Murrang saavutati tänu: · Välisabi-Inglise laevastik · Vabatahtlikud (Soome Põhja pojad) · Antandi riikide toetus · Tekkis Eesti armee (J. Laidoner, 1918) · Oli loodud mõned uued väeüksused (soomusrongid-admiral Pitka) ja Eesti laevastik ka hiljem Tõnisson-kuulus Eesti kindral, Viru rinde juhataja 30.-31.jaanuar, 1919, kuulus lahing Paju mõisa juures (sai surmavalt haavata J. Kuperjanov), kõige kaotusterohkem lahing, vastasteks olid Läti sõdurid-kütid, lätlastest punaarmeelased. Sügisel, 1919, alustati rahuläbirääkimis Tartus, NSVL'ga.. ( Eestlaste delegatsioon-J. Poska ja Vene-Adolf Jaffe). 1919, 31. Dets. Kirj. Alla vaherahu kokkuleppele, see hakkas kehtima 3.jaan, 1920. Tartu Rahu, 2.veebruar, 1920, eestlased said endale soodsad rahutingimused: · NSVL lubas Eesti iseseisvust tunnistada nüüd ja igavesti · Eestile läksid alad u
Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 18 3) Uued kaitselahingud Eesti piiridel (1919 märts – aprill). Vaatamata vastase arvulisele ülekaalule suudeti pealetungivad enamlaste üksused tagasi lüüa ning Punaarmee kurnati välja. Antud ajajärk oli Vabadussõjas Eesti poolele kõige kaotusterohkem. Sõjategevuse põhiraskus oli lõunarindel. Viru rindel valitses suhteline vaikus, mis võimaldas Narva jõe joonel ehitada välja kaitserajatisi. 4) Eesti vägede vastupealetung (1919 mai ja juuni). Eesti vägede vastupealetungi käigus paisati enamlaste väed kaugele Eesti piiridest, mis võimaldades alustada kaitseliinide ehitamist piiridele ning viia sõjategevus vaenlase territooriumile. Eriti edukas oli
Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 18 3) Uued kaitselahingud Eesti piiridel (1919 märts aprill). Vaatamata vastase arvulisele ülekaalule suudeti pealetungivad enamlaste üksused tagasi lüüa ning Punaarmee kurnati välja. Antud ajajärk oli Vabadussõjas Eesti poolele kõige kaotusterohkem. Sõjategevuse põhiraskus oli lõunarindel. Viru rindel valitses suhteline vaikus, mis võimaldas Narva jõe joonel ehitada välja kaitserajatisi. 4) Eesti vägede vastupealetung (1919 mai ja juuni). Eesti vägede vastupealetungi käigus paisati enamlaste väed kaugele Eesti piiridest, mis võimaldades alustada kaitseliinide ehitamist piiridele ning viia sõjategevus vaenlase territooriumile. Eriti edukas oli
2) Murrangu saavutamine Vabadussõjas ja Eesti territooriumi vabastamine enamlastest 1919 jaanuar veebruar: · Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlikud tulid appi Eesti Kaitseväele · Sõjaline abi Inglismaalt 3) Uued kaitselahingud Eesti piiridel 1919 märts aprill: Vaatamata vastase arvulisele ülekaalule suudeti pealetungivad enamlaste üksused tagasi lüüa ning Punaarmee kurnati välja. Antud ajajärk oli Vabadussõjas Eesti poolele kõige kaotusterohkem. Sõjategevuse põhiraskus oli lõunarindel. Viru rindel valitses suhteline vaikus, mis võimaldas Narva jõe joonel ehitada välja kaitserajatis. 4) Eesti vägede vastupealetung 1919 mai juuni: Eesti vägede vastupealetungi käigus paisati enamlaste väed kaugele Eesti piiridest, mis võimaldades alustada kaitseliinide ehitamist piiridele ning viia sõjategevus vaenlaste territooriumile. Eriti edukas oli pealetung PõhjaLätis, kus Eesti ratsaväe
annaabi.ee 
