritavatel kirjetel. Kapital-vara v varaline õigus, millest saadavat rahalist tulu saab kasutada lisavara loomiseks jaguneb käibe ja põhi kapitaliks. Kasum- v kahjum: on aruande perioodi tulude ja kulude vahe. Kasumi aruanne (tulude ja kulude aruanne) -majandusaasta üks kohustuslikest aruannetest ja kajastab aruande perioodi majandustulemusi (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit) Kohustus- ettevõttel lasub rahaliselt hinnatav võlg. Konto- raamatupidamisarvestuse element ja kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks.
Üheks valitsuse oluliseks funktsiooniks on ka majandustegevuse õigusliku raamistiku loomine. Kaupade ja teenuste tootmiseks on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: · töö · maa · kapital 5 Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. Majapidamised varustavad ettevõtteid ja avalikku sektorit tööjõuga. Vastutasuks makstakse majapidamistele palka. Samuti peavad majapidamised hea seisma selle eest, et ettevõtetel ja avalikul sektoril oleks kasutada vajalikus koguses maad ja kapitali. Seda saab teha mitmel erineval moel. Näiteks
annaabi.ee 
