Kapitali piirprodukti iseloomustavad vastavalt kõverad AN ja BM. Autarkia tingimustes investeerib Riik A kogu oma kapitalivaru OAK0 kodumaal tulumäära ra juures ning Riik B oma kapitalivaru tulumäära rb juures. Kuivõrd kapitali tulukus Riigis A on madalam kui Riigis B siis vaba kapitali liikumise korral hakkab kapital liikuma Riigist A Riiki B. Selline protsess toimub kuni kapitali tulukus mõlemas riigis võrdsustub ning kapitalikogus K0K1 on liikunud Riiki B. Riigis B toob selline kapitali ümberpaigutamine kaasa kogutoodangu kasvu, mida iseloomustab piirkond K1CDK0, kompenseerides ühtlasi rohkem kui täielikult Riigi A kogutoodangu vähenemise mahus K1CFK0. Tulemuseks on heaolu suurenemine piirkonna CDF võrra. Kui vaadata maailma tervikuna siis võidavad mõlemad riigid. Tasakaalu situatsioonis (rw) maksab Riik B piirkonna K1CEK0 Riigi A kapitaliomanikele intressidena. Kuivõrd see ala on väiksem kui oli kogutoodangu
Kasutatavat tulu Yd saab tarbida või/ja säästa. Vaadates SKP arvutamist sissetulekute meetodil, võib selgitada olukorda ka järgnevalt: SKP = palgad + rendid + intressid + kasumid + amortisatsioon + kaudsed maksed Amortisatsioon on teatud osa kaupade tootmiskulust, see on rahasumma , mille võrra tootmisvahendid vananedes oma väärtust kaotavad. Amortisatsioon näitab, kui palju tuleb igal aastal vähemalt uut toodangut juurde toota, et majanduse kapitalikogus jääks endiseks, et ta ei väheneks. Kogust, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, nimetatakse kapitali tarbimiskuluks ja sellega mõõdetakse amortisatsiooni. Kaudsed maksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades. Eestis on olulisemateks käibe- ja aktsiisimaks. Kaudsed maksud ei kuulu eelnimetatud tulunäitaja koostisse. Nad lisatakse sissetulekutele SKP õige koguväärtuse arvestamise eesmärgil. Samas
vertikaalne seetõttu, et lühiperioodil on kapitali kogus fikseeritud, kuna isegi kui intressimäär muutub, siis säästude maht mingil konkreetsel aastal võrreldes olemasoleva kapitalikogusega on väga väike. Seetõttu isegi suured muutused intressimääras ei mõjuta lühiperioodi kapitali kogust. K0 juures on RC kõrgem kui intressimäär, ning firmad suurendavad oma kasumi maksimeerimiseks kapitali kogust. Kui kapitalikogus suureneb tasemeni K*, siis firmadel pole otstarbekas enam kapitalikogust suurendada, kuna kahanevuse seaduse tõttu muutub siis RC intressimäärast väiksemaks. 9.3. Maaturg Firmade nõudlus maa järele baseerub samadel põhimõtetele nagu ka nõudlus kapitali ja tööjõu järele. Samas on maal eriti tööjõuga võrreldes selline eripära, et teda võib
annaabi.ee 
