väheneb ja seejärel vastavalt kahaneva tootlikkuse seadusele, suureneb; samuti toimub püsikuluga. Kui firma otsustab, missugust tootmiskogust toota, on väga oluline kindlaks teha piirkulu suurus Piirkulu (MC marginal cost) on täiendava tooteühike valmistamise täiendav kulu. Ta on võrdne kogukulu muutuse ja koguprodukti muutuse jagatisega. Tootmiskogust, mille juures keskmine kogukulu on minimaalne, nimetatake firma kapatsiteediks ehk tootmisvõimsuseks. Pikk periood -sellisel perioodil puuduvad püsikulud, sest siin saab varieerida nii kapitali- kui töösisendite suurus. Pika perioodi keskmine kulu (LAC- long avarage cost) mõõdab erinevate kogustes tootmise minimaalset kesmist kulu eelduse, et tootja võib valida firma, mis tahes suurusvariandi. Iga suurusvariandi korral, kui on olemas lühiperioodi kesmine kulu (SAC short avarage cost) kõvera miinumumpunkt tootmiskogust, mida võib minimaalse kuluga toota.
Maksimaalse sissehingamisel on kopsudes ruumala, mida nim. kopsude kogumahtuvuseks ehk totaalkapatsiteediks (TC). Pärast tavalise sügavusega väljahingamist kopsudesse jäävat ruumala nim. funktsionaalseks residuaalkapatsiteediks (FRC). Selles ruumalas uuendatakse iga hingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi välisõhu ja vere vahel. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nim. mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvuseks ehk kapatsiteediks. Kopsude mahud ja mahtuvused olenevad vaatlusaluse pikkusest, kehakaalust, vanusest ja soost. Osa sissehingavast õhust jääb hingamisteedesse ega jõua alveoolideni. Hingamisteede mahtu nim. surnud ruumiks. See on umbes 150 ml. Seega kui pool liitrit õhku sisse hingata, jõuab alveoolidesse ainult 350 ml. Alveolaarventilatsiooniks nim. seda õhu hulka, mis jõuab ühes minutis alveoolidesse. Seda saab arvutada, korrutades ühe hingetõmbega alveoolidesse pääseva õhu hulga