Eesti 20. sajandi algul ja iseseisvumine
Meeleolu mõjutas ka sõjatüdimus,
kuna äsja oli lõppenud 4 aastat kestnud I maailmasõda.
Eestlaste sõjaõnne pöördumise põhjused 1919.a algul. Vabatahlike üksuste loomine
(Skautpataljon jm). Muutus kõhklejate meeleolu: enamlastes hakati nägema Vene
okupatsioonipoliitika tööriista, poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus viia läbi
põhjalik maareform. Välisabi: Briti sõjalaevastikueskaader ning Soome poisid. Laidoner
muutis kaosetaolise partisanivõitluse hästi organiseeritud ja sihipäraseks sõjategevuseks.
Eesti Töörahva Kommuun. Kuna Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet, kuulutati
Narvas välja kommuun. Kommuun jätkas Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlaste
poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku ning moodustati põllumajanduslikke
ühisettevõtteid jms
Landeswehri sõda. Saksa vägede juht Lätis Rüdiger von der Goltz seab sihiks enamluse