juuni 1919.Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist, keelatakse ühinemine austriaga, Saksamaa kolooniad lähevad võitjariikidele. sakslastel lubatub max. 100 000 sõdurit, 4000 ohvitseri, väeteenistus vabatahtlikkuse alusel. Keelatud omada lennuväge, soomus- ja gaasirelvi, suuri sõja-ja allvaalaevu. Neil tuli tasuda reparatsioone(123miljardit kuldmarka) Mõisted:suur kolmik/nelik: Clemenceau, George, Wilson, Orlando wilsoni 14 punkti: W.Wilsoni rahukava: lõpetada sõda võitjate ja kaotajateta, kehtestada õiglane maailmakorraldus, millega kõik on rahul Versailles diktaat: Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korralgus, mille alusel pidi Saksamaa tasuma tohutuid reparatsioone ja sakslastele pandi peale rasked rahutingimused.Versailles diktaat oli võitjate poolt kaotajatele peale surutud reparatsioon: sõjakahju hüvitis Rahvasteliit: pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide
See tähendab käitumisviisi, kus igal võimalusel öeldakse välja oma mõtted ja tunded, arvamused ja eeldused. Samuti on oluline täpsustada oma arusaamist teistest. Väga paljud konfliktialged peituvad valedes tõlgendustes, eelduses, et „ta teab nagunii, mida ma mõtlen“ või „ma tean küsimatagi, mis ta arvab“. 22. Milline on konflikti puhul: õige käitumine - Konflikti lahendamine kaotajateta ehk võitja-võitja meetodil toimub konfliktis osalevate poolte vajaduste väljaselgitamise ja nende ühitamise kaudu. Otsitakse mõlemale osapoolele sobivat lahendust, mis lahendaks ka omavahelise vastuolu. Sõnasta oma vajadus ja saa aru teise vajadusest. vale käitumine – Konflikti lahendamisel viib vale käitumiseni ja ummikseisu tavaliselt
ETTEKANNE RAAMATUST ,,TARK LAPSEVANEM" 2 SISSEJUHATUS Thomas Gordoni raamatus ,,Tark lapsevanem" lastevanematele mõeldud programm õpetab, kuidas lastega tulemuslikumalt suhelda, ning pakub samm-sammulisi juhiseid, kuidas lahendada igapäevaseid tülisid. Raamatu keskmes on kolm mõistet aktiivne kuulamine, mina-sõnumid ja kaotajateta konflikti lahendamise meetod. Oma raamatus püüab ta vastata järgmistele küsimustele, mis läbivad terve raamatu keskset teemat: · Kuidas rääkida oma lapsega nii, et ta sind kuulaks? · Kuidas kuulata last nii, et ta tunneks, et teda mõistetakse? · Kuidas lahendada probleeme ja konflikte perekonnas nii, et keegi ei tunneks end kaotajana? 3 1
Sel viisil leiavad rahuldamist sinu vajadused ja minu omad samuti. Keegi ei jää kaotajaks, mõlemad võidavad." Laps peab kogema, et vastuvõetud otsus on ka tema otsus. Inimene viib meelsamini ellu otsust, mille tegemises ta on ise kaasa löönud, kui otsust, mis on talle peale surutud. Kui lapsed on sobiva lahendusega nõusse jäänud, viivad nad selle tavaliselt ka täide neile meeldib, kui keegi ei sunni neid nõustuma otsusega, mida nad heaks ei kiida. Kaotajateta meetodi kuus tegevussammu: 1. Konflikti määratlemine ja sõnastamine selgitage lapsele arusaadavalt, mida te tunnete, millised teie vajadustest on rahuldamata või mis teid häirib. Kasutage palju aktiivset kuulamist, et välja selgitada lapse vajadused. Seejärel määratlege konflikt, et nii teie ise kui ka laps teaks, millist probleemi lahendama asutakse. 2. Võimalike lahendusvariantide väljapakkumine kõigepealt selgitage välja lapse
Konflikti on võimalik mõistlikult lahendada või vähemalt juhtida koostöö, enesekehtestamise või läbirääkimiste abil. 1.2 Probleemilahendamisoskused Probleem on vastuolu soovitava ja tegeliku olukorra või seisundi, konfliktsete vajaduste vahel (Baltin 1996:21). Üheks võimaluseks konfliktiga toimetulekul on probleem ära lahendada. Edukas probleemi lahendus peaks rahuldama kõiki osapooli, mida Thomas Gordon nimetab kaotajateta konfliktiks e võitja-võitja lahendusmeetodiks (Gordon 1977b:187- 207; Bolton 2002:313-336). 1.2.1 Koostööl põhinev probleemi lahendamine Th. Gordoni kuueastmeline probleemi lahendamise mudel aitab muuta konflikti koostööks. 1.Probleemi määratlemine ja sõnastamine Sõnasta probleem vajaduste, mitte vastandlike lahenduste keeles. Konflikti tuleb määratleda ja mõista kõikide osapoolte vajaduste, tunnete ja murede seisukohalt.
" Tänapäeva vanemate peamine probleem on see, et nad suudavad näha vaid kahte viisi, kuidas koduste konfliktidega toime tulla. Vanema ja lapse vahel tekib paratamatult arusaamatusi ja vanemad näevad kahte teed. Mõned valivad ,,mina võidan sina kaotad" lähenemise, teised ,,sina võidad mina kaotab"-lähenemise, kolmandad aga ei suuda kummagi kasuks otsustada ( Gordon 2003: 25-26) 3.3 Kas on võimalik kasutada kõiki kolme meetodit? Aeg- ajalt kohtame vanemaid, kes kiidavad küll kaotajateta meetodi heaks ja usuvad selle tõhususse, kuid ei loobu ometi kahest ,,võit või kaotus"- tüüpi lähenemist. ,,Kas pole hea vanem hoopis ise see, kes kasutab arukalt kõiki kolme meetodit, sõltuvalt probleemi iseloomust?" Kuigi see seisukoht on mõistetav, kuna vanemad kardavad loobuda võimust laste üle, ei pea see paika. Nagu ei ole võimalik olla natuke rase, pole ka vanemate ja laste suhtes võimalik olla natuke demokraatlik. Vanema soov kasutada kõigi kolme meetodi kombinatsiooni