kasutati massiliste naiste ja noorukite tööjõudu,NAISTE iseseisvumine. 9)Mõisted: Rahvasteliit-Esimese maailmasõja järel rajatud rahvusvaheline organisatsioon,mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö, Wilsoni 14 punkti, Demilitariseeritud tsoon- on maa-ala, kus sõjaväe tegevus ei ole lubatud., Reparatsioon-Sõjakahjude osaline või täielik hüvitamine kaotajariigi või-riikide poolt sõja võitnud riigile või riikidele. Rahuleping-Sõda on läbi,püsiv leping, Vaherahuleping-sõlmitakse mingiks ajaks, Positsioonisõda- kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda.Atentaat- on tuntud inimese (tavaliselt võimukandja või poliitiku) mõrv või mõrvakatse enamasti
Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, tal keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud kehtestati ka laevastiku suurusele. Lõpuks tuli hüvitada võitjasriikidele sõjakahjud ehk maksta reparatsioone, mille suuruses Pariisis siiski kokku ei suudetud leppida. Et Saksamaa täidaks Versailles` lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jüe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks. 30. Reparatsioon kaotajariigi võitjasriikidele hüvitada sõjakahjud. Saksamaal tuli hüvitada suuri reparatsioone esimeses maailmasõjas tehtu tõttu. 31. Rahvasteliit liit, mille põhikiri oli Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosa. See kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsustada võimalikke agressoreid
, aga ka võitnud Bourbonide dünastiat. Dünastia taastamine meeldis Venemaale, Austriale ja Preisimaale. Inglismaa oli selles küsimuses ükskõikne. Vestelnud osapooltega, sai Talleyrandile selgeks, et tüliküsimuseks võitjate vahel on Poola ja Saksimaa tulevik. Aleksander nõudis alguses kogu Poolamaad endale. Selle vastu olid Preisimaa, Austria ja Inglismaa. Preisimaa tahtis saada Saksimaad. Selle vastu oli Austria ja Prantsusmaa. Kaotajariigi esindaja mängis hiilgava diplomaatilise partii ja suutis võitjad tülli ajada. Ta lõi ühisrinde Venemaa ja Preisimaa vastu. 3 jaanuaril 1815 kirjutasid kolm riiki- Austria, Prantsusmaa ja Inglismaa alla salalepingule, mis pidi välistama Venemaa taotlused Poola suhtes ja Preisimaa taotlused Saksimaa suhtes. Lepingu tekstid saadeti salaja Pariisi ja Londoni. Üks eksemplar jäi Metternichi kätte. Napoleon sai teada vastuoludest ja jõudis oma pooldajatega 20 märtsil Pariisi
annaabi.ee 
