Venemaa kaotas sõjas mitu miljonit sõdurit ning majandus oli põhja vajumas. Valitses tooraine ning tööjõupuudus ning Venemaa kaotas ka osa oma territooriumist. Seega mõjus sõda ka Venemaale laastavalt. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et tegelikult ei ole üheski sõjas täielikke võitjaid, sest kaotused, mida sõjategevus endaga kaasa toob, on igal riigil. Suurriigid nagu Saksamaa ja Venemaa, kes olid sõja alguses väga tugevad, väljusid sellest aga hoopiski suurte kaotajatena, kes tundsid enda suhtes ebaõiglust. Samas ka need riigid, keda eelpool võitjaks võib pidada said sõja tagajärjel tugevaid hoope oma riigi arengule. Seega pole sõjas kunagi täiesti ühepoolset tulemust.
Mil määral tulenes diktatuuride esiletõus Esimes Maailmasõjaga lahendamata jäänud probleemidest? Esimene Maailmasõda lõppes 11. Novembril 1918. Sõda nõudis üle 9 miljoni inimelu. Sõdivatest riigidest tundsid end enam pettetuna ja kaotajatena Saksamaa, Venemaa, Itaalia ja Jaapan. Oli sõja järgne majanduskriis ja inimeste elujärg halvenes. Kas lahendamata jäänud probleemid võis olla põhjus diktatuuride tulekuks? Saksamaa polnud rahul Versailles` rahulepingu tingimustega, sest pidas neid ebaõiglaseks. Pahameelt tekitas ka sakslastega asutatud alade loovutamine naabritele( Alsace- Lorraine'i, Poola alasid jm). Saksamaal puudus põhimõtteliselt tooraine, laevastik ja tööstuspiirkonnad
Nõukogude Venet ja Saksat ei võetud pikka aega RLi RL oli nö sõjavõitjate klubi I ms tagajärjed: Euroopa peksti segi U 10mln in hukkus rinnetel 20mln in haavatud jõudude vahekorra muutumine USA tõuseb suurvõimuks Maailma poliitika 1920ndatel Pingete säilimine USA territoorium jäi puutumata sõjas, inimesi suri vähe, majandus kasvas Vene tundis ennast kaotajana; kõik tundsid ennast kaotajatena 1922 saksa ja vene sõlmisid liidulepingu Genova konverents – tuldi kokku, et arutada mis edasi; saksat ja venet ei oodatud sinna;saksa ja vene jalutasid minema, sest tundsid et neid tõrjuti -> läksid Rapallosse ja tegid seal Rapallo lepingu Äärmusliikumised 1919 Komintern – venelased moodustasid; komparteisid ühendav. 1.12.24 – detsembrimäss, riigipöördekatse eestis 1922 fašism Itaalias B. Mussolini
Mobiliseeriti terve Prantsusmaa, väga palju vabatahtlikke oli. Enam ei olnud oluline seisus vaid rahvus. Madalmaad (Holland) kuulutati ka vahepeal Bataavia vabariigiks, sellest sai 1. vabariigi vasallriik. Preisimaaga sõlmiti relvarahu. Löödi puruks emigrantlikud väed. . Vendeé ülestõus- seal üritasid katoliiklikud jõud ühineda ja anda panus revolutsioonilisse sõtta. Ühelt poolt revolutsiooniline sõda mobiliseeris rahvast ja teiselt poolt, kes tundsid end kaotajatena, mobiliseeerisid iseennast ja puhkes paralleelselt kodusõda. Jakobiinide Klubi. Sai rahvalt kõige suurema toetuse. Kolmanda seisuse esindus. Liidriteks Robespierre, Marat ja Danton. Radikaalid. Zirondiinid. Nemad olid ikka vähe mõõdukamad ja kes kohe pärast kuninga kukutamist pääsesid võimule. Nende jaoks oli kuninga kukutamisega revolutsioon lõppenud ja pidi algama riigi ülesehitamise aeg. Nende liider oli Brissot
nõutud tegevusi. Sellised lapsed on tavaliselt need, kes algklassides on pi- devalt õpetaja laua juures abi ja heakskiitu nurumas. Dominantsed konformistid. Siia kuuluvad lapsed, kes põgenevad oma tegelike tunnete ja hirmude eest mitmesuguste maskide taha, püü- des sel viisil säilitada oma domineerimist kas teiste inimeste (vanemate, kaaslaste või õpetajate) üle või vältida situatsioone, kus nad võivad näida “kaotajatena”. Sellesse kategooriasse kuuluvad alasooritajad on tavaliselt väljaspool klassi või kooli mingil alal väga edukad – olgu siis kas jalgpallimeeskon- na kapteni, laulukoori solisti või õpilasnõukogu esimehena. Neid tõmbab võistluslik õhkkond ning sotsiaalselt on nad väga hästi kohandunud. Oma meeskonna või vanemate uhkuseks olevad lapsed aga võivad samamoodi kujuneda alasooritajateks, kuna neile võib saada omaseks valida ainult neid
annaabi.ee 
