Territoriaalsed muutused (Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest) Reinimaa demilitariseeriti Reparatsioonid Võeti ära kõik asumaad(mandaatmaadeks muudeti) 2.Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel: 1920.aastad idealismi-ehk patsifismiajastu. Üritati suuri sõdu vältida. 1924-28 kuldsed kahekümnendad. Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused kaotajariikidele. · Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (et nad ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid) · Prantsusmaa Saksamaa peab vastutama sõja eest, karm leping, mis muudaks Saksamaa ,,murust madalamaks" · USA leping ei tohiks olla liiga karm, Saksamaa võib tulevikus kätte maksta · Suurbritannia Saksamaad tuleb ,,õiglaselt" karistada. Seisukort Pr. ja Usa vahel
Territoriaalsed muutused (Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest) Reinimaa demilitariseeriti Reparatsioonid Võeti ära kõik asumaad(mandaatmaadeks muudeti) 2.Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel: 1920.aastad idealismi-ehk patsifismiajastu. Üritati suuri sõdu vältida. 1924-28 kuldsed kahekümnendad. Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused kaotajariikidele. · Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (et nad ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid) · Prantsusmaa Saksamaa peab vastutama sõja eest, karm leping, mis muudaks Saksamaa ,,murust madalamaks" · USA leping ei tohiks olla liiga karm, Saksamaa võib tulevikus kätte maksta · Suurbritannia Saksamaad tuleb ,,õiglaselt" karistada. Seisukort Pr. ja Usa vahel
1. I Maailmasõja tulemused ja peamised probleemid sõja lõppedes Tulemused: · Võitjad said uusi maid ja eeliseid. (UK, F, USA) · Kaotajariikidele määrati majanduslikud, poliitilised ja sõjalised kohustused · Austria-Ungari lagunes Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia · Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome · Saksamaa kaotas osa terrotooriumi, asumaad ja suurriigi staatuse. · Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse · Itaaliast sai suurriik · Euroopa riigid hakkasid majanduslikult sõltuma USAst
Diktatuurid Euroopas Kahe maailmasõja vahel oli Euroopas 28 riiki. 1920. aastal oli Euroopas kaks diktatuuri, 1938. aastal aga juba 16. Tendents ikkagi sellele, et demokraatia läks üle diktatuuriks. Uutest riikidest, mis pärast I MS olid tekkinud, jäid demokraatlikuks 30ndate lõpuks vaid Jugoslaavia ja Soome. Diktatuuride põhjuseks: · Rahulolematus rahulepingutega: rahuolematud olid lisaks kaotajariikidele ka võitjariigid, nagu näiteks Itaalia, Venemaa, Jaapan. · Majanduslik ebastabiilsus: ühelt poolt majanduskriis, kindlasti ka valimisõiguse laiendamine. Poliitikasse lülitus palju selliseid inimesi, kelle teadmised demokraatiast olid nõrgad ja kes olid manipuleeritavad. Nad ootasid muutusi väga kiirelt. · Rahva ihalus tugeva käe järele, kes korra maksma paneks. · Massikommunikatsioon: ajalehed ja raadiod olid inimeste mõjutajateks. Oma roll oli ka
Võnnu lahing - Lahing ku purustati sakslased I maailmasõja lõpp ja maailm kahe maailmasõja vahel 1919 -1939 Pariisi rahukonverents jaVersailles süsteem, USA, Saksamaa ja N.Liit 1920-1939, Suur kriis 1929-1933 Versailles süsteem I Maailmasõja lõpetas Pariisi rahukonverents 1919-1920 a. Kõikide I ms, kaotajariikidega sõlmiti eraldi rahulepingud ja nad olid äärmiselt kaotajariikidele vaenuikud Saksamaaga sõlmitud Versailles´i rahulepingu järgi hakati kogu ajastut nimetama selle järgi. Nõudmised kaotajatele Pidid loobuma osa territooriumitest (NT.Elsass-Lothring Prantsusmaale) Vähentati kaotajate sõjavägesid miinimumini (nt. Saksamaal ainult 100000. meest armees Kõik kaotajad kohustusid maksma reparatsioone võitjariikidele Kõigis riikides pidi kehtestatama demokraatlik riigikord
5) Venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks. Teema 4 Pariisi rahukonverents. Rahvusvahelised suhted pärast I maaolmasõda. Õpik pt. 11, 12 Pariisi rahukonverents, Saksamaa ja Itaalia olukord pärast I maailmasõda, Rapallo leping, sõjajärgne majanduskriis, Komiterni tegevus, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand´i Kelloggi pakt. Pariisi rahukonverents: 1919-1920 Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide poolt tingimuste seadmine kaotajariikidele. Seal osalesid ainult võitjariigid. Versailles'i rahuleping määrati kindlaks Saksamaa kohustused Saksamaa oli sunnitud loovutama mitmesuguseid alasid. Määrati Saksa armee suurus 100tuhat meest Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu, sõjalaevu Reini jõe kaldale ei tohtinud Saksa armee oma vägesid viia Saksamaa oli sunnitud maksma reparatsioone Saksamaa ja Itaalia olukord pärast I MS:
lõpetamist. 6. Moraalselt saab hukka mõista. 7. Lisatekst 1. Pariisis oli ameeriklaste tugi aga Poolakatele oli raskusi ka abi saatmisega õhu kaudu. 8. Lisatekst 2. Kõigis Ida-Euroopa riikides katsetati seda. 9. Neid käsitleti vaenlastega ja nad hukati. PT 23 1. Majanduslikud: kuigi saksa riik lakkas olemast olid neile määratud kõrged reparatsioonid Saksamaale ja ka kaotajariikidele pärast sõda. poliitilised: endised saksamaa poolt omandatud alad anti Stalinile ja lääneriigid ei hakand vastu sest olid niigi suured kaotused. sotsiaalsed: hukkus u 60 milj inimest, enam sai surma tsiviilelanikke. Oli vägivallapoliitika. Üle 30 miljoni inimese vahetas elukohta. 2. Taheti sõda lõpetada, ei soovitud edasisi konflikte. Kellelgi polnud ressursse võidelda nii suure armeega. Ka kardeti Stalinit. 3
annaabi.ee 
