liigub määratud suunas. Tingituna erinevast sorbeeritavusest liiguvad segu komponendid läbi kolonnis oleva sorbendi erinevate kiirustega. Tulemusena komponendid eralduvad üksteisest, moodustades tsoonid, mis on eraldatud puhta kandva gaasi tsoonidega. Gaasi-vedelikkromatograafia puhul kasutatakse sorbendina kõrgeltkeevaid vedelikke, mis suurema kontaktipinna loomiseks kantakse tahkele kandjale (täidiskolonnid) või peene kapillaari siseseintele (kapillaarkolonnid). Komponentide eraldamine põhineb nende jaotuskoefitsientide erinevusel vedela ja gaasifaasi vahel. Siin mängib rolli nii komponentide erinev lenduvus kui erinev lahustuvus vedelfaasis. Vedelfaasis hästilahustuvad komponendid hoitakse kolonnis kauem kinni, halvemini lahustuvad väljuvad kiiremini. GVK abil saab analüüsida orgaaniliste ainete segusid, kusjuures segu komponendid peavad olema temperatuuridel, mille juures analüüsi teostatakse
ökonoomne, ohutu, efektiivne (ajaliselt). H2, N2, He Ei vaja pumpasid, kuna ballooni rõhust piisab. Võib-olla voo regulaator Voolukiiruse mõõtmiseks kasutatakse kolonni alguses rotameetrit või seebimulliga voolumeetrit kolonni lõpus. Täidiskolonnid - 2-4 mm siseläbimõõt, reeglina 1-2 m pikkused. Täidiseks poorne materjal. Gaas-adsorptsioonikromatograafia (täidis on stats.faas), gaas-vedelikkromatograafia (täidis on kandja stats.faasile). Kapillaarkolonnid - 0,1-0,5 mm siseläbimõõt, piikkuseks 5-100 m. Materjaliks polüimiidiga kaetud kvartskapillaarid. Vedelikukile on stats.faasiks, mis kantakse 0,1 - 5 μm paksuselt kapillaari siseseinale. GC stats.faas peab olema termiliselt stabiilne ja hea eristusvõimega. Siloksaanid on head. CH3-rühmaga modimine vähendab polaarsust, tsüaanopropüülrühmad aga just suurendavad polaarsust. Polüetüleenglükooli kasutatakse ka laialt polaarse stats.faasiga.
keemistemperatuuriga. Analüüsi temperatuuril termiliselt püsivad: GC aparatuur kannatab enamasti kuni 300ºC; mida suurem on molekul, seda väiksem on lenduvus; mida rohkem polaarseid rühmi, seda väiksem lenduvus. Ained peavad sobima detektoriga. Isegi kui lenduvus on piisav, võib polaarsete ainete GC analüüsiga raskusi olla piigid sabatavad. Polaarsuse vähendamiseks ja lenduvuse parandamiseks võib analüüdi derivatiseerida. 132. Täidiskolonnid ja kapillaarkolonnid. Eelised ja puudused? Praegu on tavalisemad kapillaarkolonnid, 20-50 m pikkused 0.2-0.6 mm siseläbimõõduga kvartstoru. Statsionaarne faasi kapillaarkolonnis on kantud kapillaari siseseinale. Statsionaarseks faasiks on peamiselt kõrgmolekulaarsed vedelikud. Kapillaarkolonni eelised: väga hea lahutusvõime, madal foon (mis on tingitud statsionaarse faasi väljauhtumisest). Puudused: kapillaarkolonn on väga õrn, suurt proovikogust ei maksa sisestada, ei tohi
annaabi.ee 
