Eriti mõjutab: aliit(C3S) ning beliit(C2S), mida on ka tsemendis kõige rohkem. Kokku ~60...95%. Aliit mõjutab just esialgset survetugevuse kasvu. 11. Avatud ja suletud poorid, vesi-tsementteguri ja hüdratatsiooniastme mõju poorsusele, poorstruktuuri muutumine ajas Mida suurem hüdratatsiooniaste, seda vähem kapillaarpoorsust betoonis esineb ning mida suurem vesitsementtegur, seda suurem kapillaarpoorsus. Vee aurumise tõttu jäävad betooni lahtised kapillaarpoorid, mis nõrgestavad betooni. Hüdratatsioon täidab osad kapillaarpoorid. 12. Betoonide täitematerjalid, põhiterminoloogia EVS-EN 12620 järgi Täitematerjal: teraline materjal, mida kasutatakse ehituses. Võib olla looduslik, tehislik või korduvkasutatav. Looduslik: mineraalne täitematerjal, mida on töödeldud ainult mehaaniliselt. Tavaline täitematerjal: mineraalne täitematerjald, mille osakeste tihedus on 2000...3000
MPa. Nõutud oli RB = 26,88 MPa. Seega saime katse käigus rohkem kui 2 korda tugevama betooni kui ole nõutud. Katse tulemusena saime töödeldavuseks 0,7 cm, nõutud oli 2 – 4 cm. Seega jäi töödeldavus kõvasti nõutust väiksemaks. Valmistatud betooni tiheduseks oli 2404 kg/m3, tegu on normaalbetooniga. Küsimused: 1. Betooni põhilised omadused. Tugevus – oleneb suurel määral vesitsementtegurist. Poorsus – õhupoorid, et suurendada külmakindlust ja vähendada tihedust, samas kapillaarpoorid vähendavad külmakindlust, püsivust ja tugevust. Püsivus – sõltub tsemendi ja lisandite sisaldusest. Tihedus – määrab ära tema kasutusala ja otstarbe. Tsemendi lubatud minimaalne hulk betoonis – betooni liik ja kasutustingimuste klass. Täitematerjalide terasuurus ja terastikuline koostis, täitematerjalide kuju ja terade pinnakaredus, külmakindlus, betooni niiskus. 2. Mis on betooni klass? Betooni klass on betooni survetugevusklass, mida väljendatakse kuubikulise
põrandad – betoonivalu – renoveerimisel kasutatav raudbetoonkonstruktsioon. Selle materjaliomadusi vaatleme lähemalt veeläbilaskvuse seisukohalt. Planeerides olemasoleva hoone renoveerimisel uut betoonist põrandat, aetakse sageli segi erinevad suurusjärgud, millised veekogused läbivad konkreetset betoonkonstruktsiooni. Betoonkonstruktsiooni veeläbilaskvuse tasandid kapillaarpoori tasand (Mehta 1986) juuspraod suurusega 0,01 m kuni 1 m: kapillaarpoorid tekivad värske betooni veega täidetud aladel. Selle suurusjärgu tasandil tungivad vesi ja agressiivsed ioonid ühendatud kapillaaride kaudu betooni põhjustades täiendavalt armatuuri korrosiooni. mikroprao ja üleminekutsooni tasand (Ngab jt. 1981) üleminekutsoon suurusega 10 m kuni 50 m ja mikropraod suurusega <0,1 m kuni 100 m: mikropraod võivad tekkida sisemise soojuse ja kahanemise või väliskoormuse mõjul.
annaabi.ee 
