..............................................................7 Arvutusmudeli tulemused (punkt 8)........................................................................................7 Leida elektrivõrgu eriosade ehitusmaksumused etteantud ühikhindade alusel (punkt 9) ..........8 Leida kogu elektrivõrgu ehitusmaksumus (punkt 10) ..............................................................9 Leida ekspluatatsioonikulud 50 aasta kohta (40% elektrivõrgu maksumusest) (punkt 11) .....10 Leida kaoenergia ja selle maksumus 50 aasta kohta (punkt 12) .............................................10 Koostada variantide võrdlustabel (esialgne ja minimeeritud) (punkt 13) ...............................10 Arvutusmudeli tulemused minimeeritud elektrivõrgus ......................................................13 Leida minimeeritud elektrivõrgu eriosade ehitusmaksumused etteantud ühikhindade alusel ..............................................................................................
primaarvool ja sekundaarvool. Ideaalne trafo kus P1 trafosse siseneva võimsuse hetkväärtus, P2 trafoga muundatud võimsuse hetkväärtus. Reaalse trafo energiakaod ja kasutegur Reaalses trafos tekivad võimsuskaod mähistes ja südamikus. Mähistes tekivad vaseskaod ja südamikus rauaskaod. Kaovõimsusest tingitud kaoenergia muundub trafos soojuseks. Vaseskao võimsust väljendab valem kus I1 ja I2 voolud primaar ja sekundaarmähises, r1 ja r2 nende mähiste aktiivtakistused. Trafo kasutegur: kus primaaraarvõimsus; sekundaarvõimsus; vaseskao ja rauaskao summa. 44. Asünkroonmootorid.
le kohaselt juhtmete valikuga seotud keskmised aastakulud määratakse vale- miga C a = kK + ∆W d (2.5) kus k – kapitali taastumistegur ehk aastamaksetegur, 1/a K – liini rajamiseks vajalikud investeeringud, kr ∆W – aastased energiakaod, kWh/a d – kaoenergia hind, kr/kWh Lineariseerides investeeringud juhtme ristlõike suhtes K = l (3Fb + H ) (2.6) kus l – liini pikkus, km F – juhtme ristlõige, mm2 b – juhtme materjali hind, kr/dm3 H – liini konstantse osa (põhiliselt mastid) erimaksumus, kr/km ning avaldades energiakaod juhtme ristlõike kaudu
ϑ ü = ϑ üae −t / τ . (2.12) Juhul kui soojusülekanne keskkonda puudub näiteks väga lühiajalise intensiivse soojenemise korral, siis on soojussiirdetegur A = 0 ning võrrandi (2.10) lahendiks P ϑü = t. (2.13) C Võrrandiga (2.10) kirjeldatavatest protsessidest annab ülevaate joonis 2.55. Konstantse kaoenergia voo ja soojussiirdeteguri korral iseloomustavad temperatuuri ajalist muutumist eksponentsiaalsed kõverad. Aja jooksul (t = 3τ) läheneb ületemperatuur väljakujunenud väärtusele. ϑ ∆P ϑ ül ϑü = C t ; A = 0 ü ϑü T
annaabi.ee 
