Indo-Hiina sõda ja Vietnami sõda
vallandanud, muutis aga edasise sõjategevuse paratamatuks.
4.8 Sõja lõpp
Sõda Vietnamis ei lõppenud Ameerika taandumisega konfliktist, vaid võttis üksnes teise
suuna. 1973. aastal paistis olukorad Lõuna-Vietnamile lootusrikas. Nende armees oli üle
miljoni sõduri ja kasutusel olid USA uusim relvastus, millest suurema osa moodustasid
relvad, mille liitlasväed olid ma jätnud. Kommunistlikel vägedel, kes polnud veel viimastes
lahingutes kogetud kaotusekibedustest üle saanud, oli Lõuna Vietnamis üksnes 150 000
sõdurit. Lisaks sellele olid purustatud teed, mida kasutati nende varustuse kohale toomiseks.
Seega oli Lõuna-Vietnami armeel teatav ülekaal, aga mitte kauaks.
Lõuna-Vietnami riigikord oli nõrk ja valitus korrumpeerunud. President Thieu ei
vaevunud pingutama, et võita oma rahva üliolulist toetust. Seepärast polnud riigi elanike kui
armee moraal kriisi lähendes kuigi kõrge. Samuti ei saanud enam USA abile loota, sest Nixon