kuusk, nulg). Tamm, saar jne kasutatakse tegurit 1,2. Keskmise kõvaduse (kask, lehis) on tegur 1,1. Seinte maht määratakse m2 arvestades maha avade pinna. Välisseina pikkus võetakse välisseina mööda Lk 25 teine pool seinte kõrgust. Vaheseintel võetakse puhta põranda pealt seina ülesservani. Uste, väravate, akende pindala arvutatakse kasti, karbi välismõõtude järgi. Korruste ja vahelae pindala arvutatakse kapitaalseinte vahelise pindalana, ahjude, korstnate pindala maha arvestamata. Sarikate talade maht arvutatakse nendes oleva puidu maht, m3 3) Põrand võetakse seinte sisepindu mõõde arvestades seinte viimistluse paksust. Saadud pinnale lisatakse nisside ja ukseavade aluspind, kuid arvestatakse maha ahjude ja postide aluspind. 4) Katused tuleb vahet teha kande- ja kattekonstruktsioonide vahel.
ehitise ehitamisega, mitte ehitise rekonstrueerimisega. Tallinna linna 1932. aasta ehitusmäärus kasutas terminit «ümberehitamine», mille all mõisteti „töid, millega muudetakse ehitise väliskuju, tehakse avausi välisseintesse või sisemistesse kapitaalseintesse või tehakse ümber või kinni nendes seintes olevaid avausi, vahetatakse ehitise kapitaalosade materjali teise materjali vastu või muudetakse ehitise sisemiste kapitaalseinte, treppide ja trepikodade, ahjude, kollete, korstnate, suitsulõõride jne asetust.“ Aeg-ajalt võib segadust põhjustada asjaolu, et kuigi ehitusseaduse kontekstis tähendab rekonstrueerimine konkreetselt olemasoleva ehitise ümber ehitamist, võidakse sama sõna mõnel puhul kasutada ka hävinud hoone või hooneosa taastamise tähenduses, sest humanitaarteaduste kontekstis laiemalt tähendab see ka “taasloomine”,
annaabi.ee 
